„Ütle meile, millal see sünnib?”
„Ma kuulutan uusi [sündmusi]; enne kui need hakkavad arenema, teen ma need teile teatavaks!” — JESAJA 42:9.
1., 2. a) Mida Jeesuse apostlid tuleviku kohta küsisid? b) Kuidas on Jeesuse vastus, milles ta tõi koondtundemärgi, täide läinud?
JUMALA õpetus voolab Jehoova Jumalalt, kes „algusest alates kuulutab lõppu”. (Jesaja 46:10) Nagu eelmine artikkel näitas, otsisid apostlid Jeesuse käest sellist õpetust, kui nad küsisid: „Ütle meile, millal see sünnib ja mis on tunnuseks, kui see kõik hakkab täide minema?” — Markuse 13:4.
2 Vastuseks kirjeldas Jeesus koondtundemärki, mis koosneb tõenditest selle kohta, et juudi süsteem lähenes oma lõpule. See läks täide, kui Jeruusalemm meie ajaarvamise 70. aastal hävitati. Kuid pika aja möödudes pidi Jeesuse prohvetiennustus suuremas ulatuses täide minema. Kui „rahvastele määratud ajad” 1914. aastal lõppesid, pidi väga suures ulatuses saama ilmsiks tundemärk, mis näitab, et peagi tuleb praegusele kurjale süsteemile „suures viletsuses” lõpp.a (Luuka 21:24, NW) Miljonid tänapäeval elavad inimesed võivad tõendada, et see tundemärk on läinud täide meie 20. sajandi maailmasõdades ja teistes kaalukates sündmustes. Need sündmused tähistavad ka Jeesuse prohvetiennustuse suuremat täitumist, kusjuures seda meie ajal toimuvat täitumist kujutati ette meie ajaarvamise 33. aastast kuni 70. aastani aset leidnud sündmustega.
3. Milliseid teisi sündmusi Jeesus ühest teisest tundemärgist rääkides ennustas?
3 Pärast seda kui Luukas mainib rahvastele määratud aegu, kirjeldab ta koos Matteuse ja Markuse paralleelsete jutustustega mitmete järgemööda toimuvate sündmuste arengut, mille hulka kuulub veel üks tundemärk lisaks ’asjadesüsteemi lõpetamise [koond]tundemärgile’. (Matteuse 24:3, NW) (Leheküljel 15 on see jutustuse osa eraldatud kahekordse punktiirjoonega.) Matteus ütleb: „Varsti [„vahetult”, NW] pärast nende päevade viletsust läheb päike pimedaks ja kuu ei anna oma valget, ja tähed langevad maha taevast ja taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis ilmub Inimese Poja tunnustäht taevas, ja siis hakkavad kõik rahva suguvõsad maa peal halisema ja näevad Inimese Poja tulevat taeva pilvede peal suure väe ja auhiilgusega. Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega, ja nad koguvad kokku ta äravalitud neljast tuulest, ühest taeva otsast teise.” — Matteuse 24:29—31.
Viletsus ja harukordne taevane nähtus
4. Millised küsimused kerkivad seoses harukordse taevase nähtusega, mida Jeesus mainis?
4 Millal need sõnad täituvad? Kõik kolm evangeeliumi aruannet mainivad midagi, mida võiksime nimetada harukordseteks taevasteks nähtusteks: päike ja kuu pimenevad ja tähed kukuvad alla. Jeesus ütles, et see toimub pärast „viletsust”. Kas pidas Jeesus silmas seda viletsust, mis jõudis haripunkti meie ajaarvamise 70. aastal, või rääkis ta suurest viletsusest, mis veel tänapäeval ees seisab? — Matteuse 24:29; Markuse 13:24.
5. Mida meie ajal saabuva viletsuse kohta kord arvati?
5 Alates ajast, mil rahvastele määratud ajad 1914. aastal lõppesid, on Jumala rahvas „suure viletsuse” vastu alati tõsist huvi tundnud. (Ilmutuse 7:14) Kaua aega arvasid nad, et meie aja suure viletsuse esimene osa algas Esimese maailmasõjaga, millele järgnes vaheaeg ning mille järel saabub ’kõigeväelise Jumala suure päeva sõda’, viletsuse viimane osa. Kui see oleks nii, siis mis pidi toimuma nende vahepealsete aastakümnete jooksul, mil „süsteemi lõpetamine” on kestmas? — Ilmutuse 16:14; Matteuse 13:39; 24:3, NW; 28:20.
