Piibli 27. raamat — Taaniel

Kirjutaja: Taaniel

Kirjutamiskoht: Babülon

Kirjutamine lõpetati: u 536 e.m.a

Käsitletud ajavahemik: 618 — u 536 e.m.a

PRAEGUSEL ajal, mil kõik maailma rahvad seisavad hävingu äärel, juhib Taanieli raamat tähelepanu ülitähtsatele prohvetlikele sõnumitele. Samal ajal kui Piibli Saamueli raamatu, Kuningate raamatute ning Ajaraamatute aluseks on pealtnägijate ülestähendused Jumala eelpiltliku kuningriigi (Taaveti dünastia) ajaloost, keskendub Taanieli raamat maailma rahvastele ja kuulutab ette võimuvõitlusi suurte dünastiate vahel alates Taanieli päevist kuni ”lõpuajani” välja. See on ette kirja pandud maailma ajalugu. See saavutab põneva haripunkti, osutades sündmustele, mis toimuvad ”viimseil päevil”. Rahvad saavad nagu Nebukadnetsargi tunda, et ”Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle” ja et ta annab selle lõpuks kellelegi, kes on ”Inimesepoja sarnane” — Messiale ja Juhile Kristus Jeesusele (Taan. 12:4; 10:14; 4:22; 7:13, 14; 9:25; Joh. 3:13—16). Kui pöörame hoolsalt tähelepanu Jumala inspireeritud Taanieli raamatu ennustuste täitumisele, hakkame rohkem hindama Jehoova ettekuulutamise väge ning tema tõotust kaitsta ja õnnistada oma rahvast (2. Peetr. 1:19).

² Raamat sai nime oma kirjutaja järgi. ”Taaniel” (heebrea keeles Da·ni·jeʼlʹ) tähendab ’mu kohtumõistja on Jumal’. Samal ajal elanud Hesekiel kinnitab, et Taaniel on reaalne isik ning nimetab teda koos Noa ja Iiobiga (Hes. 14:14, 20; 28:3). Taaniel märgib oma raamatu algusajaks ”Juuda kuninga Joojakimi kolmanda valitsuseaasta”. Selleks oli aasta 618 e.m.a, Joojakimi kolmas aasta Nebukadnetsari vasallkuningana.a Taanieli prohvetlikud nägemused jätkusid kuni Kyrose kolmanda aastani, umbes aastani 536 e.m.a (Taan. 1:1; 2:1; 10:1, 4). Mida kõike Taaniel küll oma elu jooksul nägi! Oma lapsepõlve veetis ta Jumala kuningriigis Juudas. Seejärel viidi ta teismelise vürstina koos kõrgest seisusest juuda soost kaaslastega Babüloni ning ta nägi Piibli ajaloos kolmanda maailmariigi tõusu ja langust. Taaniel elas selle üle ja temast sai valitsusametnik neljandas maailmariigis, Meedia-Pärsias. Taaniel elas arvatavasti ligi saja-aastaseks.

³ Taanieli raamat on alati kuulunud juutide kataloogi, kus olid üles tähendatud Jumalast inspireeritud pühakirjad. Taanieli raamatu fragmente on leitud muude kanooniliste raamatute seast Surnumere kirjarullides, millest mõned pärinevad 1. sajandi esimesest poolest e.m.a. Ent olulisema tõendi raamatu autentsuse kohta annavad siiski Kristlikud Kreeka Kirjad, mis sellele viitavad. Jeesus mainib nimeliselt Taanieli, kui annab ”maailmaajastu lõpetuse tunnuse”, milles ta korduvalt seda raamatut tsiteerib (Matt. 24:3; vaata ka Taan. 9:27; 11:31; ja 12:11 — Matt. 24:15 ja Mark. 13:14; Taan. 12:1 — Matt. 24:21; Taan. 7:13, 14 — Matt. 24:30).

