Kes juhib Jumala rahvast tänapäeval?

1., 2. Millele võisid apostlid pärast Jeesuse taevaminekut mõelda?

JEESUSE apostlid seisavad Õlimäel ja vaatavad ainiti taeva poole. Hetk tagasi tõsteti Jeesus, nende isand ja sõber, taevasse ning ta kadus pilve sisse. (Ap. t. 1:9, 10.) Umbes kaks aastat on Jeesus neid õpetanud, julgustanud ja juhtinud. Nüüd aga on ta läinud. Mis edasi saab?

² Jeesus oli öelnud oma järelkäijatele: „Te olete siis minu tunnistajad Jeruusalemmas, kogu Juudamaal, Samaarias ning maailma otsani.” (Ap. t. 1:8.) Kuidas küll nii suurt ülesannet täita? Jeesus oli neile kinnitanud, et peagi hakkab neid aitama püha vaim. (Ap. t. 1:5.) Sellegipoolest nõudis ülemaailmne kuulutustöö head juhtimist ja organiseerimist. Muistsel ajal oli Jehoova juhtinud enda rahvast oma maiste esindajate kaudu. Seetõttu võisid apostlid mõelda, et võib-olla määrab Jehoova ka nüüd kellegi nende uueks juhiks.

 3. a) Millise tähtsa otsuse apostlid pärast Jeesuse taevaminekut langetasid? b) Mida me selles artiklis arutame?

³ Vähem kui kahe nädala möödudes valisid apostlid pärast pühakirja uurimist ja Jumalalt palves juhatuse otsimist Mattiase Juudas Iskarioti asemel kaheteistkümnendaks apostliks. (Ap. t. 1:15–26.) Miks oli see valik neile ja Jehoovale nii oluline? Jüngrid mõistsid, et vaja on kahtteist apostlit.a Jeesus ei valinud apostleid lihtsalt selleks, et keegi talle seltsiks oleks, vaid et nad võiksid täita Jumala rahva seas vastutusrikast ülesannet. Mida nad pidid tegema hakkama ning kuidas Jehoova ja Jeesus neid selleks ette valmistasid? Kes täidab Jumala rahva seas seda ülesannet tänapäeval? Ja kuidas me saaksime mõelda neile, kes on meie seas eestvedajad, eelkõige „ustavale ja arukale orjale”? (Matt. 24:45; Heebr. 13:7.)

 4. Milline roll oli esimesel sajandil apostlitel ja teistel Jeruusalemma kogudusevanematel?

⁴ Apostlitest said 33. aasta nädalatepühal kristliku koguduse eestvedajad. Sel pühal „Peetrus tõusis koos nende üheteistkümnega” ja rääkis elupäästvat sõnumit suurele hulgale juutidele ja proselüütidele. (Ap. t. 2:14, 15.) Paljud neist said usklikuks. Need uued kristlased „kuulasid, mida apostlid õpetavad”. (Ap. t. 2:42.) Apostlid hoolitsesid koguduse rahaasjade eest. (Ap. t. 4:34, 35.) Samuti kandsid nad hoolt Jumala rahva vaimsete vajaduste eest, öeldes: „Meie aga keskendume palvetamisele ja Jumala sõna õpetamisele.” (Ap. t. 6:4.) Lisaks saatsid nad kogenud kristlasi head sõnumit kuulutama uutele territooriumitele. (Ap. t. 8:14, 15.) Aja möödudes hakkasid koos apostlitega kogudusi juhtima ka mõned teised võitud kogudusevanemad. Juhtiva koguna andsid nad juhatust kõigile kogudustele. (Ap. t. 15:2.)

5., 6. a) Kuidas toetas juhtivat kogu püha vaim? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Kuidas aitasid juhtivat kogu inglid? c) Millest oli näha, et juhtiv kogu juhindus Jumala sõnast?

⁵ Esimese sajandi kristlased mõistsid, et juhtivat kogu juhib Jehoova koguduse pea Jeesuse kaudu. Kuidas nad said selles kindlad olla? Esiteks, juhtivat kogu toetas püha vaim. (Joh. 16:13.) Püha vaim oli langenud kõigi võitud kristlaste peale, kuid see toetas eriliselt apostleid ja teisi Jeruusalemma vanemaid, et nad saaksid oma ülesannet täita. Näiteks aastal 49 aitas püha vaim juhtival kogul langetada otsuse seoses ümberlõikamisega. Kogudused toimisid nende juhtnööride järgi, said „usus aina tugevamaks ja koguduseliikmete arv kasvas päevast päeva”. (Ap. t. 16:4, 5.) Juhtiv kogu teatas oma otsusest kogudustele kirja teel, mille sisust oli näha, et need vennad ilmutasid selliseid püha vaimu vilja omadusi nagu armastus ja usk. (Ap. t. 15:11, 25–29; Gal. 5:22, 23.)

