Päästetud „kurjast sugupõlvest”
„Oh sa uskmatu ja pöörane tõug [„sugupõlv”, UT]! Kui kaua ma pean olema teie juures ja kannatama teiega?” — LUUKA 9:41.
1. a) Mida näitab meie hädaderohke aeg? b) Mida ütleb Pühakiri ellujääjate kohta?
ME ELAME hädaderohkel ajal. Maavärisemised, üleujutused, haigused, seadusetus, pommitamine, kohutavad sõjad — need ja veel paljud muudki hädad on meie 20. sajandil inimkonna enda alla matnud. Kuid kõige suurem häda on saabumas alles lähitulevikus. Mis see on? See on „suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tulegi”. (Matteuse 24:21) Kuid sellegipoolest võivad paljud meist rõõmsat tulevikku oodata! Miks? Sellepärast, et Jumala enda Sõna räägib ’suurest rahvahulgast, keda ükski ei võinud ära lugeda kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest .. „Need on, kes tulevad suurest viletsusest [——] Neil ei ole siis enam nälga ega janu .. ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist!” ’ — Ilmutuse 7:1, 9, 14—17.
2. Kuidas leidis aset Matteuse 24., Markuse 13. ja Luuka 21. peatüki esimeste salmide esmakordne prohvetlik täitumine?
2 Inspireeritud ülestähendus tekstides Matteuse 24:3—22, Markuse 13:3—20 ja Luuka 21:7—24 on sissejuhatuseks prohvetlikule kirjeldusele, mille Jeesus esitas „asjadesüsteemi lõpetuse” kohta.a See prohvetiennustus täitus esmakordselt seoses pahelise juudi asjadesüsteemiga meie ajaarvamise esimesel sajandil, jõudes haripunkti juutide enneolematult „suures viletsuses”. Juudi süsteemi kogu religioosne ja poliitiline struktuur, mille keskuseks oli Jeruusalemma tempel, tehti maatasa, ja seda ei taastata enam kunagi.
3. Miks on meil hädavajalik Jeesuse prohvetiennustust tänapäeval tähele panna?
3 Vaadelgem nüüd, millistes oludes täitus Jeesuse prohvetiennustus esimest korda. See aitab meil paremini mõista, kuidas see tänapäeval sarnaselt täitub. See näitab meile, kui hädavajalik on otsustavalt tegutseda praegu, et võiksime jääda ellu suurimas viletsuses, mis ähvardab kogu inimkonda. — Roomlastele 10:9—13; 15:4; 1. Korintlastele 10:11; 15:58.
Millal tuleb „ots”?
4., 5. a) Miks olid meie ajaarvamise esimesel sajandil elanud jumalakartlikud juudid huvitatud prohvetiennustusest, mis on kirjas Taanieli 9:24—27? b) Kuidas see prohvetiennustus täitus?
4 Umbes aastal 539 e.m.a. sai Jumala prohvet Taaniel nägemuse sündmustest, mis pidid toimuma „seitsmekümne aastanädala” pikkuse ajaperioodi viimase „aastanädala” jooksul. (Taaniel 9:24—27) Need „aastanädalad” algasid aastal 455 e.m.a., kui Pärsia kuningas Artaxerxes käskis Jeruusalemma linna uuesti üles ehitada. Viimane „aastanädal” algas Messia Jeesuse Kristuse ilmumisega ajal, mil ta ristiti ja võiti aastal 29 m.a.j.b Jumalakartlikud juudid, kes elasid meie ajaarvamise esimesel sajandil, olid täiesti teadlikud sellest Taanieli prohvetiennustuse täitumise ajalisest aspektist. Näiteks rahvahulkade kohta, kes meie ajaarvamise 29. aastal Ristija Johannest kuulama kogunesid, kirjutatakse Luuka 3:15: ’Rahvas ootas ja kõik mõtlesid oma südames Johannesest, kas tema vahest ei ole Kristus.’
