Saa osa andmisrõõmust!
„Õndsam on anda kui võtta!” (APOSTLITE TEOD 20:35)
1. Kuidas Jehoova näitab, et andmine toob rõõmu?
RÕÕM tõe tundmisest ja õnnistused, mis sellega kaasnevad, on kallihinnalised Jumala annid. Neil, kes on Jehoovat tundma õppinud, on rõõmustamiseks palju põhjusi. Ehkki kingi saamine valmistab rõõmu, saab rõõmu ka andmisest. Jehoova on „kõige hea anni ja kõige täiusliku annetuse” Andja ning ta on „õnnelik Jumal” (Jakoobuse 1:17; 1. Timoteosele 1:11, UM). Ta jagab kasulikke õpetusi kõigile, kes teda kuulavad, ning ta tunneb heameelt, kui inimesed, keda ta õpetab, on sõnakuulelikud. Just nagu ka lapsevanemad rõõmustavad selle üle, kui lapsed võtavad vastu nende armastava juhatuse (Õpetussõnad 27:11).
2. a) Mida ütles andmise kohta Jeesus? b) Millist õnnetunnet me kogeme, kui õpetame teistele Piibli tõde?
2 Kui Jeesus oli maa peal, siis ka tema oli õnnelik, kui nägi, et inimesed osutasid tema õpetusele positiivset vastukaja. Apostel Paulus tsiteeris Jeesust, öeldes: „Õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35). Piibli tõe jagamisel kogetav õnnetunne pole vaid rahulolu sellest, et oleme leidnud kellegi, kes nõustub meie religioossete veendumustega. Meid teeb hoopis rõõmsaks teadmine, et anname midagi, millel on tõeline ja kestev väärtus. Vaimselt andes võime aidata inimestel toime tulla nii praegu kui ka kogu igaviku vältel (1. Timoteosele 4:8).
Andmine toob rõõmu
3. a) Kuidas väljendasid apostlid Paulus ja Johannes oma rõõmu selle üle, et said teisi vaimselt aidata? b) Miks võib öelda, et Piibli tõe edasiandmine oma lastele on armastuse väljendus?
3 Just nagu Jehoova ja Jeesus tunnevad rõõmu vaimsete andide jagamisest, nii tunnevad sellest rõõmu ka kristlased. Apostel Paulus oli õnnelik teadmise üle, et ta on aidanud teistel õppida Jumala Sõna tõde. Ta kirjutas Tessaloonika kogudusele: „Kes on meie lootus või rõõm või kiitlemise pärg – kas mitte teiegi – meie Issanda Jeesuse Kristuse ees tema tulemises? Sest teie olete meie au ja rõõm.” (1. Tessalooniklastele 2:19, 20.) Sarnaselt kirjutas ka apostel Johannes, viidates oma vaimsetele lastele: „Mul ei ole suuremat rõõmu kui see, et ma kuulen oma lapsi tões käivat” (3. Johannese 4). Mõtle ka rõõmule, mida toob see, kui aitame oma lihastel lastel saada meie vaimseteks lasteks! Laste kasvatamine „juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi” ilmutab vanemate armastust (Efeslastele 6:4, EP 97). Vanemad näitavad sellega, et nad on huvitatud oma laste igavesest heaolust. Kui lapsed selle õpetuse vastu võtavad, tunnevad vanemad suurt rõõmu ja rahuldust.
4. Milline kogemus näitab, et vaimne andmine toob rõõmu?
4 Dell on täisajaline pioneerteenija ja viie lapse ema. Ta ütleb: „Ma mõistan väga hästi, mida apostel Johannes neid sõnu öeldes tundis, sest ma olen väga tänulik, et neli minu lastest ’käivad tões’. Ma tean, et Jehoovale toob au ja kuulsust see, kui perekonnad on ühendatud tõelises kummardamises. Seepärast tunnen ma tõelist rahuldust, nähes, et ta õnnistab mu pingutusi sisendada tõde oma lastesse. Imekaunis väljavaade lõputust elust paradiisis koos oma perega annab mulle lootust ning aitab vastu pidada hoolimata raskustest ja takistustest.” Üks Delli tütar tuli kahjuks ebakristliku käitumise tõttu kogudusest eemaldada. Siiski teeb Dell pingutusi, et säilitada positiivset suhtumist. „Ma loodan, et ühel päeval mu tütar pöördub alandlikult ja siiralt Jehoova juurde tagasi,” ütleb ta. „Kuid ma tänan Jumalat, et enamik minu lastest jätkab ustavalt tema teenimist. Rõõm, mida ma tunnen, on olnud mulle tõeliseks jõu allikaks.” (Nehemja 8:10.)