⁶ Teiseks, juhtivat kogu aitasid inglid. Näiteks ütles üks ingel Korneeliusele, et ta otsiks üles apostel Peetruse. Pärast seda, kui Korneelius ja tema majarahvas kuulsid Peetruselt head sõnumit, langes nende peale püha vaim, kuigi sealsed mehed olid ümberlõikamata. Korneelius oli esimene ümberlõikamata mittejuut, kellest sai kristlane. Kui apostlid ja teised vennad sellest loost kuulsid, allusid nad Jumala tahtele ning lubasid ümberlõikamata mittejuutidel tulla kristlikku kogudusse. (Ap. t. 11:13–18.) Peale selle kiirendasid ja toetasid inglid aktiivselt kuulutustööd, mille ülevaatajaks juhtiv kogu oli. (Ap. t. 5:19, 20.) Kolmandaks, juhtiv kogu juhindus Jumala sõnast. Kui nad arutasid õpetuslikke küsimusi või kogudustele juhtnööride andmist, otsisid nad juhatust pühakirjast. (Ap. t. 1:20–22; 15:15–20.)

 7. Miks võib öelda, et algkristlikku kogudust juhtis Jeesus?

⁷ Kuigi juhtival kogul oli algkristlikus koguduses tähtis roll, mõistsid selle liikmed, et nende juht on Jeesus. „Ta [Kristus] on seadnud mõned apostliteks,” kirjutas Paulus. „Kasvagem armastuse abil kõiges kokku temaga, kes on pea, Kristusega.” (Efesl. 4:11, 15.) Jüngrid ei võtnud endale nime mõne mõjuka apostli järgi, vaid neid „hakati Jumala juhtimisel nimetama kristlasteks”. (Ap. t. 11:26.) Ehkki Paulus mõistis, et on vaja kõvasti kinni hoida apostlite ja teiste vanemate õpetusest, ütles ta ka järgmist: „Ma tahan, et te teaksite, et iga mehe [kaasa arvatud iga juhtiva kogu liikme] pea on Kristus ... ja Kristuse pea on Jumal.” (1. Kor. 11:2, 3.) Jah, koguduse juht oli Jeesus, kes omakorda allus Jehoovale.

8., 9. Milline oluline roll oli 19. sajandi lõpus vend Russellil?

⁸ Charles Taze Russell ja mõned tema mõttekaaslased püüdsid 19. sajandi lõpus õiget kristlikku usku taastada. Et levitada piiblitõdesid eri keeltes, registreeriti aastal 1884 Siioni Vahitorni Traktaatide Ühingb, mille president oli Russell. Vend Russell oli silmapaistev piibliuurija, kes kummutas kartmatult valeõpetusi, mis puudutasid näiteks kolmainsust ja hinge surematust. Ta mõistis, et Kristus tuleb tagasi nähtamatuna ja et „rahvastele määratud ajad” lõppevad aastal 1914. (Luuka 21:24.) Ta kasutas heldelt oma aega, energiat ja raha, et neid tõdesid teistega jagada. On selge, et sel pöördelisel ajal olid just Jehoova ja Jeesus need, kes Russellit juhatasid.

⁹ Vend Russell ei otsinud au inimestelt. Ta kirjutas aastal 1896: „Me ei taha, et meid või meie kirjutisi erilisel moel austataks; samuti ei soovi me, et kedagi meist kutsutaks pühaks isaks või rabiks. Ja me ei taha, et kedagi tuntaks meie nime järgi.” Hiljem ütles ta: „See ei ole inimese töö.”

10. a) Millal määras Jeesus ametisse „ustava ja aruka orja”? b) Kuidas on järk-järgult saanud selgemaks, et juhtiv kogu on midagi muud kui Vahitorni ühing?