5 Seitsmekümnes „aastanädal” pidi olema seitsme aasta pikkune ajaperiood, mil juutidele osutatakse erilist soosingut. See aeg, mis algas aastast 29 m.a.j., hõlmas Jeesuse ristimist ja teenistust, tema ohvrisurma ’poole aastanädala pärast’, see on aastal 33 m.a.j., ja veel ’poolt aastanädalat’ kuni aastani 36 m.a.j. Selle „aastanädala” kestel anti üksnes jumalakartlikele juutidele ja juudi proselüütidele võimalus saada Jeesuse võitud jüngriteks. Seejärel aastal 70 m.a.j., ajal, mis ei olnud ette teada, hävitasid Rooma leegionid Tituse juhtimisel ärataganenud juudisüsteemi. — Taaniel 9:26, 27.
6. Kuidas hakkas „koletis” tegutsema aastal 66 m.a.j., ja kuidas kristlased sellele reageerisid?
6 Seega hävitati juudi preesterkond, kes oli rüvetanud Jeruusalemma templi ja ühinenud salasepitsuses, et mõrvata Jumala enda Poeg. Hävisid ka riigi ja suguharude dokumendid. Pärast seda ei saanud enam ükski juut juriidiliselt tõestada, et ta põlvneb kas preesterlikust või kuninglikust soost. Kuid õnneks olid võitud vaimsed juudid eraldatud kuningliku preesterkonnana, et nad Jehoova Jumala ’aulisi tegusid kuulutaksid’. (1. Peetruse 2:9) Kui Rooma armee aastal 66 m.a.j. esimest korda Jeruusalemma piiras ja templi territooriumi alla koguni käigu kaevas, said kristlased aru, et see sõjavägi on ’pühas paigas seisev hävituse koletis, millest on rääkinud prohvet Taaniel’. Kuuletudes Jeesuse prohvetlikule käsule, põgenesid Jeruusalemma ja Juudamaa kristlased kaitse leidmiseks mägistele aladele. — Matteuse 24:15, 16; Luuka 21:20, 21.
7., 8. Millist „tundemärki” panid kristlased tähele, kuid mida nad ei teadnud?
7 Need ustavad juudikristlased panid tähele Taanieli prohvetiennustuse täitumist ning nägid traagilisi sõdasid, näljahädasid, katkusid, maavärisemisi ja seadusetust, mida Jeesus oli ennustanud osana „asjadesüsteemi lõpetuse tundemärgist”. (Matteuse 24:3, NW) Kuid kas Jeesus ütles neile, millal konkreetselt viib Jehoova täide oma kohtuotsuse selle pahelise süsteemi üle? Ei. See, mida ta ennustas seoses oma tulevase kuningliku juuresviibimise haripunktiga, kehtis kindlasti ka esimesel sajandil aset leidnud „suure viletsuse” puhul: „Sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, ei inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa üksi.” — Matteuse 24:36.
8 Taanieli prohvetiennustuse järgi olid juudid ehk välja arvestanud aja, mil Jeesus pidi ilmuma Messiana. (Taaniel 9:25) Kuid neile ei antud mitte mingisugust daatumit „suure viletsuse” kohta, mis lõplikult hävitas ärataganenud juudi asjadesüsteemi. Alles pärast Jeruusalemma linna ja sealse templi hävitamist võisid nad öelda, et see toimus aastal 70 m.a.j. Kuid nad teadsid Jeesuse prohvetlikke sõnu: „Selle põlve rahvas [„see sugupõlv”, UT] ei lõpe ära, enne kui see kõik sünnib!” (Matteuse 24:34) Ilmselt kasutatakse sõna „sugupõlv” siin teisiti kui tekstis Koguja 1:4, kus räägitakse üksteisele järgnevatest rahvapõlvedest ehk sugupõlvedest, kes tulevad ja lähevad pikema aja kestel.
