Jehoova — tõelise õiguse ja õigluse allikas

”Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged! Jumal on ustav ja temas pole väärust.” (5. MOOSESE 32:4)

 1. Miks me tunneme loomupärast vajadust õigluse järele?

SAMUTI, nagu kõigil inimestel on sünnipärane vajadus armastuse järele, nii me kõik soovime ka seda, et meid koheldaks õiglaselt. Nagu kirjutas Ameerika riigimees Thomas Jefferson, ”[õiglus] on instinktiivne ja kaasasündinud, .. see on osa meie loomusest nagu tunded, nägemine ja kuulminegi”. See pole üllatav, kuna Jehoova lõi meid oma näo järgi (1. Moosese 1:26). Tõesti, ta andis meile tema enda isiksust peegeldavad omadused, millest üks on õiglus. Just sellepärast me tunnemegi loomupäraselt vajadust õigluse järele ja igatseme elada maailmas, kus valitseks tõeline õigus ja õiglus.

 2. Kui tähtis on õiglus Jehoovale ja miks on meil tarvis mõista jumaliku õigluse tähendust?

² Seoses Jehoovaga kinnitab Piibel meile: ”Kõik tema teed on õiged!” (5. Moosese 32:4). Kuid maailmas, mida vaevab ebaõiglus, pole kerge mõista, mida tähendab jumalik õiglus. Ent Jumala Sõna kaudu me võime taibata, kuidas Jumal õigust mõistab, ja võime hakata Jumala imelisi teid veelgi rohkem hindama (Roomlastele 11:33). Õigluse piiblilisest tähendusest on tähtis aru saada sellepärast, et meie õiglusetaju võivad vabalt olla mõjutanud inimeste arusaamad. Inimlikust seisukohast võidakse õiglust pidada ei millekski muuks kui vaid seaduse erapooletuks rakendamiseks. Või nagu kirjutas filosoof Francis Bacon, ”seisneb õiglus selles, et igale inimesele antakse seda, mida ta väärib”. Kuid Jehoova õiglusega on seotud palju rohkem.

Jehoova õiglus puudutab südant

 3. Mida võib teada saada, kui panna tähele Piibli algkeelseid sõnu, mille vasteks on õigus ja õiglus?

³ Jumala õigluse ulatust võib paremini mõista, kui vaadelda, kuidas Piiblis kasutatakse vastavaid algkeelseid sõnu.a On huvitav, et Pühakiri ei tee õiguse ja õigluse vahel märkimisväärset vahet. Tegelikult kasutatakse neid heebrea sõnu vahel koguni paralleelselt, nagu näeme Aamose 5:24—st, kus Jehoova manitseb oma rahvast: ”Õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!” Pealegi esinevad terminid ”õigus ja õiglus” mitmes kohas rõhutamise eesmärgil kõrvuti (Laul 33:5; Jesaja 33:5; Jeremija 33:15; Hesekiel 18:21; 45:9).

 4. Mida tähendab toimida õiglaselt ja mis on ülim õigluse mõõdupuu?

⁴ Millist mõtet kannavad need heebrea ja kreeka sõnad? Toimida õiglaselt piiblilises mõttes tähendab teha seda, mis on õige ja erapooletu. Kuna Jehoova on see, kes kehtestab moraaliseadused ja -põhimõtted ehk selle, mis on õige ja erapooletu, on Jehoova toimimisviisid ülimaks õigluse mõõdupuuks. Raamat ”Theological Wordbook of the Old Testament” selgitab, et heebrea sõnaga, mille tõlkevaste on õiglus (tseʹdeq), ”mõeldakse eetika, moraali mõõdupuud, ning V[anas] T[estamendis] on see mõõdupuu muidugi Jumala olemus ja tahe”. Seega avaldub tõelise õiguse ja õigluse pale sellest, kuidas Jumal rakendab oma põhimõtteid, ja eriti veel sellest, kuidas ta kohtleb ebatäiuslikke inimesi.

 5. Millised omadused on Jumala õiglusega tihedalt seotud?

⁵ Pühakiri näitab selgelt, et Jumala õiglus on südantsoojendav, mitte karm ega järeleandmatu. Taavet laulis: ”Jehoova armastab õiglust ega hülga oma vagasid” (Laul 37:28). Õiglusest ajendatuna kohtleb Jumal oma teenijaid ustavalt ja kaastundlikult. Jumal on oma õigluses tähelepanelik meie vajaduste suhtes ja arvestab meie nõrkustega (Laul 103:14). See ei tähenda seda, et Jumal vaatab kurjusele läbi sõrmede, sest sellega ta soodustaks ebaõiglust (1. Saamueli 3:12, 13; Koguja 8:11). Jehoova selgitas Moosesele, et ta on ”halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest”. Kuigi Jumal annab meeleldi andeks ülekohtu ja üleastumised, ei jäta ta karistamata neid, kes seda väärivad (2. Moosese 34:6, 7).

