Kas sa täidad oma kohust Jumala ees?
”Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri!” (KOGUJA 12:14)
1. Milliseid korraldusi on Jehoova oma rahva heaks teinud?
JEHOOVA on toeks neile, kes peavad teda meeles kui oma Suurt Loojat. Tema inspireeritud Sõna annab neile teada, kuidas temale täiesti meelepärased olla. Püha vaim juhatab neid Jumala tahte täitmisel ning aitab neil ’vilja kanda kõiges heas töös’ (Koloslastele 1:9, 10). Lisaks sellele pakub Jehoova vaimset toitu ja teokraatlikku juhatust ”ustava ja mõistliku sulase” kaudu (Matteuse 24:45—47). Seega, teenides Jehoovat ja tehes ülitähtsat Kuningriigi hea sõnumi kuulutustööd, kogeb Jumala rahvas taeva õnnistust mitmel viisil (Markuse 13:10).
2. Millised küsimused võivad tekkida seoses Jehoova teenimisega?
2 Tõelised kristlased osalevad rõõmuga Jehoova pühas teenistuses. Siiski võivad mõned nende hulgast julguse kaotada ja hakata mõtlema, et nende pingutused on mõttetud. Näiteks aeg-ajalt võivad pühendunud kristlased mõelda, kas nende kohusetundlikud pingutused ikka tasuvad ennast ära. Mõtiskledes perekondliku uurimise ja teiste tegevuste üle, võivad perekonnapeal üsnagi tõenäoliselt tekkida taolised küsimused: ”Kas Jehoovale tegelikult meeldib see, mida me teeme? Kas me täidame oma kohust Jumala ees?” Koguja targad sõnad aitavad nendele küsimustele vastused leida.
Kas kõik on tühine?
3. Mis on suurim tühisus Koguja 12:8 järgi?
3 Mõni võib mõelda, et selle targa mehe sõnad pole kuigi innustavad ei noortele ega vanadele. ”Tühisuste tühisus, ütleb Koguja, kõik on tühine!” (Koguja 12:8.) Tegelikult on suurim tühisus ignoreerida Suurt Loojat oma nooruses, vananeda teda teenimata, ainsaks elusaavutuseks kõrge iga. Sellisele inimesele on kõik olnud tühine, isegi kui ta sureb rikka ja kuulsana selles maailmas, mis on tigeda, Kurat-Saatana võimuses (1. Johannese 5:19).
4. Miks võib öelda, et kõik ei ole tühine?
4 Kõik ei ole tühine nende jaoks, kes Jehoovat ustavalt teenides koguvad endile varandusi taevasse (Matteuse 6:19, 20). Nad on ikka innukad tasutoovas Issanda töös ja nende vaevanägemine pole mingil juhul asjatu (1. Korintlastele 15:58). Kui oleme pühendunud kristlased, kas osaleme siis aktiivselt selles töös, mille Jumal meile viimseil päevil teha on andnud? (2. Timoteosele 3:1.) Või kas oleme omaks võtnud elustiili, mis erineb vähe sellest, kuidas meie ligimesed üldiselt elavad? Nad võivad kuuluda erisugustesse religioonidesse ning võivad olla päris siirad usklikud — käia regulaarselt oma jumalakodades ning täita püüdlikult nõudeid, mida nende religioon neile esitab. Muidugi ei kuuluta nad Kuningriigi sõnumit. Neil puuduvad täpsed teadmised selle kohta, et käes on lõpuaeg, ning neil pole käesoleva aja suhtes pakilisustunnet (Taaniel 12:4).
5. Mida me peaksime tegema, kui tavalised elutoimingud on muutunud meie põhimureks?
5 Jeesus Kristus ütles meie kriitilise ajajärgu kohta: ”Nõnda nagu Noa päevad olid, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine. Sest nõnda nagu inimesed olid neil päevil enne veeuputust: sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva, ega saanud aru, enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära; nõnda on ka Inimese Poja tulemine” (Matteuse 24:37—39). Kui ollakse mõõdukas, pole söömises ja joomises midagi halba, ning abielu on korraldus, millele Jumal ise aluse pani (1. Moosese 2:20—24). Kui aga märkame, et tavalised elutoimingud on muutunud meie põhimureks, miks siis mitte rääkida sellest palves Jumalale? Jehoova võib aidata meil hoida Kuningriigi huvid esikohal, teha seda, mis on õige, ja täita oma kohust tema ees (Matteuse 6:33; Roomlastele 12:12; 2. Korintlastele 13:7).
