Kui Jumala tahe sünnib maa peal

KUI Jeesus õpetas oma jüngreid palvetama „Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal”, rääkis ta kui isik, kes oli elanud koos Isaga taevas (Matteuse 6:10; Johannese 1:18; 3:13; 8:42). Enne inimeseks saamist oli Jeesus näinud aega, mil kõik, mis nii taevas kui maa peal tehti, oli Jumala tahtega kooskõlas. See oli ülimalt meeldiv kordaminekute ja rahulolu aeg (Õpetussõnad 8:27–31).

Jumala esimeseks loomistööks olid vaimolendid: inglid, ’vägevad sangarid, kes täidavad tema käske’. Nad olid ja on ’tema teenijad, kes teevad tema tahtmist’ (Laul 103:20, 21). Kas neil igaühel oli ka oma tahe? Oli küll. Kui maa loodi, siis „kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa” (Iiob 38:7). Nii väljendasid nad oma heameelt Jumala tahte üle ja nende tahe vastas Jumala tahtele.

Pärast maa loomist valmistas Jumal selle ette inimeste elupaigaks ning lõi viimaks esimese mehe ja naise (1. Moosese raamat, 1. peatükk). Kas see oli samuti väärt rõõmukisa? Inspireeritud jutustuses on kirjas: „Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!” Tõesti, kõik oli veatu ja täiuslik (1. Moosese 1:31).

Milline oli Jumala tahe seoses meie esivanemate ja nende järglastega? Kirjakoha 1. Moosese 1:28 järgi oli seegi väga hea: „Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!” ” Niisuguse imelise ülesande täitmiseks pidid meie esivanemad elama kestvalt – igavesti – ja nõndasamuti nende järglased. Polnud vähimatki märki hädadest, ülekohtust, südamevalust ega surmast.

See oli aeg, mil nii taevas kui maa peal sündis Jumala tahe. Neile, kes elasid tema tahtega kooskõlas, tõi see suurt rahulolu. Mis aga läks valesti?

Ootamatult pandi Jumala tahe kahtluse alla. See polnud lahendamatu olukord. Siiski algas pikk, südamevalu ja kurbust täis ajajärk, mis on tekitanud palju segadust seoses küsimusega, mis on Jumala tahe inimkonna suhtes, ja toonud meile kõigile palju kannatusi. Mismoodi siis Jumala tahe kahtluse alla pandi?

Jumala tahe vastuhaku ajajärgul

Üks Jumala vaimpoeg nägi võimalust, kuidas nurjata Jumala tahe seoses inimkonnaga, ja ta kavandas omakasupüüdliku plaani. Mida enam ta sellele mõtles, seda teostatavam see näis ja ahvatlevamaks muutus (Jakoobuse 1:14, 15). Ta võis arutleda, et kui tal õnnestub panna esimene inimpaar kuulama pigem teda kui Jumalat, siis oleks Jumal sunnitud leppima konkureeriva ülemvõimuga. Ta ehk arvas, et Jumal ei hukka neid, sest sellega oleks Jumala eesmärk luhtunud. Selle asemel oleks Jehoova Jumal vahest oma eesmärki muutnud ja tunnustanud selle vaimpoja positsiooni, kellele Tema inimloodu oleks edaspidi kuuletunud. See vastuhakkaja sai endale hiljem sobivalt nimeks Saatan, mis tähendab ’Vastupanijat’ (Iiob 1:6).

Oma soovi elluviimiseks pöördus Saatan naise poole. Ta keelitas teda eirama Jumala tahet ja saama moraalselt sõltumatuks, öeldes: „Te ei sure kummatigi mitte ... te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!” (1. Moosese 3:1–5). Naisele paistis, et see annab talle vabaduse ning et kuuldu järgi tegutsemine toob parema elu. Hiljem veenis ta oma abikaasa endaga liituma (1. Moosese 3:6).