6. Mis pidi selle arvamuse kohaselt olema Jeesuse ennustatud harukordseks taevaseks nähtuseks?
6 Arvati, et selle ajavahemiku jooksul nähakse seda koondtundemärki, kaasa arvatud seda, et Jumala kokkukogutud rahvas viib kuulutustööd läbi. Arvati ka seda, et ennustatud harukordset taevast nähtust nähakse selle vaheaja jooksul, mis järgnes aastast 1914 aastani 1918 kestnud esimesele osale. (Matteuse 24:29; Markuse 13:24, 25; Luuka 21:25) Tähelepanu pöörati sõnasõnalistele taevaga seotud nähtustele — kosmoseuuringutele, rakettidele, kosmilisele kiirgusele või gammakiirgusele ning kuule laskumistele või kuule ehitatud baasidele.
7. Milline täpsem arusaam suure viletsuse mõistmise kohta esitati?
7 Kuid 1970. aasta 15. jaanuari Vahitornis uuriti Jeesuse prohvetiennustus uuesti läbi, eriti saabuva suure viletsuse osas. Selles näidati, et kui pidada silmas esimese sajandi sündmusi, ei saanud kaasaja viletsuse esimene osa langeda aastatele 1914—1918, millele järgneks aastakümnete pikkune vaheaeg ning mis seejärel jätkuks. Ajakirjas järeldati: „’Suur viletsus’, mille sarnast enam ei tule, on alles ees, sest see tähendab valereligiooni ülemaailmse impeeriumi (kaasa arvatud ristiusumaailma) hävitamist, millele järgneb ’kõigeväelise Jumala suure päeva sõda’ Harmagedoonis.”
8. Kuidas selgitati teksti Matteuse 24:29 pärast seda, kui meie ajal toimuvast viletsusest uutmoodi aru saadi?
8 Kuid Matteuse 24:29 (NW) ütleb, et see harukordne taevane nähtus saabub „vahetult pärast viletsust”. Kuidas on see võimalik? 1975. aasta 1. mai Vahitorn esitas arvamuse, et siin tähendas see „viletsus” seda, mis saavutas haripunkti meie ajaarvamise 70. aastal. Aga mis mõttes võidi siis öelda, et see meie aja harukordne taevane nähtus ilmub „vahetult” pärast meie ajaarvamise 70. aasta sündmusi? Seal väideti, et Jumala silmis on need vahepealsed sajandid lühike aeg. (Roomlastele 16:20; 2. Peetruse 3:8) Kuid selle prohvetiennustuse ja eriti Matteuse 24:29—31 toodud osa sügavam uurimine toob välja hoopis teistsuguse selgituse. See näitab, kuidas valgus „muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud”. (Õpetussõnad 4:18)b Vaadelgem, miks on õige seda uutmoodi ehk muudetult selgitada.
9. Millist lisamaterjali leiame Heebrea Kirjadest Jeesuse sõnade kohta taevastes toimuvatest sündmustest?
9 Jeesus esitas neljale oma apostlile prohvetiennustuse selle kohta, et ’päike muutub pimedaks, kuu ei anna valgust ja tähed langevad maha’. Kuna nad olid juudid, tundsid nad sellise keelepruugi ära Heebrea Kirjade põhjal, kus näiteks Sefanja 1:15 öeldi Jumala kohtumõistmise aja kohta, et see on „õnnetuse ja hävingu päev, pime ja must päev, pilvine ja sünge päev”. Ka mitmed teised heebrea prohvetid mainisid, et päike läheb pimedaks, kuu ei paista ning tähed ei anna valgust. Sa võid leida sellist keelepruuki Jumala antud sõnumitest Babüloni, Edomi, Egiptuse ja Iisraeli põhjapoolse kuningriigi vastu. — Jesaja 13:9, 10; 34:4, 5; Jeremija 4:28; Hesekiel 32:2, 6—8; Aamos 5:20; 8:2, 9.