Pühendumine ja meie kohus Jumala ees
6. Millisel tähtsal viisil ei täida mõned ristitud inimesed oma kohust Jumala ees?
6 Mõned ristitud kristlased peavad väga tõsiselt palvetama, sest nad ei täida teenistuskohustusi, mis nad Jumalale pühendudes enda peale võtsid. Mitmel viimasel aastal on ristitud üle 300000 inimese, kuid tegevate Jehoova tunnistajate üldarv ei ole samaväärselt kasvanud. Mõned, kes on saanud Kuningriigi kuulutajateks, on lakanud head sõnumit kuulutamast. Ometi peab inimene osalema kristlikus teenistuses märkimisväärsel määral enne, kui ta ristitakse. Järelikult on nad teadlikud ülesandest, mille Jeesus andis kõigile oma järelkäijatele: ”Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Kui ei ole tegu äärmiselt tõsiste piirangutega, mis tulenevad tervislikust seisundist või muudest asjaoludest, mis ei olene endast, siis ristitud isikud, kes ei ole enam tegevad Jumala ja Kristuse tunnistajad, ei täida oma kohust Suure Looja ees (Jesaja 43:10—12).
7. Miks me peaksime Jumala kummardamiseks regulaarselt kokku tulema?
7 Muistne Iisrael oli Jumalale pühendunud rahvas ning seaduselepingust tulenevalt oli selle rahva liikmetel kohustusi Jehoova ees. Näiteks pidid kõik meesterahvad kolm korda aastas pühadeks kokku tulema ning mees, kes sihilikult ei pidanud paasapüha, mõisteti surma (4. Moosese 9:13; 3. Moosese 23:1—43; 5. Moosese 16:16). Täitmaks oma kohustusi Jumala ees talle pühendunud rahvana, pidid iisraellased tulema kokku Jumala kummardamiseks (5. Moosese 31:10—13). Seaduses polnud kuskil öeldud: ”Tee seda, kui see sulle sobib.” Nende jaoks, kes praegusajal on Jehoovale pühendunud, lisab see kindlasti kaalu Pauluse sõnadele: ”Pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele. Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitsegem üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat” (Heebrealastele 10:24, 25). Jah, regulaarne viibimine koosolekutel koos kaasusklikega on osa pühendunud kristlase kohusest Jumala ees.
Kaalu oma otsuseid hoolikalt!
8. Miks peaks Jumalale pühendunud noor palvemeelselt mõtisklema enda osa üle pühas teenistuses?
8 Võib-olla oled sa Jehoovale pühendunud noor. Sa koged rikkalikke õnnistusi, kui hoiad Kuningriigi huvid oma elus esikohal (Õpetussõnad 10:22). Palve ja hoolika planeerimise abil saad ehk vähemalt nooremas eas osaleda mõnes täisajalise teenistuse vormis. See oleks hea moodus näidata, et sa pead meeles oma Suurt Loojat. Vastasel juhul võib enamik su ajast ja tähelepanust kuluda materiaalsete asjade taotlemisele. Nagu enamik inimesi, võid sa noorelt abielluda ja materiaalsete asjade hankimiseks võlgu võtta. Hästitasuv töö võib neelata palju su aega ja energiat. Kui sul tulevad lapsed, pead sa perekonnakohustuste eest aastakümneid hoolt kandma (1. Timoteosele 5:8). See ei tähenda, et sa unustad oma Suure Looja, kuid siiski on tark arvestada sellega, et plaanide tegemine noores eas — või tegemata jätmine — võib määrata, milline on su elu täiskasvanuna. Vanemas eas võid vaadata tagasi ja soovida, et oleksid vähemalt noore täiskasvanuna osalenud rohkemal määral oma Suure Looja pühas teenistuses. Miks mitte mõelda palvemeeles oma võimaluste üle kohe praegu, et võiksid oma noorusaastad veeta rahuldustpakkuval viisil Jehoova pühas teenistuses?
9. Mis võib olla võimalik mehe jaoks, kes on jäänud vanemaks ja kes kandis kunagi koguduses suurt vastutust?
9 Kujutagem ette üht teist olukorda — sellise mehe olukorda, kes kunagi teenis ”Jumala karja” hoidjana (1. Peetruse 5:2, 3). Mingil põhjusel loobus ta vabatahtlikult sellest eesõigusest. Nüüd on ta vanemaks jäänud ja Jumala teenistuses osalemine on talle ehk raskemaks muutunud. Kuid kas ta võiks siiski pürgida taas suuremate teokraatlike eesõiguste poole? Milliseid õnnistusi võiks selline mees teistele tuua, kui ta kannaks koguduses suuremat vastutust! Ja kuna keegi ei ela ainult iseendale, tunnevad ka tema sõbrad ja lähedased suurt rõõmu sellest, kui ta suudab laiendada oma teenistust Jumala austuseks (Roomlastele 14:7, 8). Ja mis peamine, Jehoova ei unusta seda, mida igaüks tema teenistuses teeb (Heebrealastele 6:10—12). Aga mis võib aidata meil pidada meeles oma Suurt Loojat?