 6. Kuidas tegeleb Jehoova oma maiste lastega?

⁶ Kui me mõtiskleme selle üle, kui õiglaselt Jehoova tegutseb, ei tohiks me mõelda temast kui karmist kohtunikust, keda huvitab vaid kohtumõistmine pahategijate üle. Vastupidi, me peaksime suhtuma temasse kui armastavasse ent kindlameelsesse isasse, kes kohtleb oma lapsi alati parimal võimalikul viisil. ”Nüüd aga, Jehoova, oled sina meie isa!” ütles prohvet Jesaja (Jesaja 64:8). Jehoova kui igati õiglane isa on tasakaalukas, kui ta seisab kindlalt selle eest, mis on õige, ja osutab hella kaastunnet oma maistele lastele, kes vajavad rasketes olukordades või lihalike nõrkuste puhul abi või andestust (Laul 103:6, 10, 13).

Selgitame, mis on õiglus

 7. a) Mida me saame Jesaja prohvetiennustusest teada jumaliku õigluse kohta? b) Milline oli Jeesuse roll rahvastele õigluse õpetamisel?

⁷ Jehoova õigluse kaastundlik olemus sai selgemaks siis, kui tuli Messias. Jeesus õpetas jumalikku õiglust ja elas sellega kooskõlas, nagu oli ennustanud prohvet Jesaja. On selge, et Jumala õigluse juurde kuulub ka see, et ta kohtleb hellalt inimesi, kes on maha tallatud. Seega ei murdu nad täielikult. Jeesus, Jehoova ”sulane”, tuli maa peale, et ’kuulutada paganaile’ seda Jumala õigluse aspekti. Ta tegi seda eelkõige sellega, et näitas meile oma eluga, mida tähendab jumalik õiglus. Jeesus kui kuningas Taaveti ”õiglane võsu” (UM) oli innukas ’nõudma õigust ja osav õigluses’ (Jesaja 16:5; 42:1—4; Matteuse 12:18—21; Jeremija 33:14, 15).

 8. Miks polnud 1. sajandil enam selget pilti tõelisest õigusest ja õiglusest?

⁸ Selline Jehoova õigluse iseloomu selgitamine oli eriti vajalik 1. sajandil m.a.j. Juutide vanemad ja usujuhid — kirjatundjad, variserid ja teised — kuulutasid ning esindasid moondunud arusaama õigusest ja õiglusest. Selle tagajärjel lihtinimesed, kellele tundus võimatu elada kirjatundjate ja variseride esitatud nõuete järgi, arvasid tõenäoliselt seda, et Jumala õiglus on neile midagi täiesti kättesaamatut (Matteuse 23:4; Luuka 11:46). Jeesus näitas, et nii see pole. Ta valis endale jüngrid sellesama lihtrahva hulgast ja õpetas neile Jumala õiglasi norme (Matteuse 9:36; 11:28—30).

9., 10. a) Kuidas püüdsid kirjatundjad ja variserid oma õiglust demonstreerida? b) Kuidas ja miks näitas Jeesus, et variseride ja kirjatundjate tegevus oli kasutu?

⁹ Variserid seevastu otsisid võimalusi näidata omaenda ”õigust” sellega, et palvetasid või tegid annetusi teiste nähes (Matteuse 6:1—6, UT allmärkus). Nad püüdsid oma õiglust demonstreerida ka sellega, kui täitsid loendamatuid seadusi ja eeskirju, millest paljud olid nende enda tehtud. Selle tõttu nad ’läksid mööda õiglusest ja Jumala armastusest’ (Luuka 11:42). Pealtnäha võisid nad õiglastena paista, kuid seesmiselt olid nad ’täis ülekohut’, ebaõiglust (Matteuse 23:28). Otse öeldes tundsid nad Jumala õiglust tõesti vähe.