10., 11. a) Mida Joel taevas toimuvate sündmuste kohta ennustas? b) Millised aspektid Joeli prohvetiennustusest täitusid aastal 33 m.a.j., ja millised siis ei täitunud?
10 Kui Peetrus ja teised kolm apostlit kuulsid, mida Jeesus ütles, tuli neil ilmselt meelde Joeli prohvetiennustus, mis on kirjas Joel 3:1—4 ja Joel 4:15: „Ma valan oma Vaimu kõige liha peale! Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama. . . . Ma annan tunnustähti taevas ja maa peal, verd ja tuld ja suitsusambaid! Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Jehoova päev, suur ja kardetav!” „Päike ja kuu lähevad mustaks ja tähed kaotavad oma sära!”
11 Nagu on räägitud Apostlite teod 2:1—4 ja 14—21, valas Jumal meie ajaarvamise 33. aasta nelipühil 120 jüngri, nii meeste kui naiste peale, välja püha vaimu. Apostel Peetrus tegi teatavaks, et seda oligi Joel ennustanud. Aga mida võib öelda selle kohta, kui Joel ütles, et ’päike muutub pimedaks ja kuu vereks ning tähed kaotavad oma sära’? Mitte miski ei näita, et see täitus meie ajaarvamise 33. aastal või juudi asjadesüsteemi rohkem kui 30-aastase lõpuperioodi jooksul.
12., 13. Kuidas täitusid Joeli ennustatud harukordsed taevased nähtused?
12 Ilmselt oli see Joeli ennustuse viimane osa seotud lähemalt selle ajaga, mil „tuleb Jehoova päev, suur ja kardetav”, ehk Jeruusalemma hävitamine. 1966. aasta 15. novembri Vahitorn ütles meie ajaarvamise 70. aastal Jeruusalemma tabanud viletsuse kohta: „See oli kindlasti üks ’Jehoova päev’, mis viitas Jeruusalemmale ja tema lastele. Ja selle päevaga oli seotud palju ’verd ja tuld ja suitsusambaid’, kusjuures päike ei valgustanud päeval linna pilkast pimedust ja öösel meenutas kuu valatud verd ega andnud rahustavat hõbedast kuuvalgust.”c
13 Tõepoolest, nagu oli lugu ka teiste prohvetiennustustega, mida me mainisime, täitus Joeli ennustatud harukordne taevane nähtus siis, kui Jehoova oma kohtuotsuseid täide viis. See, et päike, kuu ja tähed pimedaks muutusid, ei toimunud mitte kogu juudi süsteemi lõpuperioodi ajal, vaid hoopis siis, kui hävitusjõud Jeruusalemma vastu tulid. Nii võime loogiliselt oodata, et Joeli prohvetiennustuse selle osa suurem täitumine leiab aset siis, kui algab Jumala kohtuotsuse täideviimine praeguse süsteemi üle.
Milline viletsus eelneb harukordsele taevasele nähtusele?
14., 15. Kuidas aitab Joeli prohvetiennustus meil Matteuse 24:29 toodud sõnu mõista?
14 Joeli prohvetiennustuse täitumine (kooskõlas teiste ennustustega, kus kasutatakse samasugust väljendusviisi) aitab meil mõista Matteuse 24:29 toodud sõnu. On selge, et Jeesuse sõnad selle kohta, et ’päike läheb pimedaks, kuu ei anna valgust ja tähed langevad maha’, ei viita praeguse süsteemi lõpuperioodil mitme aastakümne jooksul toimuvale, nagu näiteks kosmoserakettidele, kuule laskumistele ja muule sellesarnasele. Ei, ta osutas sündmustele, mis on seotud ’Jehoova suure ja kardetava päevaga’, hävinguga, mis on veel ees.