Mis aitab pidada meeles Suurt Loojat
10. Miks oli Koguja sobiv inimene, kes võis anda nõu pidada meeles oma Suurt Loojat?
10 Koguja oli sobiv inimene, kes võis anda nõu pidada meeles oma Suurt Loojat. Vastuseks tema südamesttulevatele palvetele oli Jehoova andnud talle erakordse tarkuse (1. Kuningate 3:6—12). Saalomon uuris põhjalikult inimtegevuse kõiki valdkondi. Peale selle sai ta jumalikku inspiratsiooni, panemaks teiste kasuks kirja seda, mida ta teada oli saanud. Ta kirjutas: ”Lisaks sellele, et Koguja oli tark, ta õpetas ka rahvale tarkust, kaalus, uuris ja kujundas palju õpetussõnu. Koguja püüdis leida sobivaid sõnu ja tõesõnu siiralt kirja panna” (Koguja 12:9, 10).
11. Miks me peaksime Saalomoni targa nõu vastu võtma?
11 Kreekakeelsest Septuagintast tõlgituna kõlavad need sõnad järgmiselt: ”Ja veel, kuna jutlustaja oli tark, kuna ta õpetas inimestele tarkust; et mõistukõned oleksid kenad kuulda, püüdis jutlustaja hoolega leida meeldivaid sõnu ja kirjutada õiglasi tõesõnu” (”The Septuagint Bible”, tõlkinud Charles Thomson). Saalomon püüdis lugejate südameni jõuda meeldivate sõnade ning tõeliselt huvitavate ja tähtsate teemade kaudu. Kuna tema sõnad, mis leiduvad Pühakirjas, on püha vaimu mõju all kirjutatud, võime tema järeldused ja targa nõu kõhklemata vastu võtta (2. Timoteosele 3:16, 17).
12. Kuidas sa väljendaksid oma sõnadega, mida Saalomon ütles tekstis Koguja 12:11, 12?
12 Kuigi Saalomoni ajal ei tuntud sellist trükitehnikat nagu praegu, oli siiski olemas palju raamatuid. Kuidas tuli tollesse kirjandusse suhtuda? Ta ütles: ”Tarkade sõnad on otsekui astlad ja nende kogumik [”need, kes süüvivad lausete kogumikesse”, UM] sissetaotud naelte sarnane! Need on antud ühe ja sama Karjase poolt. Ja peale selle: ”Mu poeg, võta manitsust! Suurel raamatute tegemisel pole lõppu ja suur agarus väsitab ihu!”” (Koguja 12:11, 12).
13. Kuidas võivad sõnad nendelt, kellel on jumalik tarkus, olla nagu astlad ning kes on ”sissetaotud naelte” sarnased?
13 Sõnad nendelt, kellel on jumalik tarkus, on otsekui astlad. Kuidas nii? Nad nii-öelda torgivad lugejat või kuulajat tagant, et ta liiguks edasi kooskõlas loetud või kuuldud tarkade sõnadega. Lisaks on need, kes süvenevad ”lausete kogumikesse” — tõeliselt tarkadesse ja väärtuslikesse ütlustesse —, ”sissetaotud [ehk tugevasti kinnitatud] naelte” sarnased. See võib olla nii sellepärast, et selliste isikute suurepärased sõnad peegeldavad Jehoova tarkust ning võivad kinnitada ja toetada nende sõnade lugejaid või kuuljaid. Kui oled jumalakartlik lapsevanem, kas ei peaks sa igal võimalikul viisil püüdma juurutada sellist tarkust oma lapse meelde ja südamesse? (5. Moosese 6:4—9.)
14. a) Milliste raamatute suhtes pole kasulik ”liigset agarust” ilmutada? b) Mis laadi kirjandusele peaksime pöörama põhitähelepanu ja miks?
14 Kuid miks tegi Saalomon arvustava märkuse raamatute kohta? Võrreldes Jehoova Sõnaga, sisaldavad selle maailma lõputud teosed tühiseid inimlikke arutlusi. Suur osa nendest peegeldab Kurat-Saatana mõtteviisi (2. Korintlastele 4:4). Seepärast on ”suurest agarusest” ilmaliku materjali suhtes vähe kestvat kasu. Tegelikult võib suur osa sellest materjalist olla vaimselt laostav. Sarnaselt Saalomoniga mõtisklegem selle üle, mida Jumala Sõna elust räägib. Nii tugevneb meie usk ja me saame Jehoovaga lähedasemaks. Liigne tähelepanu teistele raamatutele või juhatuse allikatele võib meid väsitada. Eriti siis, kui need kirjutised sisaldavad ilmalikku mõtteviisi, mis on vastuolus Jumala tarkusega, on nad ebaterved ning õõnestavad usku Jumalasse ja tema eesmärkidesse. Pidagem seepärast meeles, et kõige kasulikumad kirjutised Saalomoni ajast ja meie päevil on need, mis peegeldavad ’ühe Karjase’, Jehoova Jumala tarkust. Ta on andnud Pühakirja, mis koosneb 66 raamatust, ja neile peaksime pöörama suurimat tähelepanu. Piibel ja ’ustava sulase’ abistavad väljaanded võimaldavad meil ’leida Jumala tunnetuse’ (Õpetussõnad 2:1—6).