Mis on „see sugupõlv”?
9. Kuidas defineerivad leksikonid kreekakeelset sõna ge·ne·aʹ?
9 Kuidas mõistsid koos Jeesusega Õlimäel istunud neli apostlit väljendit „see sugupõlv”, kui nad kuulsid tema prohvetiennustust „asjadesüsteemi lõpetuse” kohta? Evangeeliumides esinev sõna „sugupõlv” on tõlgitud kreekakeelsest sõnast ge·ne·aʹ, mida kasutuselolevad leksikonid defineerivad järgnevalt: „Sõna-sõnalt need, kes põlvnevad ühisest esivanemast.” (Walter Baueri Greek-English Lexicon of the New Testament) „Midagi sigitatut, perekond; .. suguvõsa .. või inimrassi .. või kõigi samal ajal elavate inimeste hulga (Matt. 24:34; Mark. 13:30; Luuka 1:48; 21:32; Fil. 2:15) ja eriti just samal ajaperioodil elava juudi rahva liikmed.” (W. E. Vine’i Expository Dictionary of New Testament Words) „Midagi sigitatut, ühisest esivanemast põlvnevad inimesed, perekond; .. kõigi samal ajal elavate inimeste hulk (Mt. xxiv. 34; Mk. xiii. 30; Lk. i. 48); .. seda sõna kasutatakse eriti seoses ühel ja samal ajaperioodil elanud juudi rahvusest inimestega.” — J. H. Thayeri Greek-English Lexicon of the New Testament.
10. a) Millise ühese definitsiooni annavad kaks autoriteetset allikat, viidates tekstile Matteuse 24:34? b) Kuidas üks teoloogiline sõnaraamat ja mõned piiblitõlked seda definitsiooni toetavad?
10 Seega viitavad nii Vine kui ka Thayer tekstile Matteuse 24:34, öeldes, et väljendiga „see sugupõlv” (he ge·ne·aʹ hauʹte) mõeldakse „kõigi samal ajal elavate inimeste hulka”. Teos Theological Dictionary of the New Testament (1964) toetab seda definitsiooni sõnadega: „Kui Jeesus kasutas sõna ’sugupõlv’, väljendus selles tema ulatuslik eesmärk: ta pidas silmas kogu rahvast ja teadis, et seda rahvast ühendab patt.” Kui Jeesus maa peal oli, ilmnes tõesti, et juudi rahvast „ühendas patt”, täpselt nii nagu see peab paika ka praeguse maailmasüsteemi puhul.c
11. a) Millisest autoriteetsest allikast me peaksime eelkõige juhinduma, et teha kindlaks, kuidas mõista väljendit he ge·ne·aʹ hauʹte? b) Kuidas see allikas seda väljendit kasutas?
11 Muidugi mõista juhinduvad kristlased, kes uurivad seda küsimust, eelkõige sellest, kuidas inspireeritud evangeeliumikirjutajad kasutasid Jeesuse sõnu edasi andes kreekakeelset väljendit he ge·ne·aʹ hauʹte, mis on tõlgituna „see sugupõlv”. Nad kasutasid seda väljendit järjepidevalt negatiivses tähenduses. Jeesus nimetas juudi religioonijuhte ’madudeks, rästikute sigitiseks’ ja ütles seejärel, et „seda sugupõlve” tabab hukkamõistmine Gehennasse. (Matteuse 23:33, 36, NW) Kuid kas see kohtuotsus käis vaid silmakirjaliku vaimulikkonna kohta? Kaugeltki mitte. Palju kordi kuulsid jüngrid, kuidas Jeesus rääkis „sellest sugupõlvest”, kasutades seda väljendit alati palju laiemas tähenduses. Millises?
