Kuidas tuleks inimesi kohelda?
„Nõnda nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile.” (LUUKA 6:31)
1., 2. a) Mis on mäejutlus? b) Mida me arutame selles ja järgmises artiklis?
JEESUS KRISTUS oli tõesti Suur Õpetaja. Kui religioossed vastased saatsid sulased Jeesust kinni võtma, tulid need tühjade kätega tagasi, lausudes: „Ükski inimene ei ole iialgi nõnda rääkinud nagu see inimene!” (Joh. 7:32, 45, 46). Üks Jeesuse meisterlikke kõnesid oli mäejutlus. See on kirjas Matteuse evangeeliumis peatükkides 5–7 ning sarnane teave leidub ka kirjakohas Luuka 6:20–49.a
2 Mäejutluse tuntuim lause on vast see, mida sageli nimetatakse kuldseks reegliks. See räägib, kuidas tuleks inimesi kohelda. „Nõnda nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile,” ütles Jeesus (Luuka 6:31). Kui palju head küll Jeesus ise tegi! Ta tervendas haigeid ja äratas isegi surnuid surmaunest. Erilise õnnistuse osaliseks said inimesed aga siis, kui nad võtsid vastu hea sõnumi, millest ta rääkis. (Loe Luuka 7:20–22.) Jehoova tunnistajatena on meil suur rõõm osaleda samasuguses Kuningriigi kuulutustöös (Matt. 24:14; 28:19, 20). Selles ja järgmises artiklis vaatame, mida Jeesus selle töö kohta ütles, ja ka muid mäejutluse mõtteid selle kohta, kuidas tuleks inimesi kohelda.
Olgem tasased
3. Kuidas defineerida tasadust?
3 Jeesus ütles: „Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa” (Matt. 5:5). Pühakirjas ei ole tasadus sugugi seotud nõrkusega. See on leebus, mis tuleneb Jumala nõuetele vastamisest. Niisugune hoiak peegeldub meie käitumises kaasinimestega. Näiteks me ei tasu „ühelegi kurja kurjaga” (Rooml. 12:17–19).
4. Miks on tasased õnnelikud?
4 Tasased on õnnelikud, sest „nemad pärivad maa”. Jeesus, kes oli „tasane ja südamelt alandlik”, on pandud „kõigi asjade pärijaks” ja on seega maa peamine Pärija (Matt. 11:29; Heebr. 1:2; Laul 2:8). Ennustuse kohaselt on messialikul Inimesepojal taevases Kuningriigis kaasvalitsejad (Taan. 7:13, 14, 21, 22, 27). Jeesus Kristuse kaaspärijatena saavad 144 000 tasast võitut osa tema pärandist – maast (Rooml. 8:16, 17; Ilm. 14:1). Teised tasased saavad igavese elu Kuningriigi maistes valdustes (Laul 37:11).
5. Millist mõju avaldab meie isiksusele see, kui jäljendame Kristuse tasadust?
5 Kui me oleksime karmid, paneksime nähtavasti teiste kannatuse proovile ja nad hoiaksid meist eemale. Seevastu Kristuse tasadust jäljendades oleme meeldivad ja vaimselt kosutavad koguduseliikmed. Tasadus kuulub vilja hulka, mida toob meis esile Jumala tegev jõud, kui me ’elame ja käime vaimus’. (Loe Galaatlastele 5:22–25.) Kes ei tahaks olla arvatud tasaste hulka, keda juhib Jehoova püha vaim!
Õnnelikud on armulised
6. Milliseid väljapaistvaid omadusi on „armulistel”?
6 Mäejutluses ütles Jeesus veel: „Õndsad on armulised, sest nemad saavad armu” (Matt. 5:7). „Armulised” ehk halastajad on hellalt kaastundlikud, nad hoolivad hädasolijaist ning neil on neist kahju. Jeesus vabastas imeväel inimesed kannatustest, sest tal „hakkas nendest hale meel” (Matt. 14:14; 20:34). Kahjutunne ja hoolivus peaksid ajendama meidki olema halastavad (Jak. 2:13).