Meie kohus Jumala ees
15. a) Kuidas sa selgitaksid Saalomoni sõnu selle kohta, mis on ”inimese kohus”? b) Mida me peame tegema, kui tahame täita oma kohust Jumala ees?
15 Kogu oma uurimistöö kokkuvõtteks ütleb Koguja ehk Saalomon: ”Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: ”Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus! Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri!”” (Koguja 12:13, 14). Mõistlik kartus ehk aupaklik hoiak Suure Looja ees hoiab meid ja loodetavasti ka meie peret elamast tormakalt, mis võiks tuua ütlemata suurt muret ja kurbust meile endile ja meie lähedastele. Mõistlik jumalakartus on puhas ning on tarkuse ja tunnetuse algus (Laul 19:10; Õpetussõnad 1:7). Kui meil on tarkus, mis põhineb Jumala inspireeritud Sõnal, ja kui rakendame Pühakirja nõuandeid kõiges, mida teeme, siis täidame oma kohust Jumala ees. See ei tähenda seda, et peaksime kohustuste nimekirja koostama. Tähtis on hoopis see, et otsiksime probleemide lahendamisel abi Pühakirjast ja tegutseksime alati Jumala viisil.
16. Mille üle Jehoova kohut mõistab?
16 Me peaksime endale teadvustama, et meie Suurel Loojal ei jää miski märkamata (Õpetussõnad 15:3). Ta ”viib kõik teod kohtusse”. Jah, Kõigekõrgem mõistab kohut kõige üle, muu hulgas ka selle üle, mis on inimsilmade eest varjul. Selle tõsiasja teadvustamine võib anda meile lisaajendi pidada Jumala käske. Kuid meie suurim ajend peaks olema armastus taevase Isa vastu, sest apostel Johannes kirjutas: ”See on Jumala armastus, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked!” (1. Johannese 5:3). Ja kuna Jumala käsud on antud meie kestvaks heaoluks, ei ole nende pidamine mitte üksnes kohane, vaid ka väga tark teguviis. Neile, kes armastavad Suurt Loojat, ei ole see koormaks. Nad tahavad täita oma kohustust tema ees.
Täida oma kohust
17. Mida me teeme, kui me tahame siiralt täita oma kohust Jumala ees?
17 Kui oleme targad ja soovime siiralt täita oma kohust Jumala ees, siis me mitte üksnes ei pea tema käske, vaid meil on ka aupaklik kartus talle meelepaha valmistada. Tegelikult ”Jehoova kartus on tarkuse algus” ja neil, kes peavad tema käske, on ”hea arusaamine” (Laul 111:10; Õpetussõnad 1:7). Käitugem seepärast targasti ja kuuletugem Jehoovale kõigis asjus. Eriti tähtis on see praegu, sest Kuningas Jeesuse Kristuse juuresolek on käes, ja päev, mil ta Jumala määratud Kohtunikuna kohut mõistab, on lähedal (Matteuse 24:3; 25:31, 32).
18. Milline tulevik ootab meid siis, kui täidame oma kohust Jehoova Jumala ees?
18 Igaüks meist on praegu Jumala uuriva pilgu all. Kas tähtsustame vaimseid asju või kas oleme ilmalikel mõjutustel lasknud nõrgestada oma suhet Jumalaga? (1. Korintlastele 2:10—16; 1. Johannese 2:15—17.) Ükskõik kas oleme noored või vanad, tehkem oma parim, et olla meelepärased oma Suurele Loojale. Kui me kuuletume Jehoovale ja peame tema käske, siis hülgame tühised asjad, mida pakub see kaduv vana maailm. Siis saame rõõmu tunda väljavaatest elada igavesti Jumala tõotatud uues maailmas (2. Peetruse 3:13). Kui võrratu tulevik ootab neid, kes täidavad oma kohust Jumala ees!
Kuidas sa vastaksid?
◻ Miks võib öelda, et kõik ei ole tühine?
◻ Miks peaks noor kristlane mõtisklema palvemeeles oma osa üle pühas teenistuses?
◻ Milliste raamatute suhtes pole kasulik ”suurt agarust” ilmutada?
◻ Mis on ”inimese kohus”?
[Pilt lk 20]
Kõik pole tühine nende jaoks, kes teenivad Jehoovat
[Pilt lk 23]
Erinevalt paljudest selle maailma raamatutest on Jumala Sõna kosutav ja kasulik