Kuidas leida igavesi sõpru
5. Kui me jüngrite tegemise töös endast anname, siis milline teadmine toob meile rahuldust?
5 Jeesus suunas oma järelkäijad kristlikke jüngreid tegema ning neile Jehoova ja tema nõuete kohta õpetust andma (Matteuse 28:19, 20). Nii Jehoova kui Jeesus on omakasupüüdmatult aidanud inimestel õppida tõe teed. Kui me jüngreid tehes endast anname, tunneme rahuldust teadmisest, et jäljendame Jehoova ja Jeesuse eeskuju, nagu tegid ka algkristlased (1. Korintlastele 11:1). Kui teeme koostööd Kõigeväelise Jumala ja tema armastatud Pojaga, on meie elul tõeline mõte. Milline rõõm on küll kuuluda Jumala „kaastööliste” sekka! (1. Korintlastele 3:9.) Ning kas pole tore, et isegi inglitel on hea sõnumi kuulutamises oma osa? (Ilmutuse 14:6, 7.)
6. Kes saavad meie sõpradeks, kui osaleme vaimses andmises?
6 Osaledes vaimses andmises, võime tegelikult olla isegi rohkem kui Jumala kaastöölised – me võime saada tema näol igavese sõbra. Aabrahami nimetati tema usu tõttu Jehoova sõbraks (Jakoobuse 2:23). Kui püüame täita Jumala tahet, siis võivad meistki saada Jumala sõbrad. Nii tehes saame ka Jeesuse sõpradeks. Jeesus ütles oma jüngritele: „Ma olen teid nimetanud sõpradeks, sest ma olen teile teada andnud kõik, mis ma oma Isalt olen kuulnud” (Johannese 15:15). Paljud inimesed rõõmustavad, kui neid peetakse mõjukate inimeste või kõrgete ametnike sõpradeks, ent meie võime olla universumi kahe suurima isiku sõbrad!
7. a) Kuidas sai üks naine omale tõelise sõbra? b) Kas sinul on mõni samasugune kogemus?
7 Pealegi, kui me aitame inimestel Jumalat tundma õppida, siis saavad meie sõpradeks ka need inimesed ning see teeb meid veelgi õnnelikumaks. Joan, kes elab Ameerika Ühendriikides, hakkas uurima Piiblit Thelma-nimelise naisega. Ehkki Thelma perekond seisis sellele vastu, jäi ta vankumatuks ning lasi aasta hiljem end ristida. Joan kirjutas: „Seepeale meie läbikäimine ei lõppenud; sellest arenes hoopis sõprus, mis on nüüdseks kestnud umbes 35 aastat. Me oleme käinud tihti üheskoos põlluteenistuses ja konventidel. Viimaks tuli mul kolida 800 kilomeetri kaugusele. Thelma aga saadab mulle siiani kõige armastusväärsemaid ja südantsoojendavamaid kirju, milles ta kirjutab, et mõtleb minule hellusega ning tänab mind, et ma olen olnud tema sõber ja eeskuju ning et olen talle õpetanud Piibli tõde. Selline lähedane ja kallis sõber on imeline tasu pingutuste eest, mida ma tegin, aidates tal Jehoovat tundma õppida.”
8. Milline positiivne suhtumine aitab meid teenistuses?
8 Lootus leida kedagi, kes soovib tõde õppida, võib aidata meil vastu pidada isegi siis, kui paljud inimesed, kellega me kokku saame, näitavad üles vähest huvi Jehoova Sõna vastu või pole neil seda huvi üldse. Inimeste ükskõiksus võib meie usu ja vastupidavuse proovile panna. Meid aitab positiivne suhtumine. Fausto, kes on pärit Guatemalast, ütles: „Kuulutades kellelegi mõtlen, kui tore küll oleks, kui see isik, kellega ma räägin, saaks minu vaimseks vennaks või õeks. Ma arutlen endamisi, et vähemalt üks inimene, keda ma kohtan, võib lõpuks Jumala Sõna tõe vastu võtta. See mõte aitab kuulutamist jätkata ja toob mulle tõelist rõõmu.”
Varanduse kogumine taevasse
9. Mida ütles Jeesus taevase varanduse kohta ning mida me võime sellest õppida?
9 Jüngrite tegemine pole sugugi kerge, olgu siis tegemist meie laste või teiste inimestega. See võib nõuda aega, kannatlikkust ja püsivust. Ent paljud inimesed on ju valmis tegema kõvasti tööd kogumaks endale rohkelt materiaalseid asju – asju, mis tavaliselt ei too neile rõõmu ega püsi igavesti. Jeesus ütles oma kuulajatele, et parem oleks pingutada vaimsete asjade omandamise nimel. Ta sõnas: „Ärge koguge endile varandusi maa peale, kus koi ja rooste rikuvad ja kus vargad sisse murravad ning varastavad. Vaid koguge endile varandusi taevasse, kus koi ega rooste ei riku ja kus vargad sisse ei murra ega varasta” (Matteuse 6:19, 20). Vaimseid eesmärke taotledes, muu hulgas ka tähtsas jüngrite tegemise töös osaledes, võime tunda rahuldust. Me teame, et täidame Jumala tahet ning et ta tasub meile. Apostel Paulus kirjutas: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele” (Heebrealastele 6:10).
10. a) Miks oli Jeesusel vaimne varandus? b) