16. Milline juutide komme tegi vandeandmise mõttetuks ja millise seisukoha võttis Jeesus?

¹⁶ Jeesus jätkas samal kombel: „Taas te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: sa ei tohi valet vanduda! . . . Aga mina ütlen teile: ärge üldse vanduge.” Sel ajal juudid kuritarvitasid vande andmist ja andsid vandeid paljude vähetähtsate asjade kohta, viimata neid täide. Aga Jeesus ütles: „Ärge üldse vanduge . . . vaid teie kõne olgu: jah, jah, või ei, ei [„teie jah tähendagu jah ja ei ei”, NW].” Tema seadus oli lihtne: rääkige kogu aeg tõtt, siis ei pea te kinnitama oma sõnu vandega. Säästke vanded elutähtsate asjade jaoks. — Matteuse 5:33—37; võrdle 23:16—22.

20. Kuidas Jeesus laiendas ja süvendas Moosese Seaduse mõju ning asetas selle veel kõrgemale tasandile, selle asemel et seda kõrvale lükata?

²⁰ Niisiis, kui Jeesus viitas Seaduse osadele ja lisas: „Aga mina ütlen teile,” ei lükanud ta Moosese Seadust kõrvale ega asendanud seda millegi muuga. Ei, ta vaid süvendas ja laiendas selle jõudu, viidates selle taga olevale vaimule. Kõrgem vendluse kohta käiv seadus mõistab jätkuva kuritahtlikkuse hukka kui mõrva. Kõrgem puhtuse seadus mõistab jätkuva himustava mõtteviisi hukka kui abielurikkumise. Kõrgem abieluseadus lükkab tagasi kergemeelse lahutuse kui teguviisi, mis viib uute abielu rikkuvate abieludeni. Kõrgem tõeseadus näitab, et korduvaid vandeid ei ole vaja. Kõrgem tasaduse seadus heidab kõrvale kättemaksu. Kõrgem armastuse seadus nõuab jumalikku armastust, mis ei tunne mingeid piire.