Õnnelikud Jehoova teenijad
„Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest.” (Matteuse 5:3, UM)
1. Mis on tõeline õnn ja mida see näitab?
JEHOOVA rahvas hindab oma õnne väga kõrgelt. Laulukirjutaja Taavet ütles rõhutatult: „Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!” (Laul 144:15). Õnn on heaolutunne. Suurim õnn meie sügavaimates hingesoppides tuleneb teadmisest, et meil on Jehoova heakskiit (Õpetussõnad 10:22). Selline õnnetunne annab tunnistust meie lähedastest suhetest oma taevase Isaga ning ka teadmisest, et me täidame tema tahet (Laul 112:1; 119:1, 2). On huvitav, et Jeesus loetles üheksa põhjust, miks me võime end õnnelikuks pidada. Nende niinimetatud õndsakskiitmiste uurimine selles ja järgmises artiklis aitab meil aru saada, kui õnnelikud me võime olla, kui teenime ustavalt Jehoovat, „õnnelikku Jumalat” (1. Timoteosele 1:11, UM).
Teadlikud oma vaimsetest vajadustest
2. Millal rääkis Jeesus õnnest ja millised olid tema avasõnad?
2 Aastal 31 m.a.j pidas Jeesus ühe kõigi aegade kuulsaima kõne. Seda nimetatakse „mäejutluseks”, sest ta pidas selle Galilea mere ääres ühel mäenõlval. Matteuse evangeeliumis öeldakse: „Nähes rahvahulki, läks ta [Jeesus] üles mäele. Ja kui ta oli maha istunud, tulid ta jüngrid tema juurde. Ja ta avas oma suu, õpetas neid ning ütles: „Õndsad on vaimust vaesed [„õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest”, UM], sest nende päralt on taevariik.”„ Sõna-sõnalt tõlkides kõlavad Jeesuse avasõnad järgmiselt: „Õnnelikud on vaimu poolest vaesed” (Kingdom Interlinear) või „Õnnelikud on need, kes on vaimu kerjajad” (UM allmärkus). (Matteuse 5:1–3.) Veel ühes teises piiblitõlkes öeldakse: „Õnnelikud on need, kes teavad, et nad on vaimselt vaesed.” (Today’s English Version.)
3. Kuidas võimaldab alandlik meelelaad õnnelikum olla?
3 Jeesus juhtis seal mäeveerul peetud kõnes tähelepanu sellele, et inimene on tublisti õnnelikum siis, kui ta on teadlik oma vaimsetest vajadustest. Alandlikud kristlased on täiesti teadlikud oma patususest ja nad paluvad Jehoovalt andestust Kristuse lunastusohvri alusel (1. Johannese 1:9). Nõnda leiavad nad meelerahu ja tõelise õnne. „Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud!” (Laul 32:1; 119:165.)
4. a) Mis näitab meie teadlikkust nii enda kui ka teiste vaimsetest vajadustest? b) Kuidas suurendab meie õnne see, kui teadvustame oma vaimseid vajadusi?
4 Teadlikkus oma vaimsetest vajadustest ajendab meid iga päev Piiblit lugema, omandama vaimset toitu, mida „ustav ja mõistlik sulane” „õigel ajal” jagab, ning käima korrapäraselt kristlikel koosolekutel (Matteuse 24:45; Laul 1:1, 2; 119:111; Heebrealastele 10:25). Ligimesearmastus teeb meid teadlikuks teiste vaimsetest vajadustest ning ergutab meid innukalt kuulutama ja õpetama head sõnumit Kuningriigist (Markuse 13:10; Roomlastele 1:14–16). Piibli tõdede jagamine muudab meid õnnelikuks (Apostlite teod 20:20, 35). Meie õnn suureneb veelgi, kui mõtiskleme imelise kuningriigilootuse ja õnnistuste üle, mis sellega kaasnevad. Võitud kristlastest koosnevale „pisukesele karjukesele” tähendab kuningriigilootus surematut elu taevas Kristuse kuningriigivalitsuses (Luuka 12:32; 1. Korintlastele 15:50, 54). „Teistele lammastele” tähendab see igavest elu paradiislikul maal selle valitsuse all (Johannese 10:16; Laul 37:11; Matteuse 25:34, 46).
Kuidas võivad kurvad olla õnnelikud?
5. a) Mille üle „kurvad” kurvastavad? b) Mis selliseid kurbi inimesi lohutab?
