Kuidas me peaksime Jumala poole palvetama?

KUI üks jünger tahtis palve kohta õpetust saada, ei keeldunud Jeesus talle seda andmast. Luuka 11:2—4 järgi ta vastas: „Kui te palvetate, siis öelge: Isa! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu; meie igapäevane leib anna meile iga päev; ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kellel on meiega võlgu; ja ära saada meid kiusatusse!” Seda tuntakse üldiselt Meie Isa palvena. See sisaldab rikkalikult informatsiooni.

Esiteks, juba esimene sõna ütleb meile, kellele me peaksime oma palved esitama — meie Isale. Pane tähele, et Jeesus ei jätnud siinjuures mingisugust võimalust palvetada kellegi teise isiku, pühakuju, „pühaku” ega isegi tema enda poole. Oli ju Jumal kuulutanud: „Mina ei anna oma au teisele ega oma kiidetavust nikerdatud kujudele!” (Jesaja 42:8). Ükskõik kui siiras jumalakummardaja ka poleks, ei võta meie taevane Isa kuulda palveid, mis on esitatud millelegi või kellelegi peale tema. Piiblis kutsutakse üksnes Jehoova Jumalat „palve Kuuljaks” (Laul 65:3, NW).

Mõningad võivad öelda, et „pühakud” on vaid eestkostjad Jumala juures. Kuid Jeesus ise õpetas: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu! Ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa austataks Pojas!” (Johannese 14:6, 13). Seega välistas Jeesus mõtte, et keegi pühakuks nimetatu võiks olla eestkostja rollis. Pane tähele ka seda, mida apostel Paulus ütles Kristuse kohta: „Kristus Jeesus on, kes suri, ja mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel, kes meie eest palub.” „Sellepärast võib ta ka täielikult päästa need, kes tulevad tema läbi Jumala juurde, elades aina selleks, et kosta nende eest” (Roomlastele 8:34; Heebrealastele 7:25).

Nimi, mida tuleb pühitseda

Järgmised sõnad Jeesuse palves olid sellised: „Pühitsetud olgu sinu nimi.” Kuidas võib inimene Jumala nime pühitseda ja teistest kõrgemale tõsta, kui ta seda ei tea ega kasuta? Niinimetatud Vanas Testamendis mainitakse üle 6000 korra Jumala isikunime Jehoova.

Katoliiklik Douay Version ütleb 2. Moosese 6:3 juurde kuuluvas allmärkuses Jumala nime kohta: „Nüüdisajal on mõned võtnud kasutusele nime Jehoova .., kuna selle heebreakeelses tekstis esineva nime õige hääldamine on nüüdseks kauase tarvitamatuse pärast täiesti kadunud.” Sellepärast kasutab katoliiklik New Jerusalem Bible nime Jahve. Kuigi mõned õpetlased eelistavad seda hääldust, on Jumala nime „Jehoova” hääldus eesti keeles põhjendatud ja juba ammu kasutusel. Teistes keeltes hääldatakse Jumala nime muul viisil. Kõige tähtsam on aga see, et kasutaksime seda nime nii, et see oleks pühitsetud. Kas sinu kirik on sind õpetanud Jehoova nime palves kasutama?

Sobivad palve teemad

Järgnevalt õpetas Jeesus oma jüngreid palvetama: „Sinu riik tulgu.” Matteuse evangeeliumis on lisatud sõnad „Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:10). Jumala Kuningriik on valitsus, mida juhib Jeesus Kristus (Jesaja 9:5, 6). Piibli prohvetiennustuse järgi kõrvaldab see varsti kõik inimvalitsused, misjärel algab kogu maailmas rahuajastu (Laul 72:1—7; Taaniel 2:44; Ilmutuse 21:3—5). Seega paluvad tõelised kristlased pidevalt Kuningriigi tuleku eest. Kas sinu kirik on sind õpetanud selle eest palvetama?