See ei olnud Jumala tahe seoses selle paariga. See oli nende enda tahe, ning sellega kaasnesid kohutavad tagajärjed. Jumal oli neile varem öelnud, et niisugune teguviis toob neile surma (1. Moosese 3:3). Jumal ei olnud neid loonud nii, et nad oleksid saanud edukalt hakkama temast sõltumatuna (Jeremija 10:23). Pealegi muutusid nad ebatäiuslikuks ning ebatäius ja surm kandusid sealtpeale ka nende järglastele (Roomlastele 5:12). Saatan ei saanud neid tagajärgi olematuks teha.

Kas niisugune sündmuste areng muutis alatiseks Jumala eesmärgi ehk tahte seoses inimkonna ja maaga? Ei muutnud (Jesaja 55:9–11). Ent see tõstatas lahendust nõudvad küsimused. Kas inimkond võib saada „Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja”, nagu Saatan oli väitnud? Teisisõnu, kui inimestele antaks küllalt aega, kas nad oleksid siis suutelised igas eluvaldkonnas ise kehtestama, mis on hea ja mis halb, mis kasulik ja mis kahjulik? Või kas Jumala valitsusviis on parim, nii et hoopis tema väärib meie täielikku sõnakuulelikkust? Ja kas tema tahtele tasub igas suhtes alluda? Kuidas sina need küsimused lahendaksid?

Oli ainult üks konkreetne võimalus, kuidas need küsimused kogu intelligentse loodu ees lahendada: lasta sõltumatuse otsijail proovida, kas nad saavad ilma Jumalata edukalt elada. Kui nad oleks lihtsalt surmatud, poleks see tõstatatud küsimusi lahendanud. Lubades inimkonnal küllaldaselt pikal ajajärgul edasi tegutseda, oli võimalik olukord lahendada, sest tulemused oleksid tulnud ilmsiks. Jumal näitas, et just sel moel ta toimibki, kui ta lausus naisele, et see toob ilmale lapsi. Inimpere sai seega alguse. Tänu sellele oleme meie tänapäeval elus! (1. Moosese 3:16, 20.)

See ei tähendanud, et Jumal oleks lubanud inimestel ja sellel vastuhakkajal vaimpojal teha kõike, mida nad tahavad. Jumal ei öelnud lahti oma ülemvõimust ega loobunud oma eesmärgist (Laul 83:19). Jumal tegi selle selgeks, kui ta ennustas, et lõpuks see mässule õhutaja hävitatakse ja kõik halb heastatakse (1. Moosese 3:15). Niisiis on juba algusest peale tõotatud inimperele kergendust.

Nüüd aga olid meie esivanemad öelnud lahti Jumala valitsusest ja see pidi mõjutama ka nende tulevasi järeltulijaid. Kui Jumal oleks tahtnud nende otsusest tulenevaid halbu tagajärgi ära hoida, siis oleks tal tulnud neile igal sammul oma tahet peale sundida. Nii aga poleks ta lasknud neil Jumalast sõltumatut elu proovida.

Muidugi võisid üksikisikud otsustada Jumalale kuuletuda. Nad võisid õppida, milline on Jumala tahe inimkonna suhtes sel ajajärgul, ja püüda nii hästi kui võimalik sellega kooskõlas elada (Laul 143:10). Siiski ei vabastanud see neid probleemidest ajal, mil lahendamata oli inimkonna täieliku sõltumatuse küsimus.

Inimeste valiku tagajärjed tulid juba varakult ilmsiks. Inimpere esmasündinu Kain tappis oma venna Aabeli, sest „tema teod olid kurjad ja tema venna teod õiged” (1. Johannese 3:12). See ei olnud Jumala tahe, sest Jumal hoiatas Kaini ja hiljem karistas teda (1. Moosese 4:3–12). Kain oli valinud Saatana pakutud moraalse sõltumatuse, seega ta „oli tigedast”. Sama moodi toimisid teisedki.

Inimajalugu oli kestnud 1500 aastat, kui „maa oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad” (1. Moosese 6:11). Et maad laostumisest päästa, oli vaja otsustavalt tegutseda. Jumal võttis midagi ette: ta laskis tulla ülemaailmsel veeuputusel ja kaitses üht tol ajal elanud õiglast perekonda – Noad, tema naist, poegi ja nende naisi (1. Moosese 7:1). Meie kõik oleme nende järeltulijad.