5 Järgmised Jeesuse sõnad võivad tunduda vastuolulised. Ta ütles: „Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse” (Matteuse 5:4). Kuidas võib inimene kurvana õnnelik olla? Et Jeesuse väitest aru saada, tuleb meil arvesse võtta, millisest kurvameelsusest on jutt. Jünger Jakoobus selgitab, et üks kurvastamise põhjus peaks olema meie patusus. Ta kirjutas: „Puhastage käed, te patused, ja kasige südamed, te kaksipidi mõtlejad! Tundke ära oma viletsus ja leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja teie rõõm tusaks! Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid!” (Jakoobuse 4:8–10). Need, kes on oma patususe pärast hingepõhjani kurvad, tunnevad lohutust, kui saavad teada, et nad võivad oma patud andeks saada. Selleks tuleb neil uskuda Kristuse lunastusohvrisse ja südamest kahetseda, toimides Jehoova tahte järgi. (Johannese 3:16; 2. Korintlastele 7:9, 10.) Nõnda on neil väärtuslikud suhted Jehoovaga ning nad tunnevad rõõmu lootusest elada igavesti, et teda teenida ja kiita. See annab neile sügava sisemise õnnetunde (Roomlastele 4:7, 8).
6. Mis mõttes veel on mõned kurvad ja kuidas neid lohutatakse?
6 See Jeesuse ütlus käib ka nende kohta, kes on kurvad kõigi jälestusväärsete asjade pärast, mis maa peal võimust võtavad. Jeesus kohaldas endale Jesaja 61:1, 2 ennustuse, mis ütleb: „Issanda Jehoova Vaim on minu peal, sest Jehoova on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, ... trööstima kõiki leinajaid.” See ülesanne on antud ka võitud kristlastele, kes on veel maa peal ja kes täidavad seda käsku „teistest lammastest” kaaslaste abiga. Nad kõik koos teevad sümboolse märgi nende inimeste laupadele, „kes ohkavad ja ägavad kõigi jäleduste pärast, mida selles linnas [ärataganenud Jeruusalemmas, mis kujutab ristiusu kirikut] tehakse” (Hesekiel 9:4). Neid kurbi lohutatakse „kuningriigi evangeeliumiga” (Matteuse 24:14). Nad on õnnelikud, kui saavad teada, et Saatana kuri süsteem asendatakse peagi Jehoova õiglase uue maailmaga.
Õnnelikud on tasased
7. Mida ei tähenda sõna, mis on tõlgitud vastega „tasane”?
7 Jeesus jätkas oma mäejutlust, öeldes: „Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa” (Matteuse 5:5). Mõned peavad tasadust iseloomunõrkuseks. Tegelikult pole see nõrkus. Üks piibliõpetlane selgitas, mida tähendab sõna, mis on tõlgitud vastega „tasane”: „Ülim [tasase] inimese iseloomujoon on see, et ta valitseb end täielikult. See [tasadus] pole järeleandlik vagurus, härdameelne hellus või passiivne eemaletõmbumine. See on jõud, mis on kontrolli all.” Jeesus ütles enda kohta: „Mina olen tasane ja südamelt alandlik” (Matteuse 11:29). Ometi kaitses Jeesus julgelt õigeid põhimõtteid (Matteuse 21:12, 13; 23:13–33).
8. Millega on tasadus tihedalt seotud ja miks on meil seda omadust vaja suhetes teistega?
8 Tasadus on seega tihedalt seotud enesevalitsusega. Tõepoolest, ka Paulus nimetas „Vaimu vilja” kirjelduses tasadust ja „enesevalitsust” (P 1997) üheskoos (Galaatlastele 5:22, 23). Tasadust tuleb arendada püha vaimu abil. See on kristlik omadus, mis aitab säilitada rahu nii uskmatutega kui ka usukaaslastega. Paulus kirjutas: „Riietuge siis kui Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega, sallides üksteist ja andeks andes üksteisele” (Koloslastele 3:12, 13).
9. a) Miks ei piirdu tasadus vaid inimestevaheliste suhetega? b) Kuidas tasased „pärivad maa”?
9 Tasadus ei piirdu aga vaid inimestevaheliste suhetega. Kui allume meelsasti Jehoova ülemvõimule, siis näitame sellega, et oleme tasased. Parim eeskuju meile on Jeesus Kristus, kes siin maa peal olles oli tasane ja allus täielikult oma Isa tahtele (Johannese 5:19, 30). Eelkõige saabki maa pärandiks Jeesus, sest tema on selle ametissemääratud Valitseja (Laul 2:6–8; Taaniel 7:13, 14). Ta jagab seda pärandit 144 000 „kaaspärijaga”, kes on valitud „inimeste seast” ja „kes hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa” (Roomlastele 8:17; Ilmutuse 5:9, 10, P 1997; 14:1, 3, 4; Taaniel 7:27). Kristus koos oma kaasvalitsejatega hakkab juhtima miljoneid lambasarnaseid mehi ja naisi, kelle puhul läheb täide prohvetlik laul: „Alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!” (Laul 37:11; Matteuse 25:33, 34, 46).
Õnnelikud on need, kel on nälg õigluse järele
10. Mis on üks viis, kuidas saab rahuldatud inimeste nälg ja janu õigluse järele?
10 Järgmine õnne põhjus, mida Jeesus sel Galilea mäeveerul ütles, oli: „Õndsad on need, kellel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse” (Matteuse 5:6). Jehoova on seadnud kristlastele õigusnormid. Seega need, kel on nälg ja janu õigluse järele, tunnevad tegelikult puudust Jumala juhatusest ja janunevad selle järele. Nad on täiesti teadlikud oma patususest ja ebatäiusest ning nad igatsevad olla Jehoovale meelepärased. Nad on väga õnnelikud, kui saavad Jumala Sõnast teada, et kui nad kahetsevad ja otsivad andestust Kristuse lunastusohvri alusel, siis võivad nad olla Jumala silmis õiglased. (Apostlite teod 2:38; 10:43; 13:38, 39; Roomlastele 5:19.)
11., 12. a) Kuidas mõistetakse õigeks võitud kristlased? b) Kuidas saab rahuldatud võitud kristlaste kaaslaste janu õigluse järele?
11 Jeesuse ütluse kohaselt on nad õnnelikud sellepärast, et nad „rahuldatakse” (Matteuse 5:6). Võitud kristlased, kes on kutsutud taevasse koos Kristusega „valitsema kuningana” (P 1997), on mõistetud õigeks saama elu (Roomlastele 5:1, 9, 16–18). Jehoova lapsendab nad oma vaimseteks poegadeks. Neist saavad Kristuse kaaspärijad, kes on kutsutud teenima kuningate ja preestritena tema taevases Kuningriigis (Johannese 3:3; 1. Peetruse 2:9).
12 Võitute kaaslased ei ole veel mõistetud õigeks saama elu. Ent Jehoova peab neid mingil määral õiglaseks, kuna nad usuvad Kristuse veresse (Jakoobuse 2:22–25; Ilmutuse 7:9, 10). Neid peetakse õiglaseks kui Jehoova sõpru ning „suure viletsuse” ajal nad päästetakse (Ilmutuse 7:14). Nende janu õigluse järele saab veelgi täielikumalt rahuldatud siis, kui nad „uute taevaste” alluvuses saavad uue õiglase maa osaks (2. Peetruse 3:13; Laul 37:29).
Õnnelikud on armulised
13., 14. Millistel praktilistel viisidel me peaksime käituma armuliselt ja mis kasu see meile toob?
13 Jeesus jätkas mäejutlust sõnadega: „Õndsad on armulised, sest nemad saavad armu” (Matteuse 5:7). Juriidiliselt viitab „armulisus” kohtuniku armule – ta ei määra õiguserikkujale kõige rangemat karistust, mida seadus võimaldaks. Piiblilises kontekstis viitavad aga algkeelsed sõnad, mille vasteks siin salmis on tavaliselt „armulikkus” või „halastus”, peamiselt teistega arvestamisele või kaastundele, mis toob kergendust neile, kes on keerulises olukorras. Seega need, kes on armulised, väljendavad oma kaastunnet tegudega. Jeesuse tähendamissõna halastajast samaarlasest on suurepärane näide inimesest, kes osutas oma tegudega hädasolija vastu armulisust (Luuka 10:29–37).
14 Et kogeda õnne, mis tuleneb armulisusest, tuleb meil abivajajate heaks lahkeid tegusid teha (Galaatlastele 6:10). Jeesus tundis kaasa inimestele, kellega ta kohtus. „Tal [oli] neist hale meel, et nad olid otsekui lambad, kellel pole karjast. Ja ta hakkas neid pikalt õpetama” (Markuse 6:34). Jeesus mõistis, et inimeste vaimsed vajadused on tähtsamad kui ükskõik millised muud vajadused. Meiegi võime olla halastavad ja armulised, kui jagame teistele seda, mida nad kõige enam vajavad – „kuningriigi evangeeliumi” (Matteuse 24:14). Me saame ka pakkuda abi eakamatele kaaskristlastele, leskedele, orbudele ning „rääkida lohutavalt masendunud hingedega” (1. Tessalooniklastele 5:14, UM; Õpetussõnad 12:25; Jakoobuse 1:27). See mitte ainult ei tee meid õnnelikuks, vaid võimaldab ka osa saada Jehoova armust (Apostlite teod 20:35; Jakoobuse 2:13).