⁴ Ehkki piiblikriitikud on Taanieli raamatu ajaloolisust küsitavaks pidanud, on arheoloogilised leiud aastate jooksul nende väited täielikult kummutanud. Näiteks kritiseerisid nad põlglikult Taanieli väidet, et Belsassar oli Babüloonia kuningas ajal, mil üldiselt peeti valitsejaks Nabunaidi (Taan. 5:1). Arheoloogid on nüüd lõplikult kindlaks teinud, et eksisteeris selline isik nagu Belsassar ja et ta oli Babüloonia impeeriumi lõpupäevadel Nabunaidi kaasvalitseja. Üks muistne kiilkirjas tekst, mida on nimetatud ”Nabunaidi värssjutustuseks”, kinnitab selgelt, et Belsassaril oli Babüloonias kuningavõim, ja selgitab, kuidas temast sai Nabunaidi kaasvalitseja.b Teine kiilkirjas tõend toetab seisukohta, et Belsassar täitis kuninga kohustusi. Nabunaidi 12. aastasse dateeritud tahvlil on kirjas nii kuningas Nabunaidi nimel kui kuninga poja Belsassari nimel antud vanne, näidates seega, et Belsassar valitses koos isaga.c Huvipakkuv selgitus leidub ka sellele, miks lubas Belsassar teha Taanieli ”kolmandaks valitsejaks kuningriigis”, kui see seletab ära kirja seinal. Nabunaid oli esimene, Belsassar teine ja Taaniel oleks kuulutatud kolmandaks valitsejaks (5:16, 29). Üks uurija sõnab: ”Kiilkirjatekstide vihjed Belsassarile on heitnud nii palju valgust tema rollile, et tema koht ajaloos on täiesti ilmne. Paljud tekstid näitavad, et Belsassaril oli peaaegu samaväärne positsioon ja prestiiž kui Nabunaidil. See, et viimase Uus-Babüloonia valitsuse ajal oli enamasti tegemist kaksikvõimuga, on tõestatud fakt. Nabunaid valitses kõrgeima võimukandjana Teemast Araabias, samal ajal kui Belsassar tegutses kaasvalitsejana kodumaal Babülonis, mis oli tema võimupiirkonna keskus. Ilmselgelt ei olnud Belsassar mannetu asevalitseja, tema kätte oli usaldatud kuningavõim.”d

⁵ Taanieli lugu tulisest ahjust (3. ptk) on samuti püütud kahtluse alla seada, väites, et see on legend. Ühes Vana-Babüloonia kirjas seisab: ”Nõnda ütleb teie isand Rîm-Sin: kuna ta on visanud orjapoisi ahju, visake ori ahju.” On huvitav, et G. R. Driver ütles sellele viidates, et selline karistus ”esineb kolme püha mehe loos (Taan. III 6, 15, 19—27).”e

⁶ Juudid ei liigitanud Taanieli raamatut mitte Prohvetite vaid Kirjutiste hulka. Eestikeelne Piibel järgib aga raamatute järjekorras kreekakeelset Septuagintat ja ladinakeelset Vulgatat, kus Taaniel asub suurte ja väikeste prohvetite vahel. Raamatus on õigupoolest kaks osa. Esimene osa, peatükid 1—6, annab kronoloogilises järjestuses edasi Taanieli ja tema kaaslaste kogemused valitsusametites aastatel 617 kuni 538 e.m.a (Taan. 1:1, 21). Teise osa, peatükid 7—12, on Taaniel kirjutanud minavormis ning see kirjeldab Taanieli enda nägemusi ja vestlusi inglitega umbes aastatel 553 e.m.af kuni 536 e.m.a (7:2, 28; 8:2; 9:2; 12:5, 7, 8). Mõlemad osad koos moodustavad ühe kooskõlalise Taanieli raamatu.

MILLE POOLEST KASULIK

¹⁹ Kõik, kes on otsustanud jääda laitmatuks selles Jumalast võõrdunud maailmas, võiksid mõelda Taanieli ja tema kolme kaaslase heale eeskujule. Ükskõik kui suur oht neid ähvardas, elasid nad ikka Jumala põhimõtete järgi. Kui nende elu oli kaalul, käitus Taaniel ”targalt ja arukalt” ning pidas lugu kuninga autoriteedist (2:14—16). Olles valiku ees, olid kolm heebrealast valmis pigem laskma end heita tulisesse ahju kui kummardama ebajumalakuju ees, ning Taaniel pidas paremaks langeda lõvide auku kui loobuda eesõigusest palvetada Jehoova poole. Mõlemal juhul pakkus Jehoova kaitset (3:4—6, 16—18, 27; 6:11, 12, 24). Taaniel on tõesti suurepäraseks eeskujuks selles, kuidas palvemeelselt loota Jehoova Jumalale (2:19—23; 9:3—23; 10:12).