¹⁰ Aastal 1919, kolm aastat pärast Russelli surma, määras Jeesus ametisse „ustava ja aruka orja”. Mis eesmärgil? Et anda oma majateenijatele „toitu õigel ajal”. (Matt. 24:45.) Juba neil algusaastatel valmistas väike grupp võitud vendi, kes teenis New Yorgis Brooklynis asuvas peakorteris, vaimset toitu ja jagas seda Jeesuse järelkäijatele. Nimetust „juhtiv kogu” hakati meie väljaannetes kasutama 1940. aastatel, kui seda seostati tihedalt Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühinguga. 1971. aastal sai aga selgeks, et juhtiv kogu on midagi muud kui Vahitorni ühing, mis on lihtsalt üks juriidiline isik. Sellest ajast alates võisid võitud vennad olla juhtivas kogus ühingu juhatusse kuulumata. Viimastel aastatel on Vahitorni ühingu või teiste juriidiliste isikute juhatuse liikmed olnud pädevad vennad „teiste lammaste” hulgast. Tänu sellele on juhtiv kogu saanud keskenduda Jumala rahva vaimsele suunamisele ja juhatamisele. (Joh. 10:16; Ap. t. 6:4.) 2013. aasta 15. juuli Vahitorn selgitas, et „ustav ja arukas ori” on väike grupp võitud vendi, kes moodustavad juhtiva kogu.

11. Mil moel juhtiv kogu toimib?

¹¹ Juhtiv kogu langetab tähtsaid otsuseid ühiselt. Kuidas see protsess käib? Selle liikmed kogunevad igal nädalal ühisele koosolekule, mis rajab soodsa pinnase tihedale suhtlemisele ja ühtsusele. (Õpet. 20:18.) Juhtiva kogu eesistuja vahetub igal aastal, ükski selle liige ei ole teistest tähtsam. (1. Peetr. 5:1.) Juhtiva kogu kuues komitees vahetuvad eesistujad samamoodi. Ükski juhtiva kogu liige ei pea ennast oma usukaaslaste juhiks, vaid majateenijaks, keda ustav ori toidab ja juhatab.

12. Mis küsimusi me järgmiseks arutame?

¹² Juhtiv kogu ei väida, et Jumal suhtleb nendega otse või et nad on täiuslikud. Niisiis võib juhtiv kogu eksida, kui selgitab Piibli õpetusi või annab organisatsioonile juhtnööre. Õigupoolest on Jehoova tunnistajate väljaannete registris lausa alateema „Uskumuste selginemine”, milles on nimekiri meie selginenud arusaamadest alates aastast 1870. Ent Jeesus ei öelnudki, et tema ustav ori annab täiuslikku vaimset toitu. Kuidas me siis vastaksime Jeesuse küsimusele „Kes on tegelikult ustav ja arukas ori ...?”? (Matt. 24:45.) Milliseid tõendeid meil on, et see on juhtiv kogu? Mõtleme neile samale kolmele punktile, millest rääkisime esimese sajandi juhtiva kogu puhul.

13. Kuidas on juhtivat kogu aidanud püha vaim?

¹³ Juhtivat kogu toetab püha vaim. Püha vaim on aidanud juhtival kogul pühakirja tõdesid üha paremini mõista. Mõtle näiteks eelmises lõigus mainitud nimekirjale selginenud uskumustest. Kahtlemata poleks ükski inimene omapäi suutnud avastada ja selgitada neid „Jumala tarkuse sügavusi”. (Loe 1. Korintlastele 2:10.) Juhtiv kogu nõustub Paulusega, kes kirjutas: „Sellest me ka räägime, ja seda sõnadega, mida pole õpetanud inimtarkus, vaid püha vaim.” (1. Kor. 2:13.) Kas pärast sajandeid väldanud usutaganemist ja vaimupimedust võiks miski muu peale püha vaimu toetuse selgitada seda, miks on alates aastast 1919 hakatud paljudest piiblitõdedest üha paremini aru saama?

14. Kuidas aitavad kirjakoha Ilmutus 14:6, 7 järgi Jumala rahvast inglid?

¹⁴ Juhtivat kogu aitavad inglid. Juhtival kogul on praegu hiiglaslik ülesanne juhatada ülemaailmset kuulutustööd, mida teeb rohkem kui kaheksa miljonit inimest. Miks on see töö olnud nii edukas? Üks põhjus on see, et seda aitavad teha inglid. (Loe Ilmutus 14:6, 7.) Tihti on kuulutajad läinud just sellise inimese ukse taha, kes vahetult enne nende tulekut on palunud Jumala abi.c Hoolimata ägedast vastupanust mõnel maal läheb meie kuulutus- ja õpetustöö mühinal edasi. See on samuti märk üleinimlikust abist.