„See kuri sugupõlv”
12. Kuidas seostas Jeesus oma jüngrite kuuldes „rahvahulki” ja „seda sugupõlve”?
12 Aastal 31 m.a.j., Jeesuse suurejoonelise teenistuse ajal Galileas kuulsid tema jüngrid natuke aega pärast paasapüha teda ütlemas „rahvahulkadele”: „Aga kellega ma võrdleksin seda sugupõlve? See on laste sarnane, kes turgudel istuvad ja hüüavad teistele ning ütlevad: me oleme teile vilet ajanud ja te pole tantsinud; me oleme teile nutulugu laulnud ja te pole nutnud. Sest Johannes tuli, ei söönud ega joonud; ja nad ütlevad: temas on kuri vaim! Inimese Poeg tuli, sööb ja joob; ja nad ütlevad: vaata, see inimene on söödik ja viinajoodik, tölnerite ja patuste sõber!” Need põhimõttelagedad „rahvahulgad” polnud rahul mitte millegagi! — Matteuse 11:7, UT; 11:16—19.
13. Keda nimetas Jeesus oma jüngrite juuresolekul „kurjaks sugupõlveks”, mõistes selle hukka?
13 Kui Jeesus ja tema jüngrid asusid mõni aeg hiljem aastal 31 m.a.j. oma teisele kuulutustööretkele Galileas, küsisid „mõningad kirjatundjad ja variserid” Jeesuselt tunnustähte. Ta ütles neile ja juuresviibivatele „rahvahulkadele”: „See kuri ja abielurikkuja tõug [„sugupõlv”, UT] otsib tunnustähte, aga talle ei anta muud tunnustähte kui prohvet Joona tunnustäht. Sest otsekui Joona oli valaskala kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd. [— — —] Nõnda käib ka selle kurja sugupõlve käsi.” (Matteuse 12:38—46) On ilmne, et „selle kurja sugupõlve” moodustasid nii religioonijuhid kui ka „rahvahulgad”, kes ei saanud mitte kunagi aru tunnustähest, mis täitus Jeesuse surmas ja ülestõusmises.d
14. Millist hukkamõistuväljendust kuulsid jüngrid Jeesuse suust saduseride ja variseride kohta?
14 Pärast nelipühi aastal 32 m.a.j., kui Jeesus tuli koos oma jüngritega Galileasse Magdala maa-alale, küsisid saduserid ja variserid Jeesuselt jälle tunnustähte. Ta kordas neile: „See kuri ja abielurikkuja tõug [„sugupõlv”, UT] otsib tunnustähte, ja temale ei anta muud tähte kui prohvet Joona täht!” (Matteuse 16:1—4) Need religioossed silmakirjatsejad olid tõepoolest äärmiselt laiduväärsed inimesed, kes juhtisid ustavusetuid „rahvahulki”, kelle Jeesus mõistis hukka kui „selle kurja sugupõlve”.
15. Kuidas puutusid Jeesus ja tema jüngrid kokku ’selle sugupõlvega’ vahetult enne ja pärast Jeesuse muutumist?
15 Enne oma teenistuse lõpetamist Galileas kutsus Jeesus rahvahulga ja oma jüngrid enda juurde ning ütles: „Kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu selle abielurikkuja ja patuse sugupõlve ees, seda häbeneb ka Inimese Poeg.” (Markuse 8:38, UT) Seega moodustasid sel ajal elanud juutide rahvamassid, kes ei kahetsenud, ilmselt „selle abielurikkuja ja patuse sugupõlve”. Mõni päev hiljem, pärast Jeesuse muutumist, kui tema ja ta jüngrid „tulid rahva juurde”, palus üks mees, et Jeesus tervendaks tema poja. Jeesus ütles selle peale: „Oh sina uskmatu ja pöörane tõug [„sugupõlv”, UT]! Kui kaua pean ma olema teie juures? Kui kaua pean ma teiega kannatama?” — Matteuse 17:14—17; Luuka 9:37—41.
16. a) Kuidas Jeesus mõistis Juudamaal veel kord „rahvahulgad” hukka? b) Kuidas sooritas „see sugupõlv” raskeima eales toime pandud kuriteo?