7. Mida Jeesus kahjutundest ajendatuna tegi?
7 Jeesus oli minemas paika, kus veidi puhata, aga nähes rahvahulka, „hakkas tal neist hale meel, et nad olid otsekui lambad, kellel pole karjast”, mistõttu „ta hakkas neid pikalt õpetama” (Mark. 6:34). Millist rõõmu me tunneme küll siis, kui samamoodi kuulutame inimestele Kuningriigi sõnumit ja räägime Jumala suurest halastusest!
8. Miks on armulised õnnelikud?
8 „Armulised” on õnnelikud sellepärast, et „nemad saavad armu”. Kui kohtleme inimesi armuliselt, vastavad nad tavaliselt samaga (Luuka 6:38). Lisaks sõnas Jeesus: „Kui te annate andeks inimestele nende eksimused, siis annab teie taevane Isa ka teile andeks” (Matt. 6:14). Ainult armulised kogevad õnne, mis tuleneb pattude andekssaamisest ja Jumala heakskiidust.
Miks on „rahunõudjad” õnnelikud
9. Kuidas me tegutseme, kui oleme rahunõudjad?
9 Jeesus tõi välja veel ühe õnne põhjuse: „Õndsad on rahunõudjad, sest neid hüütakse Jumala lasteks” (Matt. 5:9). Rahunõudjatena ei kiida me heaks ega tee midagi sellist, mis võiks ’lahutada sõbrad’, nagu näiteks laimujutt (Õpet. 16:28). Me edendame oma sõnade ja tegudega rahu nii kristlikus koguduses kui väljaspool seda (Heebr. 12:14). Eeskätt tahame teha oma parima, et meid leitaks olevat Jehoova Jumalaga rahus. (Loe 1. Peetruse 3:10–12.)
10. Miks on „rahunõudjad” õnnelikud?
10 Jeesuse sõnul on „rahunõudjad” õnnelikud, „sest neid hüütakse Jumala lasteks”. Võitud kristlastele antakse „meelevald saada Jumala lasteks”, kuna nad usuvad Jeesusesse kui Messiasse (Joh. 1:12; 1. Peetr. 2:24). Kuidas on lood Jeesuse „teiste lammastega”, kes on samuti „rahunõudjad”? Tuhande aasta jooksul, mil Jeesus koos oma taevaste kaaspärijatega valitseb, on ta neile „Igaveseks Isaks” (Joh. 10:14, 16; Jes. 9:5; Ilm. 20:6). Tuhandeaastase valitsuse lõppedes saavad neist rahunõudjaist Jumala maised lapsed selle täielikus mõttes (1. Kor. 15:27, 28).
11. Kuidas me inimesi kohtleme, kui meid juhib „tarkus, mis on ülalt”?
11 Et olla lähedastes suhetes Jehoovaga, „rahu Jumalaga”, tuleb meil jäljendada tema omadusi, kaasa arvatud rahumeelsust (Filipl. 4:9). Kui laseme end juhtida „tarkusel, mis on ülalt”, kohtleme inimesi viisil, milles väljendub rahumeelsus (Jak. 3:17). Me oleme siis tõesti õnnelikud rahunõudjad.
„Paistku teie valgus”
12. a) Mida ütles Jeesus vaimse valguse kohta? b) Kuidas me saame lasta oma valgusel paista?
12 Me kohtleme inimesi parimal viisil, kui aitame neil saada vaimset valgust Jumalalt (Laul 43:3). Jeesus ütles jüngritele, et nad on „maailma valgus”, ja ergutas neid laskma oma valgusel paista, et inimesed võiksid näha nende häid tegusid. Selle tulemusena pidi vaimne valgus paistma „inimeste ees” ehk kogu inimkonna hüvanguks. (Loe Matteuse 5:14–16.) Tänapäeval me laseme oma valgusel paista, kui teeme head kaasinimestele ja osaleme hea sõnumi kuulutamises „kogu maailmas”, see tähendab „kõigile rahvaile” (Matt. 26:13; Mark. 13:10). Milline eesõigus see küll on!