Tollest ajast peale on Jumal läbi ajaloo pakkunud juhatust neile, kes siiralt soovivad teada saada tema tahet. Ta andis ustavatele meestele inspiratsiooni kaudu teadaandeid, mida kirja panna nende jaoks, kes otsivad temalt juhatust. Need teadaanded on talletatud Piiblisse (2. Timoteosele 3:16). Ta on armastavalt lasknud ustavatel inimestel temaga suhteid luua ja koguni temaga sõbraks saada (Jesaja 41:8). Ta on andnud neile ka jõudu, mida nad vajavad, et tulla toime raskete katsumustega, mis on inimkonnale neil sõltumatuse aastatuhandeil osaks saanud (Laul 46:2; Filiplastele 4:13). Milline õnn, et meile on kättesaadav selline abi!

„Sinu tahtmine sündigu” täielikult

See, mida Jumal siiani teinud on, ei ole kogu tema tahe inimkonna suhtes. Kristlik apostel Peetrus kirjutas: „Meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (2. Peetruse 3:13). Selles sümboolses keeles viidatakse uuele valitsusele, mis hakkab inimkonna üle valitsema, ja uuele inimühiskonnale selle valitsuse all.

Prohvet Taaniel kirjutas selgesõnaliselt: „Nende kuningate päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ... See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti” (Taaniel 2:44). See prohvetiennustus näitab, et praegune kõlbmatu maailmakorraldus lõpeb kord ja seda hakkab asendama Jumala Kuningriik ehk valitsus. Milline hea sõnum! Lahkhelid ja isekus, mis muudavad tänapäeva maailma vägivaldseks ja mis ähvardavad jälle maailma laostada, kaovad ühel päeval minevikku.

Millal see kõik aset leiab? Jeesuse jüngrid küsisid: „Millal see kõik sünnib ja mis on su tulemise ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?” Üks osa Jeesuse vastusest oli: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matteuse 24:3, 14).

On üldteada, et praegu tehakse seda kuulutustööd kogu maailmas. Arvatavasti oled näinud, et ka sinu kodukandis kuulutatakse Kuningriigi evangeeliumi. Professor Charles Samuel Braden kirjutas raamatus „Ka nemad usuvad” („These Also Believe”): „Jehoova tunnistajad on sõna otseses mõttes täitnud terve maakera oma tunnistustööga. ... mitte ükski usurühmitus maailmas ei ole ilmutanud suuremat innukust ja püsivust oma püüus Kuningriigi head sõnumit levitada, kui seda on teinud Jehoova tunnistajad.” Tunnistajad kuulutavad aktiivselt head sõnumit rohkem kui 230 maal ja peaaegu 400 keeles. Seda ettekuulutatud tööd ei ole kunagi varem nii ulatuslikult tehtud. See on üks tõend, mis näitab, et lähedal on aeg, mil Kuningriik asendab inimeste valitsused.

Kuningriik, mis pidi Jeesuse sõnade kohaselt saama kuulutustööteemaks, on seesama Kuningriik, mille eest ta õpetas näidispalves palvetama: „Sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:10). Jumala Kuningriik on vahend, mille kaudu Jumal täidab oma eesmärgi, oma tahte inimkonna ja maa suhtes.

Mida selle all mõeldakse? Laskem vastata kirjakohal Ilmutuse 21:3, 4: „Ma kuulsin suurt häält aujärjelt ütlevat: „Vaata, Jumala telk on inimeste juures! Ja tema asub nende juurde elama ja nemad on tema rahvad ja Jumal ise on nendega. Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!”” Siis sünnib Jumala tahe tõesti täielikult – nii maa peal kui ka taevas.a Kas sinagi sooviksid seda kogeda?

[Allmärkus]

[Pilt lk 5]

Jumala tahte eiramine tõi vaid häda