15 See aitab meil paremini mõista, kuidas see harukordne taevane nähtus tuleb „vahetult pärast viletsust”. Jeesus ei viidanud viletsusele, mis jõudis haripunkti meie ajaarvamise 70. aastal. Selle asemel osutas ta suure viletsuse algusele, mis pidi maailmasüsteemi tabama alles tulevikus ja viima haripunkti tema tõotatud „juuresviibimise”. (Matteuse 24:3, NW) See viletsus ootab meid alles ees.
16. Millisele viletsusele tekstis Markuse 13:24 viidati, ja miks võib nii öelda?
16 Mida võib öelda Markuse 13:24 sõnade kohta: „Aga neil päevil pärast seda viletsuseaega pimeneb päike ja kuu ei anna oma valgust”? Siinkasutatud sõnad „neil” ja „seda” on vormid kreekakeelsest sõnast e·keiʹnos, mis on näitav asesõna, mis viitab millelegi ajaliselt kaugele. Sõna e·keiʹnos võib kasutada millegi sellise kohta, mis oli kauges minevikus (või mida on eelnevalt mainitud) või mis on kauges tulevikus. (Matteuse 3:1; 7:22; 10:19; 24:38; Markuse 13:11, 17, 32; 14:25; Luuka 10:12; 2. Tessalooniklastele 1:10) Niisiis, kui Markuse 13:24 mainitakse „seda viletsuseaega”, ei viidata sellega mitte roomlaste põhjustatud viletsusele, vaid Jehoova võimsale teole, mis leiab aset praeguse süsteemi lõpul.
17., 18. Millist valgust heidab Ilmutuse raamat sellele, kuidas suur viletsus kulgeb?
17 Ilmutuse 17. kuni 19. peatükk sobivad kokku selle täpsema arusaamaga tekstidest Matteuse 24:29—31, Markuse 13:24—27 ja Luuka 21:25—28 ning tõestavad seda. Kuidas? Evangeeliumid näitavad, et see viletsus ei alga ega lõpe ühe hoobiga. Pärast selle algust on mõned sõnakuulmatud inimesed ikka veel elus ning näevad „Inimese Poja tunnustähte” ning reageerivad sellele: halisevad, ja nagu öeldakse Luuka 21:26, „lähevad rammetuks kartuse ja sündmuste ootamise pärast, mis maailma peale on tulemas”. See tohutu hirm tuleneb sellest, et nad näevad „tunnustähte”, mis osutab nende peatselt saabuvale hävingule.
18 Ilmutuse raamatu aruanne näitab, et tulevane suur viletsus algab siis, kui rahvusvahelise „metsalise” relvastatud „sarved” pöörduvad „suure hoora” ehk Suure Babüloni vastu.d (Ilmutuse 17:1, 9b—16) Kuid paljud inimesed jäävad alles, sest kuningad, kaupmehed, tüürimehed ja teised inimesed leinavad taga kadunud valereligiooni. Kahtlemata saavad paljud aru, et järgmisena mõistetakse kohut nende üle. — Ilmutuse 18:9—19.
Mis ootab ees?
19. Mida me võime pärast suure viletsuse algust oodata?
19 Matteuse, Markuse ja Luuka evangeeliumis toodud tekstilõigud heidavad koos Ilmutuse 17. kuni 19. peatükiga palju valgust sellele, mis peatselt toimuma hakkab. Jumala poolt kindlaksmääratud ajal algab suur viletsus rünnakuga valereligiooni ülemaailmse impeeriumi (Suure Babüloni) vastu. See rünnak on eriti äge ristiusumaailma vastu, mis vastab ustavusetule Jeruusalemmale. „Vahetult pärast” seda viletsuse etappi on „päikeses, kuus ja tähtedes . . . ennustusmärke ja maa peal on rahvastel [enneolematu] ahastus”. — Matteuse 24:29, NW; Luuka 21:25.