13. Mida meie puhul märgatakse?
13 „Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas,” sõnas Jeesus. Mäe otsas asuv linn hakkab kohe silma. Samamoodi märgatakse meie häid tegusid Kuningriigi kuulutajatena ning selliseid omadusi nagu mõõdukus ja kõlbeline puhtus (Tiit. 2:1–14).
14. a) Millised lambid olid kasutusel esimesel sajandil? b) Mida see tähendab, et me ei peida vaimset valgust „vaka” alla?
14 Jeesus rääkis, et kui „lamp” süüdatakse, ei panda seda vaka alla, vaid „lambijalale”, nii et ta paistaks kõikidele, kes majas on (P 1997). Esimesel sajandil oli lambiks tavaliselt tahiga savianum. Taht imas kapillaarjõu abil vedelikku (harilikult oliiviõli), et toita leeki. Lamp asetati sageli puust või metallist jalale, kust valgus paistis kõigile majasviibijaile. Lampi ei süüdatud ju selleks, et panna selle peale „vakk” – suur, umbes 9 liitrit kuivainet mahutav nõu. Jeesus ei soovinud, et tema jüngrid oma vaimse valguse piltliku vaka alla peidaksid. Seega tuleb meil lasta oma valgusel paista ning mitte kunagi vastuseisu või tagakiusamise tõttu varjata Pühakirja tõdesid või hoida neid ainult enda teada.
15. Millist mõju me võime oma heade tegudega mõningatele inimestele avaldada?
15 Rääkinud valgustandvast lambist, ütles Jeesus oma jüngritele: „Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas.” Tänu meie headele tegudele annavad mõned Jumalale au sellega, et neist saavad tema teenijad. Milline tore põhjus olla alati „otsekui taevatähed maailmas”! (Filipl. 2:15.)
16. Mida meil tuleb teha selleks, et olla „maailma valgus”?
16 Et olla „maailma valgus”, tuleb meil võtta osa Kuningriigi kuulutamise ja inimeste jüngriteks tegemise tööst. Kuid meilt oodatakse veel midagi. „Käige nagu valguse lapsed,” kirjutas apostel Paulus, „sest valguse vili on kõiksugune headus ja õigus ja tõde” (Efesl. 5:8, 9). Meil on vaja anda säravat eeskuju oma jumalakartliku käitumisega. Peaksime tõesti järgima apostel Peetruse nõu, kes soovitas „elada vooruslikku elu paganate keskel, et nad selles, mille pärast nad teist kui kurjategijaist paha räägivad, teie häid tegusid nähes annaksid Jumalale austust „katsumispäeval”” (1. Peetr. 2:12). Mida aga teha siis, kui kaasusklike vahel tuleb ette hõõrumisi?
„Mine lepi enne oma vennaga”
17.–19. a) Mida kujutas „and”, millest räägib Matteuse 5:23, 24? b) Kui oluline oli leppida ära vennaga ja mismoodi Jeesus selle välja tõi?
17 Mäejutluses hoiatas Jeesus oma jüngreid, et nad venna vastu viha ei peaks ega põlgaks teda. Selle asemel tuli haavunud vennaga kiiresti ära leppida. (Loe Matteuse 5:21–25.) Pangem hoolikalt tähele Jeesuse nõuannet. Kui inimene oli viimas oma andi altarile ja seal meenus talle, et vennal on midagi tema vastu, siis mida ta pidi tegema? Ta pidi jätma oma anni sinna altari ette ning minema ja leppima oma vennaga. Kui see tehtud, võis ta tagasi minna ja tuua oma anni.