¹⁰ Sel põhjusel hoiatas Jeesus oma järelkäijaid: ”Kui teie õigus pole palju parem kirjatundjate ja variseride omast, siis te ei saa taevariiki” (Matteuse 5:20). Terav kontrast jumaliku õigluse vahel, mida ilmutas Jeesus, ning kirjatundjate ja variseride kitsarinnalise eneseõigluse vahel oli põhjuseks, miks nad sageli konflikti sattusid.

Jumala õiglus contra moondunud õiglus

11. a) Miks küsisid variserid Jeesuselt hingamispäeval tervendamise kohta? b) Mida näitab Jeesuse vastus?

¹¹ Kui Jeesus 31. aasta kevadel Galileas teenis, märkas ta sünagoogis kuivetunud käega meest. Kuna oli hingamispäev, küsisid variserid Jeesuselt: ”Kas sünnib terveks teha hingamispäeval?” Selle asemel, et õnnetu mehe kannatuste pärast tõeliselt mures olla, soovisid nemad leida ettekäänet Jeesuse hukkamõistmiseks, nagu ilmneb nende küsimusest. Pole sugugi imelik, et nende tundetu süda kurvastas Jeesust! Seejärel vastas ta variseridele samasuguse otsese küsimusega: ”Kas tohib hingamispäeval teha head?” Kui nad vait jäid, vastas Jeesus oma küsimusele sellega, et küsis neilt, kas nad ei päästaks hingamispäeval lammast, kes on kukkunud auku.b ”Kui suur vahe on nüüd inimese ja lamba vahel!” Jeesuse mõttekäik oli raudselt loogiline. ”Sellepärast sünnib küll teha head hingamispäeval!” järeldas ta. Jumala õiglust ei tohiks mitte kunagi aheldada inimeste pärimustega. Kui Jeesus oli selle mõtte selgeks teinud, tervendas ta mehe käe (Matteuse 12:9—13; Markuse 3:1—5).

12., 13. a) Kuidas ilmutas Jeesus, erinevalt kirjatundjatest ja variseridest, huvi patuste aitamise vastu? b) Kuidas erineb jumalik õiglus eneseõiglusest?

¹² Kui variserid hoolisid vähe neist, kellel oli füüsilisi puudeid, siis need, kes olid vaimses mõttes viletsas olukorras, läksid neile veelgi vähem korda. Nende moondunud arusaam õiglusest viis selleni, et nad hakkasid maksukogujatest ja patustest eemale hoidma ning neid põlgama (Johannese 7:49). Sellegipoolest osutasid paljud neist Jeesuse õpetusele vastukaja, kuna nad kahtlemata tajusid tema soovi pigem aidata, kui kohut mõista (Matteuse 21:31; Luuka 15:1). Kuid variserid halvustasid seda, kui Jeesus püüdis parandada vaimses mõttes haigeid. ”See võtab patuseid vastu ja sööb ühes nendega!” nurisesid nad etteheitvalt (Luuka 15:2). Vastates nende süüdistusele tõi Jeesus jälle näite karjasetööst. Nii nagu karjane rõõmustab, kui ta leiab üles kaotatud lamba, samuti rõõmustavad taevas inglid, kui mõni patune kahetseb (Luuka 15:3—7). Jeesuski rõõmustas, kui ta sai aidata Sakkeusel tema endist eluviisi kahetseda. ”Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma, mis on kadunud!” ütles ta (Luuka 19:8—10).

¹³ Neist konfliktidest ilmneb selgelt erinevus jumaliku õigluse vahel, mille sihiks on tervendada ja päästa, ning eneseõigluse vahel, mis taotleb väheste ülistamist ja paljude hukkamõistmist. Sisutute rituaalide ning inimeste pärimuste tõttu muutusid kirjatundjad ja variserid ülbeks ning läksid ennast täis, kuid Jeesus osutas tabavalt sellele, et nad olid ’jätnud kõrvale, mis on tähtsaim käsuõpetuses, õigluse ja halastuse ja ustavuse’ (Matteuse 23:23). Jäljendagem Jeesust, olles tõeliselt õiglased kõiges, mida me teeme, ja hoidugem ka langemast sellesse lõksu, et hakkame ennast ise õiglaseks pidama.

