1, 2. Milliseks muutsid kirjatundjad ja variserid teod, mis iseendast olid head, ja millise hoiatuse andis Jeesus oma järelkäijatele?

KIRJATUNDJAD ja variserid otsisid õiglust omal viisil, mis ei olnud Jumala viis. Mitte ainult seda, vaid kui nad tegid tegusid, mis iseendast olid head, muutsid nad need silmakirjalikeks etteasteteks, et inimesed neid näeksid. Nad ei teeninud Jumalat, vaid iseenda edevat uhkust. Jeesus hoiatas oma jüngreid sellise näitlemise eest: „Hoidke, et te armastuseande ei jaga inimeste nähes selleks, et nemad teid vaatleksid; muidu ei ole teil palka oma Isalt, kes on taevas.” — Matteuse 6:1.

3. a) Mil viisil said kirjatundjad ja variserid oma annetamise eest täieliku tasu? b) Kuidas oli Jeesuse seisukoht annetamise suhtes teistsugune?

³ Väljendusele ’neil on käes’ vastab kreekakeelne sõna (a·peʹkho), mis esines tihti ärikviitungitel. Selle kasutamine Mäejutluses näitab, et „nad on oma tasu saanud”, see tähendab, et „nad on oma tasukviitungile alla kirjutanud: nende tasusaamise õigus on realiseerunud, otsekui oleks neile selle eest juba kviitung antud”. (W. E. Vine, An Expository Dictionary of New Testament Words) Tänaval oli ametlikult lubatud anda ande vaestele. Sünagoogides tehti teatavaks annetajate nimed. Suurte summade annetajaid austati eriliselt sellega, et neil oli luba istuda jumalateenistuse ajal rabide kõrval. Nad annetasid, et inimesed näeksid; inimesed nägid ja austasid neid; seepärast nad võisid oma annetamisest tuleneva tasu kviitungile lüüa templi „Täielikult makstud”. Kui erinev oli Jeesuse seisukoht! Anna „salajas; ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule”. — Matteuse 6:3, 4; Õpetussõnad 19:17.