20. Millist harukordset taevast nähtust me võime veel oodata?
20 Mis mõttes läheb ’päike pimedaks, kuu ei anna oma valgust, tähed langevad taevast maha ja taeva vägesid kõigutatakse’? Kahtlemata paljastavad ja kõrvaldavad Ilmutuse 17:16 mainitud „kümme sarve” suure viletsuse algetapis paljud valgusallikad — religioosse maailma silmapaistvad vaimulikud. Kahtlemata kõigutatakse ka poliitilisi võime. Kas toimuvad mingid kohutavad sündmused ka füüsilistes taevastes? Üsna tõenäoliselt toimuvad, ja need on kaugelt hirmuäratavamad nendest, mis vastavalt Josephuse kirjeldusele juudi süsteemi lõpu lähenedes toimusid. Me teame, et kauges minevikus on Jumal näidanud, et tal on jõudu selliseid vapustavaid nähtusi põhjustada, ja ta võib seda uuesti teha. — 2. Moosese 10:21—23; Joosua 10:12—14; Kohtumõistjate 5:20; Luuka 23:44, 45.
21. Kuidas ilmub tulevikus veel üks „tunnustäht”?
21 Siinkohal kasutavad kõik kolm evangeeliumikirjutajat sõna toʹte (siis), et tuua sisse järgmine sündmus. „Siis ilmub Inimese Poja tunnustäht taevas.” (Matteuse 24:30; Markuse 13:26; Luuka 21:27) Alates Esimesest maailmasõjast on Jeesuse tõelised jüngrid tundnud ära tema nähtamatu juuresviibimise koondtundemärgi, samal ajal kui enamik inimesi ei ole seda tähele pannud. Kuid Matteuse 24:30 osutatakse veel ühele „tunnustähele”, „Inimese Poja” tundemärgile, mis ilmub tulevikus ja mida kõik rahvad on sunnitud tähele panema. Kui Jeesus nähtamatuse pilvedega tuleb, peavad vastupanijad inimesed seda ’tulemist’ (kreeka keeles er·khoʹme·non) kõikjal maailmas tähele panema, sest tema kuningliku väe kohta esitatakse mingi üleloomulik demonstratsioon. — Ilmutuse 1:7.
22. Mis on selle tulemus, kui Matteuse 24:30 mainitud „tunnustähte” nähakse?
22 Matteuse 24:30 kasutab veel kord sõna toʹte, et tutvustada seda, mis toimub järgmisena. Rahvad, kes tajuvad oma olukorra tagajärgi, hakkavad halisema, seda ehk sellepärast, et nad mõistavad, et nende häving on kohe käes. Kui erinev on küll Jumala sulaste olukord, sest meie võime tõsta üles oma pea ja teada, et vabastamine on lähedal! (Luuka 21:28) Ka Ilmutuse 19:1—6 näitab, et tõelised kummardajad taevas ja maa peal tunnevad suure hoora lõpu üle rõõmu.
23. a) Mida Jeesus äravalitute suhtes ette võtab? b) Mida võib öelda jäänuse taevassevõtmise kohta?
23 Jeesuse prohvetiennustus jätkub Markuse 13:27: „Siis [toʹte] ta läkitab inglid ja kogub kokku oma äravalitud neljast tuulest ilmamaa otsast taeva otsani.” Siin keskendub Jeesus 144000 „äravalitu” jäänusele, kes on maa peal veel elus. Asjadesüsteemi lõpetamise alguses toodi need Jeesuse võitud jüngrid teokraatlikku ühtsusse. Kuid vastavalt sündmuste näidatud järjekorrale kirjeldatakse tekstides Markuse 13:27 ja Matteuse 24:31 midagi enamat. Järelejäänud „äravalitud” kogutakse „suure pasunahäälega” maa äärtest kokku. Kuidas nad kokku kogutakse? Kahtlemata paneb Jehoova neile peale „pitseri” ja see teeb nad selgelt äratuntavaks kui osa neist, „kes on kutsutud ja valitud ja ustavad”. Ja Jumala määratud ajal kogutakse nad üles taevasse, kus nad on kuningad ja preestrid.e See toob rõõmu neile ja nende ustavatele kaaslastele, ’suurele rahvahulgale’, kes ka ise ära märgistatakse, et ’tulla suurest viletsusest’ ja nautida õnnistusi paradiislikul maal. — Matteuse 24:22; Ilmutuse 7:3, 4, 9—17; 17:14; 20:6; Hesekiel 9:4, 6.