18 „And” tähendas sageli ohvriandi, mille inimene võis Jehoova templis tuua. Loomohvrid olid väga olulised, kuulusid need ju Jumala antud Moosese Seaduse kohaselt Iisraeli jumalakummardamise juurde. Ent kui kellelegi meenus, et vennal on midagi tema vastu, siis oli selle asja kordaseadmine veel hädavajalikum kui ohvri toomine. „Jäta oma and sinna altari ette,” lausus Jeesus. „Mine lepi enne oma vennaga ja siis tule ja too oma and.” Esmajärjekorras tuli vennaga ära leppida ja alles siis täita Seaduses nõutut.
19 Jeesus ei öelnud, et tema sõnad kehtivad vaid teatavate ohvriandide ja üleastumiste puhul. Järelikult tuli inimesel mis tahes ohvri toomine edasi lükata, kui talle meenus, et vennal on midagi tema vastu. Kui ohvriks oli elusloom, pidi see jäetama templisse preestrite õue põletusohvri „altari ette”. Kui probleem sai lahendatud, tuli venna vastu eksinu tagasi ja võis tuua ohvri.
20. Miks tuleks meil asjad kiiresti korda seada, kui oleme venna peale vihastunud?
20 Jumala seisukohast on meie suhted vendadega tõelise jumalateenimise tähtis osa. Loomohvrid ei tähendanud Jehoovale midagi, kui nende toojad ei kohelnud kaasinimesi õigesti (Miika 6:6–8). Sellepärast innustas Jeesus oma jüngreid seadma „kiiresti asjad korda” (Matt. 5:25, UM). Sarnase mõtte kirjutas ka Paulus: „Vihastuge, aga ärge tehke pattu! Ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle ja ärge andke maad kuradile!” (Efesl. 4:26, 27). Kui vihastumegi õigustatult, tuleks meil asjad kiiresti korda seada, et ärritatud meel meis püsima ei jääks, nõnda et lubame Kuradil end ära kasutada (Luuka 17:3, 4).
Kohelgem inimesi alati lugupidavalt
21., 22. a) Kuidas rakendada ellu Jeesuse nõuandeid, mida me äsja arutasime? b) Mida käsitletakse järgmises artiklis?
21 Oleme nüüd teinud ülevaate mõningatest Jeesuse mõtteavaldustest mäejutluses ning need peaksid aitama meil kohelda inimesi lahkelt ja lugupidavalt. Olles küll ebatäiuslikud, suudame siiski Jeesuse nõuandeid ellu rakendada, sest ei tema ega ka meie taevane Isa oota meilt enamat, kui me teha suudame. Tänu palvele, siirastele jõupingutustele ja Jehoova Jumala abile võime olla tasased, armulised ja rahunõudjad ning peegeldada vaimset valgust, mis paistab Jehoova auks. Lisaks saame oma vennaga ära leppida, kui tekib lahkhelisid.
22 Meil tuleb ligimest õigesti kohelda, sest vaid siis on meie jumalateenimine Jehoovale vastuvõetav (Mark. 12:31). Järgmises artiklis arutame muid mäejutlusest pärit mõtteid, mis aitavad meil teha teistele alati head. Nüüd, kus oleme mõelnud Jeesuse võrratus kõnes toodud ütlustele, võiksime endalt küsida: kui hästi mina inimesi kohtlen?
[Allmärkus]
a Enne selle ja järgmise artikli juurde asumist oleks hea need osad isikliku uurimise käigus läbi lugeda.
Kuidas sa vastaksid?
• Mida tähendab olla tasane?
• Miks on „armulised” õnnelikud?
• Kuidas me saame lasta oma valgusel paista?
• Miks tuleks kiiresti ’leppida oma vennaga’?
[Pilt lk 4]
Kuningriigi sõnumi teatavakstegemine on oluline viis, kuidas saame lasta oma valgusel paista
[Pilt lk 5]
Kristlased peavad jumalakartlikult käitudes teistele eeskujuks olema
[Pilt lk 6]
Anna oma parim, et vennaga ära leppida