Puhtad südamelt ja rahunõudjad
15. Kuidas me võime olla puhtad südamelt ja rahunõudjad?
15 Jeesus tõi välja kuuenda ja seitsmenda põhjuse olla õnnelik, öeldes: „Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat. Õndsad on rahunõudjad, sest neid hüütakse Jumala lasteks” (Matteuse 5:8, 9). Puhas süda pole puhas mitte ainult moraalselt, vaid ka vaimselt ning see on Jehoovale jagamatult andunud (1. Ajaraamat 28:9; Laul 86:11). Algkeelne sõna, mis on tõlgitud vastega „rahunõudjad”, tähendab sõna-sõnalt ’rahutegijad’. Rahunõudjad elavad rahus oma kristlike vendadega ja niipalju, kui neist oleneb, ka teiste inimestega (Roomlastele 12:17–21). Nad „otsivad rahu ja nõuavad seda taga” (1. Peetruse 3:11).
16., 17. a) Miks nimetatakse võitud kristlasi „Jumala lasteks” ja kuidas nad „saavad näha Jumalat”? b) Kuidas „saavad näha Jumalat” „teised lambad”? c) Kuidas ja millal saavad „teised lambad” kõige otsesemas mõttes „Jumala lasteks”?
16 Rahunõudjatele, kes on puhta südamega, on antud tõotus, et neid hakatakse nimetama „Jumala lasteks” ja et nad „saavad näha Jumalat”. Võitud kristlased on vaimust sündinud ja Jehoova on nad võtnud oma „lasteks”, ehkki nad on praegu ikka veel maa peal (Roomlastele 8:14–17). Kui nad äratatakse üles ja on taevas koos Kristusega, teenivad nad Jehoova juures ja sõna otseses mõttes näevad teda (1. Johannese 3:1, 2; Ilmutuse 4:9–11).
17 Rahunõudjad „teised lambad” teenivad Jehoovat Hea Karjase Kristus Jeesuse juhtimise all, kellest saab nende „Igavene Isa” (Johannese 10:14, 16; Jesaja 9:5). Need, kes läbivad edukalt viimse katse pärast Kristuse tuhandeaastast valitsust, saavad Jehoova maisteks lasteks ning hiilgava „Jumala laste au vabaduse” (Roomlastele 8:21; Ilmutuse 20:7, 9). Seda oodates pöörduvad nad juba praegu Jehoova kui oma Isa poole, sest nad on oma elu talle pühendanud ja tunnustavad teda Eluandjana (Jesaja 64:7). Vanaaja Iiobi ja Moosese sarnaselt võivad nad oma ususilmadega „näha Jumalat” (Iiob 42:5; Heebrealastele 11:27). Oma „südame silmadega” ja tänu täpsetele teadmistele Jumala kohta näevad nad Jehoova imelisi omadusi ja püüavad teda jäljendada, täites tema tahet (Efeslastele 1:18; Roomlastele 1:19, 20; 3. Johannese 11).
18. Kes on tänapäeval tõeliselt õnnelikud vastavalt Jeesuse esimesele seitsmele õndsakskiitmisele?
18 Oleme nüüd näinud, et Jehoova teenimisest leiavad tõelist õnne need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest, kes on kurvad ja tasased, kel on nälg ja janu õigluse järele, kes on armulised, puhtad südamelt ja rahunõudjad. Ometi on sellised inimesed kohanud alati vastupanu ja isegi tagakiusamist. Kas see kahandab nende õnne? Seda küsimust arutatakse järgmises artiklis.
Kordamiseks
• Millist õnne kogevad need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest?
• Kuidas kurbi lohutatakse?
• Kuidas me saame olla tasased?
• Miks me peaksime olema armulised, puhtad südamelt ja rahunõudjad?
[Pilt lk 10]
„Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest”
[Pildid lk 10]
„Õndsad on need, kellel nälg ja janu on õiguse järele”
[Pilt lk 10]
„Õndsad on armulised”