24. Millises järjekorras tulevased sündmused toimuvad, nagu võib näha tekstist Matteuse 24:29—31?
24 Kui apostlid ütlesid: „Ütle meile . . . ”, siis hõlmas Jeesuse vastus rohkemat, kui nad suutsid mõista. Kuid oma eluajal tundsid nad rõõmu tema prohvetiennustuse eelpiltliku täitumise nägemisest. Jeesuse vastuse uurimine keskendus tema prohvetiennustuse sellele osale, mis läheb täide lähitulevikus. (Matteuse 24:29—31; Markuse 13:24—27; Luuka 21:25—28) Me võime juba näha, et meie vabastus on lähenemas. Me võime igatsusega oodata suure viletsuse algust, siis inimese Poja tundemärki ja siis seda, et Jumal kogub kokku äravalitud. Lõpuks ’saavutab’ meie Võitleja-Kuningas, troonileseatud Jeesus, Harmagedoonis Jehoova Kohtuotsuste Täideviijana lõpliku „võidu”. (Ilmutuse 6:2) Sellest Jehoova päevast, mil ta teostab kättemaksu, saab suurejooneline lõppvaatus asjadesüsteemi lõpetamisele, mis on Issand Jeesuse päeva alates 1914. aastast tähistanud.
25. Kuidas me võime Luuka 21:28 täitumisest, mis veel ees seisab, osa võtta?
25 Saa jätkuvalt kasu Jumala õpetusest, et võiksid vastata Jeesuse sõnadele, mis täituvad alles tulevikus: „Kui see kõik hakkab sündima, siis vaadake üles ja tõstke oma pead, sest teie lunastus läheneb!” (Luuka 21:28) Milline tulevik küll ootab ees äravalituid ja suurt rahvahulka, kui Jehoova hakkab pühitsema oma püha nime!
[Allmärkused]
a Jehoova tunnistajad toovad selle kohta meeleldi tõendeid, näidates, kuidas meie päevade sündmused Piibli prohvetiennustusi täide viivad.
b Lisamaterjali selle kohta avaldati raamatus God’s Kingdom of a Thousand Years Has Approached (Jumala Tuhandeaastane Kuningriik on ligi tulnud), lehekülgedel 296—323, mille on 1973. aastal välja andnud New Yorgi Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing; ja 1982. aasta 15. septembri Vahitornis, lehekülgedel 17—22, inglise keeles.
c Josephus kirjutab sündmustest, mis toimusid roomlaste esimese rünnaku (66 m.a.j.) ja Jeruusalemma hävitamise vahepeal: „Sel ööl puhkes laastav maru; möllas orkaan, vihma kallas kui oavarrest, välgud sähvisid vahetpidamata, kõlas kohutav piksemürin, maa värises kõrvulukustava kõminaga. See kogu asjadekorralduse kokkuvarisemine kujutas selgelt ette inimsugu tabavat häda, ja keegi ei kahelnud, et need ended olid ettetähenduseks enneolematule katastroofile.”
d See, millest Jeesus rääkis kui „suurest viletsusest” ja „viletsusest”, käis kõigepealt juudi süsteemi hävitamise kohta. Kuid nendes salmides, mis käivad ainult meie aja kohta, kasutas ta „viletsusest” rääkides määravat artiklit. (Matteuse 24:21, 29; Markuse 13:19, 24) Ilmutuse 7:14 nimetatakse seda tulevast sündmust „suureks viletsuseks”, kusjuures mõlema sõna ees kasutatakse määravat artiklit.
e Vaata „Lugejate küsimusi” 1990. aasta 15. augusti Vahitornis.
Kas sul tuleb meelde?
◻ Kuidas mõned tekstide Joel 3:1—4 ja 4:15 aspektid esimesel sajandil täide läksid?
◻ Millisele viletsusele Matteuse 24:29 viitab, ja miks me niimoodi järeldame?
◻ Millisele harukordsele taevasele nähtusele Matteuse 24:29 viitab, ja kuidas saabub see vahetult pärast viletsust?
◻ Kuidas läheb Luuka 21:26, 28 tulevikus täide?
[Pilt lk 16, 17]
Templi ümbruskond
[Allikaviide]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.