²⁰ Taanieli nägemusi on põnev ja uskutugevdav üle korrata. Esmalt mõelgem neljale maailmavõime puudutavale nägemusele. 1) Üks nägemus on hirmuäratavast kujust, mille kuldne pea kujutab Babüloonia kuningate dünastiat alates Nebukadnetsarist, misjärel tõuseb veel kolm kuningriiki, mida kujutavad kuju teised kehaosad. Need kuningriigid hävitab ”kivi”, millest saab omal ajal ”kuningriik, mis jääb igavesti hävitamatuks”, Jumala Kuningriik (2:31—45). 2) Järgnevad Taanielile endale antud nägemused, millest esimeses näeb ta nelja metsalist, mis kujutavad ”nelja kuningat”. Need on nagu lõvi, karu, nelja peaga panter ja metsaline, kel on suured raudhambad, kümme sarve ja veel üks väike sarv, mis ilmub hiljem (7:1—8, 17—28). 3) Järgmine nägemus on jäärast (Meedia-Pärsia), sikust (Kreeka) ja väikesest sarvest (8:1—27). 4) Viimane nägemus on Põhja ja Lõuna kuningast. Taanieli 11:5—19 kirjeldab üksikasjalikult Egiptuse ja Seleukiidide dünastiate rivaalitsemist Kreeka impeeriumis pärast Aleksander Suure surma aastal 323 e.m.a. Alates 20. salmist jätkab Taaniel Põhja ja Lõuna kuninga osatäitjate loetelu. Andes tundemärgi oma juuresoleku kohta, viitab Jeesus ”hävituse koletisele” (11:31), mis näitab, et kahe kuninga vaheline võimuvõitlus jätkub kuni ”maailmaajastu lõpetuseni” (Matt. 24:3). Prohvetiennustusest on väga lohutav teada saada, et siis kui on ”kitsas aeg, millist ei ole olnud rahvaste algusest peale kuni selle ajani”, tõuseb Miikael ja kõrvaldab jumalatud rahvad ning toob sõnakuulelikele inimestele rahu (Taan. 11:20—12:1).

²¹ Üks Taanieli ettekuulutus puudutab ”seitsetkümmet aastanädalat”. Pärast 69 aastanädalat pidi ilmuma ”võitud vürst”. Täpselt 483 aastat (69 korda 7 aastat) pärast ”sõna väljumist” Jeruusalemma taastamiseks, nagu Artaxerxes andis käsu oma 20. valitsusaastal ja mille täitmise eest Jeruusalemmas hoolitses Nehemja, ristiti Naatsareti Jeesus Jordani jões ja võiti püha vaimuga, misläbi temast sai Kristus ehk Messias (mis tähendab võitut).g See toimus aastal 29. m.a.j. Seejärel, nagu Taaniel samuti ennustas, tuli ”määratud lõpp”, kui Jeruusalemm laastati aastal 70. m.a.j (Taan. 9:24—27; Luuka 3:21—23; 21:20).

²² Neljandas peatükis räägib Taaniel Nebukadnetsari maharaiutud puu unenäost ja sellest, kuidas Jehoova Jumal alandas kuningat, kes uhkeldas oma saavutustega ja lootis enda vägevusele. Ta pidi elama väljal nagu loom, kuni ta mõistis, ”et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab” (Taan. 4:29). Kas meie tänapäeval oleme nagu Nebukadnetsar ja kiitleme oma saavutustega ning loodame inimeste vägevusele, nõnda et Jumal peab meid karistama, või tunnustame targalt, et tema valitseb inimeste kuningriigi üle ja loodame tema Kuningriigile?

²³ Läbi terve Taanieli raamatu jääb kõlama uskutugevdav mõte loota Jumala Kuningriigile. Jehoova Jumalat kujutatakse Ülima Suveräänina, kes rajab Kuningriigi, mis ei hävi ilmaski ning mis lõhub kõik teised kuningriigid (2:19—23, 44; 4:22). Koguni paganlikud kuningad Nebukadnetsar ja Daarjaves olid sunnitud tunnistama Jehoova ülemvõimu (3:28, 29; 3:32, 33; 4:34; 6:26—28). Jehoovat ülistatakse ja austatakse kui Elatanut, kes mõistab kohut Kuningriigi asjus ja annab ”kellelegi, kes oli Inimesepoja sarnane”, igavese ”valitsuse ja au ning kuningriigi, ja kõik rahvad, suguvõsad ja keeled” teenivad teda. ”Kõigekõrgema pühad” valitsevad Kuningriigis koos Kristus Jeesusega, ”Inimese Pojaga” (Taan. 7:13, 14, 18, 22; Matt. 24:30; Ilm. 14:14). Tema on Miikael, suur vürst, kes oma Kuningriigi võimu kasutades lõhub ja hävitab kõik praeguse vana maailma kuningriigid (Taan. 12:1; 2:44; Matt. 24:3, 21; Ilm. 12:7—10). Nende prohvetikuulututuste ja nägemuste mõistmine peaks ajendama kõiki õiglusearmastajaid rändama Jumala Sõna lehekülgedel, et avastada neid ”imesid”, mida Jumala Kuningriik korda saadab ning mida võib leida Jumala vaimu mõjutusel kirja pandud ja kasulikust Taanieli raamatust (Taan. 12:2, 3, 6).

[Allmärkused]