14. Kuidas näitab üks Jeesuse tehtud ime seda, et jumalik õiglus arvestab inimese olukorraga?

¹⁴ Kuigi Jeesus ei teinud variseride omakehtestatud reeglitest välja, täitis ta siiski Moosese Seadust (Matteuse 5:17, 18). Seejuures ei lasknud ta selle õiglase Seaduse tähel varjutada selle põhimõtteid. Kui 12 aastat verevooluse käes kannatanud naine puudutas tema riideid ja sai sellest terveks, ütles Jeesus talle: ”Tütar, sinu usk on sind aidanud, mine rahuga!” (Luuka 8:43—48). Jeesuse kaastundlikud sõnad kinnitasid, et Jumal oma õigluses oli arvestanud selle naise olukorraga. Kuigi ta oli tseremoniaalselt ebapuhas ja oli rahva hulka tulles seega Moosese Seadust rikkunud, vääris tema usk tasu (3. Moosese 15:25—27; võrdle Roomlastele 9:30—33).

Õiglus kõigile

15., 16. a) Mida õpetab meile õigluse kohta Jeesuse tähendamissõna halastajast samaarlasest? b) Miks me peaksime hoiduma olemast ’liiga õiglased’?

¹⁵ Lisaks sellele, et Jeesus rõhutas jumaliku õigluse kaastundlikku iseloomu, õpetas ta oma jüngritele veel, et seda tuleks osutada kõigile inimestele. Jehoova tahe tema suhtes oli, et ta ’tooks rahvaile õiguse’ (Jesaja 42:1). See oli halastaja samaarlase loo, Jeesuse ühe kuulsaima tähendamissõna tuum. Selle tähendamissõnaga vastas ta küsimusele, mille esitas seadusetundja mees, kes tahtis ”iseennast õigeks teha”. ”Kes siis on mu ligimene?” küsis mees, kes kahtlemata soovis oma ligimesekohust täites piirduda vaid juudi rahvusest inimestega. Samaarlane Jeesuse tähendamissõnas ilmutas jumalikku õiglust, sest ta oli valmis kulutama oma aega ja raha, et aidata teisest rahvusest võõrast. Tähendamissõna lõpus andis Jeesus sellele küsijale nõu: ”Tee sina nõndasamuti!” (Luuka 10:25—37). Kui ka meie teeme samamoodi head kõigile inimestele, vaatamata nende rassilisele või etnilisele päritolule, jäljendame sellega Jumala õiglust (Apostlite teod 10:34, 35).

¹⁶ Teisest küljest aga tuletab kirjatundjate ja variseride näide meile meelde, et kui tahame olla jumalikult õiglased, ei tohi me olla ’liiga õiglased’ (Koguja 7:16). Kui üritame teistele muljet avaldada, uhkeldades oma õiglusega või omistades inimeste tehtud reeglitele liigset tähtsust, ei too see meile Jumala heakskiitu (Matteuse 6:1).

17. Miks on meil nii tähtis ilmutada jumalikku õiglust?

¹⁷ Üks põhjus, miks Jeesus rahvastele Jumala õigluse iseloomu selgeks tegi, oli see, et kõik tema jüngrid võiksid õppida seda omadust ilmutama. Miks see nii tähtis on? Pühakiri manitseb meid: ”Võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks”, kõik Jumala teed on aga õiglased (Efeslastele 5:1). Nii selgitab ka Miika 6:8, et üks Jehoova nõuetest on see, et me ”teeksi[me], mis on õige”, kui käime ühes oma Jumalaga. Peale selle tuletab Sefanja 2:2, 3 meile meelde, et kui soovime Jehoova vihapäeval varju leida, tuleb meil enne selle päeva saabumist ”otsi[da] õiglust”.

18. Millistele küsimustele antakse vastus järgmises artiklis?

¹⁸ Seega on need kriitilised viimsed päevad ”hästi soodus aeg” õiglaselt käitumiseks (2. Korintlastele 6:2). Me võime kindlad olla, et kui me Iiobi sarnaselt ’riietume õiglusesse’ ja laseme ’õigusel ehtida end nagu kuuel’, siis Jehoova õnnistab meid (Iiob 29:14). Kuidas aitab usk Jehoova õiglusse meil kindlustundega tulevikku vaadata? Ja lisaks sellele, kuidas kaitseb jumalik õiglus meid vaimselt ajal, mil ootame õiglast ”uut maad”? (2. Peetruse 3:13.) Järgmine artikkel vastab neile küsimustele.

[Allmärkused]

Kas sa oskad selgitada?

◻ Milline on jumalik õiglus?

◻ Kuidas õpetas Jeesus rahvastele õiglust?

◻ Miks oli variseride õiglus moondunud?

◻ Miks me peame õiglased olema?

[Pilt lk 8]

Jeesus tegi selgeks jumaliku õigluse ulatuse