16 Tõenäoliselt mõistis Jeesus Juudamaal pärast lehtmajade püha aastal 32 m.a.j. veel kord hukka enda ümber ’murdu kokku tulnud rahvahulgad’, öeldes: „See sugu on paha sugu; ta otsib tunnustähte, ja talle ei anta muud tähte kui vaid prohvet Joona täht.” (Luuka 11:29) Viimaks, kui religioonijuhid Jeesuse kohtu ette tõid, üritas Pilaatus teda vabastada. Ülestähenduses öeldakse: „Ülempreestrid ja vanemad meelitasid rahvahulki lahti paluma Barabast, aga hukka mõistma Jeesust. [——] Pilaatus ütles neile: ’Mis ma siis pean tegema Jeesusega, keda hüütakse Kristuseks?’ Nemad ütlesid kõik: ’Löödagu ta risti!’ Maavalitseja küsis: ’Mis kurja ta siis on teinud?’ Aga nad karjusid veel enam ja ütlesid: ’Löödagu ta risti!’ ” See „kuri sugupõlv” nõudis Jeesuse verd! — Matteuse 27:20—25.
17. Kuidas reageerisid mõned „selle põikpäise sugupõlve” hulka kuulunud inimesed Peetruse kõnele nelipühil?
17 Religioonijuhtide poolt üles ässitatuna etendas see „uskmatu ja jonnakas sugupõlv” Issanda Jeesuse Kristuse surmasaatmisel võtmerolli. Viiskümmend päeva hiljem, meie ajaarvamise 33. aasta nelipühil said jüngrid püha vaimu ja hakkasid rääkima mitmesugustes keeltes. Seda kuuldes „tuli rahvahulk kokku” ning apostel Peetrus pöördus selle kui ’Juuda meeste ja kõigi Jeruusalemma elanike’ poole ning ütles: „Tema [Jeesuse] te olete .. ülekohtuste käte läbi risti naelutanud ning tapnud.” Kuidas mõningad neist kuulajaist sellele reageerisid? ’See läks neil südamest läbi.’ Seejärel kutsus Peetrus neid üles kahetsema. Ta „tunnistas ja ergutas neid: ’Laske end päästa sellest põikpäisest sugupõlvest!’ ” (UT). Vastuseks sellele umbes kolm tuhat inimest, „kes nüüd vastu võtsid tema sõna, need ristiti”. — Apostlite teod 2:6, 14, 23, 37, 40, 41.
On selge, kes on „see sugupõlv”
18. Millele viitab Jeesus järjepidevalt, kasutades väljendit „see sugupõlv”?
18 Kes siis on see „sugupõlv”, keda Jeesus oma jüngrite kuuldes nii sageli mainis? Kuidas said nemad aru ta sõnadest „selle põlve rahvas [„see sugupõlv”, UT] ei lõpe ära, enne kui see kõik sünnib”? Kindlasti ei kaldunud ta siin kõrvale väljendi „see sugupõlv” kindlakskujunenud kasutamisviisist, millega ta viitas järjepidevalt tema ajal elanud rahvamassidele ja nende „pimedatele teejuhtidele”, kes kõik kokku moodustasid juudi rahva. (Matteuse 15:14) „Sellele sugupõlvele” sai osaks kogu häda, mida Jeesus ette oli kuulutanud, ja siis tehti sellele lõpp Jeruusalemma enneolematult „suures viletsuses”. — Matteuse 24:21, 34.
19. Millal ja kuidas hävisid juudi süsteemi „taevas ja maa”?
19 Esimesel sajandil mõistis Jehoova kohut juudi rahva üle. Need, kes kahetsesid ja hakkasid näitama üles usku halastavasse korraldusse, mille Jehoova tegi Kristuse kaudu, päästeti sellest „suurest viletsusest”. Kõik toimus täpselt nii, nagu Jeesus oli ennustanud, ja seejärel hävisid juudi asjadesüsteemi „taevas ja maa” — kogu rahvas koos selle religioonijuhtide ning kurja ühiskonnaga. Jehoova viis oma kohtuotsuse täide! — Matteuse 24:35; võrdle 2. Peetruse 3:7.