15. Milline erinevus on juhtiva kogu ja ristiusu kiriku juhtide vahel? Too näide.

¹⁵ Juhtiv kogu juhindub Jumala sõnast. (Loe Johannese 17:17.) Mõtle, mis toimus 1973. aastal. 1. juuni Vahitornis oli küsimus „Kas inimesed, kes ei suuda loobuda suitsetamisest, tohivad minna ristimisele?”. Vastus kõlas: „Pühakirja põhjal võime järeldada, et ei tohi.” Pärast mitmele asjakohasele piiblisalmile viitamist selgitas Vahitorn, miks peaks inimese, kes ei lõpeta suitsetamist, kogudusest eemaldama. (1. Kor. 5:7; 2. Kor. 7:1.) Seal öeldi: „Tegu pole meelevaldse või diktaatorliku otsusega. Selline range seisukoht pärineb Jumalalt, kes väljendab enda tahet oma kirjaliku sõna kaudu.” Kas mõni teine usurühmitus on valmis toetuma täielikult Jumala sõnale, isegi kui selle liikmed peavad seetõttu tegema oma elus suuri muudatusi? Hiljuti USA-s ilmunud raamat, mis räägib religioonist, kirjutab: „Ristiusu kiriku juhid on järjepidevalt oma õpetusi mugandanud, et need sobiksid kokku selle liikmete ja ühiskonna vaadetega.” See, et juhtiv kogu juhindub otsuste tegemisel Jumala sõnast, mitte üldlevinud seisukohtadest, näitab selgelt, et Jehoova juhib tänapäeval oma rahvast.

16. Mis on üks viis, kuidas me saame mõelda juhtivale kogule?

¹⁶ Loe Heebrealastele 13:7. Kreeka sõna, mis on selles piiblisalmis tõlgitud vastega „mõtlema”, võib tähendada ka „mainima”. Seega üks viis, kuidas sa saad mõelda neile, kes on meie seas eestvedajad, on mainida juhtivat kogu oma palvetes. (Efesl. 6:18.) Neil on vastutusrikas ülesanne valmistada vaimset toitu, korraldada ülemaailmset kuulutustööd ja kasutada targalt annetusi. On tõepoolest vajalik, et me nende eest tihti palvetaksime.

17., 18. a) Kuidas me saame teha juhtiva koguga koostööd? b) Miks on meil vaja osaleda kogu südamest kuulutustöös?

¹⁷ Juhtivale kogule mõtlemine tähendab ka seda, et me järgime selle juhtnööre. Juhtiv kogu annab meile juhatust väljaannete, koosolekute ja kokkutulekute kaudu. Lisaks määrab see ametisse ringkonnaülevaatajaid, kes omakorda määravad ametisse kogudusevanemaid. Ringkonnaülevaatajad ja kogudusevanemad mõtlevad juhtivale kogule, järgides hoolikalt selle juhendeid. Me kõik saame austada meie juhti Jeesust, kui allume meestele, keda ta kasutab meie juhatamiseks. (Heebr. 13:17.)

¹⁸ Veel üks viis, kuidas mõelda juhtivale kogule, on osaleda kogu südamest kuulutustöös. Paulus õhutas kristlasi võtma eeskujuks oma eestvedajate usku. Ustav ori on näidanud üles usku sellega, et on rõhutanud kuulutustöö tähtsust ja levitanud head sõnumit kuningriigist. Kas sa oled üks „teistest lammastest” ja toetad võituid selles tähtsas töös? Sel juhul kuulud sa nende hulka, kellele Jeesus tulevikus ütleb: „Mida te olete teinud ühele mu kõige silmapaistmatumatest vendadest, seda olete teinud minule.” (Matt. 25:34–40.)

19. Miks oled sa otsustanud järgida meie juhti Jeesust?

¹⁹ Kui Jeesus tagasi taevasse läks, ei hüljanud ta oma järelkäijaid. (Matt. 28:20.) Maa peal eestvedajana tegutsedes koges ta ise, kui palju abi on pühast vaimust, inglitest ja Jumala sõnast. Seepärast on ta tänapäeval ustavat orja samamoodi aidanud. Võitud kristlastena järgnevad juhtiva kogu liikmed „Tallele kõikjale, kuhu ta läheb”. (Ilm. 14:4.) Kui järgneme juhtivale kogule, järgneme ka Jeesusele, kes juhatab meid õige pea eluvee allikaile. (Ilm. 7:14–17.) Midagi sellist ei suudaks meie heaks teha mitte ükski inimjuht!