Lugejate küsimusi
Kas inimesed, kes tõelist kristlust praegu vastu ei võta ja kes surevad enne suure viletsuse algust, äratatakse üles?
Meil kõigil on hea seista vastu vähimalegi kalduvusele tegutseda kohtunikuna, ning tunnustada, et lõppkokkuvõttes on määrav Jehoova kohtuotsus, mille ta langetab Jeesus Kristuse kaudu. (Johannese 5:22; Apostlite teod 10:42; 2. Timoteosele 4:1) Kuid Pühakiri pakub mõningat kasulikku teavet, mis aitab sellele küsimusele vastata.
Jumala Kuningriigi hea sõnumi ülemaailmne kuulutamine on üks ’Jeesuse juuresviibimise tundemärgi’ oluline osa. See tundemärk on olnud nähtav alates selle sajandi algusest. Kuulutustöö tulemusel jagatakse kõikidesse rahvastesse kuuluvad inimesed Jeesuse tähendamissõna täitumisena „lammasteks” ja „sikkudeks”. Kui see kuulutamise ja jagamise töö lõpule jõuab, toob „suur viletsus” lõpu praegusele kurjale asjadesüsteemile. — Matteuse 24:3, NW; 24:21, 22; 25:31—46.
Jehoova koos oma Pojaga otsustab, kas keegi, kes Kuningriigi sõnumi tagasi lükkab ja enne suure viletsuse puhkemist sureb, kuulub sikkude klassi. Jeesus ütles, et sikud „lähevad igavesse äralõikamisse” (NW). Seetõttu me võime järeldada, et need, keda Jumal sikkude hulka arvab, ei saa ülesäratamist. Nendele saab osaks samasugune kohtuotsus nagu neilegi, kes suure viletsuse ajal „saavad nuhtluseks igavese hukatuse”. — 2. Tessalooniklastele 1:9.
Aga mida võib öelda nende kohta, kes ei ole Kuningriigi sõnumit ehk küllaldaselt kuulnud, et nad oleksid võinud enne nende „viimsete päevade” jooksul suremist võtta aruka seisukoha tõe poolel või selle vastu? — 2. Timoteosele 3:1.
Paljud, kes surevad enne kui kuulutustöö suures viletsuses lõpeb, äratatakse ilmselt üles. Seda on näidatud sümboolsete ratsanike ratsutamisega, mida kirjeldatakse Ilmutuse 6:7, 8. Paljud inimesed on surnud sõdade, toiduainete puuduse ja surmatoovate katkude ohvritena. Kuna see, kes need „surma” ohvrid endale nõuab, on „surmavald”, siis äratatakse nad Kristuse Millenniumi Valitsuse ajal üles, kui surmavald annab tagasi kõik surnud, kes temas on. (Ilmutuse 20:13) Osa nendest, kes ellu äratatakse, võivad olla enne suremist Kuningriigi sõnumiga mingil määral kokku puutunud.
Kui tänulikud me võime olla, et Jeesus ei jätnud seda, kes on lammaste ja kes on sikkude sarnased, inimeste otsustada! Ebatäiuslikud inimesed ei suuda õigesti hinnata, kui palju on teatud inimesel olnud võimalusi hea sõnumi kuulmiseks ja vastuvõtmiseks. Kas meie oskame näha, milline oli tema südameseisund või kas ta tõeliselt armastas õiglust? Kas me oskame määrata, kui palju mõjutas tema osutatud vastukaja tema perekond, tema religioosne taust või teised asjaolud? Kindlasti ei oska. Kuid me võime olla kindlad, et Jehoova Jumal ja Jeesus Kristus suudavad selliseid asju arvestada ning langetada seejärel otsuseid, mis on täiuslikud, õiged ja õiglased. — 5. Moosese 32:4; Jesaja 11:1—5.
Seetõttu pole meil põhjust teoretiseerida selle üle, kes nende hulgast, kes on hiljuti surnud, üles äratatakse või ei äratata. See on asi, mille tegemiseks meile pole õigust antud. (Võrdle Luuka 12:13, 14.) Meil on palju targem oodata õiglaste Kohtunike Jehoova Jumala ja Jeesus Kristuse otsuseid. See annab meile Jehoova sulastena rohkem meelerahu. Samuti aitab see meil pöörata paremini tähelepanu ülesandele, mis meile on antud teha: ’minna ja teha jüngriteks inimesi kõikidest rahvastest, õpetades neid pidama kõike, mida Jeesus on käskinud’. — Matteuse 28:19, 20, NW.
[Pildi allikaviide lk 31]
Leicesteri lambad, Meyers