Huvitav on see, et nagu Jeesus näitas, võivad meie palved sisaldada ka isiklikke asju, mis meile muret tekitavad. Ta ütles: „Meie igapäevane leib anna meile iga päev; ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kellel on meiega võlgu; ja ära saada meid kiusatusse!” (Luuka 11:3, 4). Jeesuse sõnad tähendavad, et me võime igapäevastes asjades taotleda seda, et sünniks Jumala tahtmine, et võime Jehoova poole pöörduda ükskõik millise asja pärast, mis meid ehk vaevab või meie meelerahu rikub. Kui me niiviisi korrapäraselt Jumala poole palvetame, aitab see meil paremini mõista seda, et me sõltume temast. Seega tajume veelgi enam, millist mõju ta meie elus avaldab. Kasulik on ka see, kui palume iga päev andestust oma eksimuste eest. Tänu sellele saame teadlikumaks oma nõrkustest ning muutume leplikumaks teiste inimeste puuduste suhtes. Samuti on kohane Jeesuse manitsus paluda selle eest, et me ei satuks kiusatusse, eriti kui pidada silmas selle maailma allakäinud moraali. Kooskõlas selle palvega väldime hoolikalt olukordi, mis võiksid meid patustamiseni viia.

Niisiis pole kahtlust, et Meie Isa palve räägib meile Jumalale meelepärasest palvetamisest väga palju. Kuid kas Jeesus mõtles, et me peaksime seda palvet kogu aeg korrutama?

Edasisi nõuandeid palve kohta

Jeesus andis palve kohta edasisi juhtnööre. Me võime lugeda tekstist Matteuse 6:5, 6: „Kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad; sest need armastavad palvetada kogudusekodades ja tänavate nurkadel, et nad paistaksid inimestele silma. [—] Ent sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja sule uks, ja palu oma Isa, kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule.” Need sõnad näitavad meile, et palveid ei peaks esitatama silmatorkaval, suurustleval viisil, eesmärgiga teistele muljet avaldada. Kas sa valad oma südame välja Jehoova ette omaette olles, nagu Piibel innustab? (Laul 62:9.)

Jeesus andis sellise hoiatuse: „Kui te palvetate, siis ärge palju lobisege, nõnda nagu paganad, sest nad arvavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu” (Matteuse 6:7). Kahtlemata ei kiitnud Jeesus heaks päheõpitud palveid — veelgi enam nende mahalugemist mõnest raamatust. Tema sõnad välistavad ka palvehelmeste kasutamise võimaluse.

Üks katoliiklik missaraamat möönab: „Kõige paremaks palveks võivad olla meie endi spontaansed mõtted, kui pöördume tema poole tänuga või hädas ja mures ning kui austame teda iga päev.” Jeesuse enda palved olid spontaansed, mitte päheõpitud. Loe näiteks Jeesuse palvet, mis on kirjas Johannese evangeeliumis 17. peatükis. See on kooskõlas eeskujupalvega ning rõhutab Jeesuse soovi näha Jehoova nime pühitsetuna. Jeesuse palved olid spontaansed ja tulid sügavalt südamest.

Palved, mida Jumal kuuleb

Kui sind on õpetatud esitama päheõpitud palveid, palvetama „pühakute” või pühakujude poole või kasutama religioosseid esemeid, nagu palvehelmeid, võib Jeesuse näidatud palvetamisviis sind alguses heidutada. Kuid lahendus on see, et õpime tundma Jumalat, tema eesmärke ja isiksust. Sa võid selle saavutada põhjaliku piibliuurimise kaudu (Johannese 17:3). Jehoova tunnistajad on meeleldi valmis sind selles aitama. Nad on aidanud miljonitel inimestel kogu maailmas ’maitsta ja vaadata, et Jehoova on hea’ (Laul 34:9). Mida rohkem sa Jumalat tundma õpid, seda rohkem oled ajendatud teda palves kiitma. Ja mida enam sa lähened Jehoovale hardas palves, seda lähedasemaks muutuvad teie suhted.

Sellepärast õhutatakse kõiki Jumala tõelisi sulaseid ’palvetama lakkamatult’ (1. Tessalooniklastele 5:17). Tee kindlaks, et sinu palved oleksid tõesti kooskõlas Piibliga, kaasa arvatud Jeesuse Kristuse juhtnööridega. Sel juhul võid olla kindel, et Jumal kiidab sinu palved heaks.

[Pilt lk 7]

Mida rohkem me õpime Jehoovat tundma, seda rohkem soovime südamest tema poole palvetada