20. Millist ajakohast manitsust on kõigil kristlastel hädavajalik tähele panna?
20 Need juudid, kes panid tähele Jeesuse prohvetlikke sõnu, mõistsid, et nende pääste ei sõltu mitte sellest, kas nad suudavad välja arvestada, kui pikk on „sugupõlv” või mis kuupäeval saabub mingi „aeg või hetk”, vaid sellest, kas nad püsivad lahus neid ümbritsevast kurjast sugupõlvest ja täidavad innukalt Jumala tahet. Kuigi Jeesuse prohvetiennustuse viimaste sõnade peamine täitumine leiab aset meie päevil, pidid ka esimesel sajandil elanud juudikristlased panema tähele manitsust: „Siis valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!” — Luuka 21:32—36; Apostlite teod 1:6—8.
21. Millist äkitselt saabuvat sündmust me võime lähitulevikus oodata?
21 Tänapäeval „on Jehoova suur päev .. ligidal ja ruttab väga”. (Sefanja 1:14—18; Jesaja 13:9, 13) Äkitselt, Jehoova poolt ettemääratud „päeval ja tunnil”, päästetakse valla tema raev nii maailma religioosse, poliitilise ja majandusliku elemendi kui ka isemeelsete inimeste üle, kes moodustavad selle kaasaegse „kurja ja abielurikkuja sugupõlve”. (Matteuse 12:39, UT; 24:36; Ilmutuse 7:1—3, 9, 14) Kuidas võid sina pääseda „suurest viletsusest”? Meie järgmine artikkel vastab sellele küsimusele ja räägib suurepärasest tulevikulootusest.
[Allmärkused]
a Palun vaata selle prohvetiennustuse üksikasjalikku ülevaadet tabelist, mis on toodud 1994. aasta 15. veebruari Vahitornis lehekülgedel 14, 15.
b Lähemat informatsiooni „aastanädalate” kohta leiad raamatust The Bible—God’s Word or Man’s? („Piibel — kas Jumala või inimese sõna?”) lehekülgedelt 130—132. Väljaandja New Yorgi Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.
c Mõningad Piiblid tõlgivad väljendi he ge·ne·aʹ hauʹte tekstis Matteuse 24:34 järgnevalt: „need inimesed” (The Holy Bible in the Language of Today [1976], W. F. Beck); „see rahvas” (The New Testament—An Expanded Translation [1961], K. S. Wuest); „see rahvas” (Jewish New Testament [1979], D. H. Stern); „selle põlve rahvas” (eestikeelne Piibel, 1988).
d Ei tohiks arvata, et need ustavusetud „rahvahulgad” on sama mis ‘am-ha·ʼaʹrets ehk „maarahvas”, kellega uhked religioonijuhid keeldusid suhtlemast, kuid kelle pärast Jeesusel oli „hale meel”. — Matteuse 9:36; Johannese 7:49.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mida me võime õppida sellest, kuidas täitus Taanieli 9:24—27?
◻ Kuidas defineerivad kasutuselolevad leksikonid Piiblis esinevat väljendit „see sugupõlv”?
◻ Kuidas kasutas Jeesus järjepidevalt väljendit „sugupõlv”?
◻ Kuidas täitus Matteuse 24:34, 35 esimesel sajandil?
[Pilt lk 12]
Jeesus võrdles „seda sugupõlve” sõnakuulmatute laste hulkadega
[Pilt lk 15]
Üksnes Jehoova teadis ette tundi, mil ta kurja juudisüsteemi üle oma kohtuotsuse täide viib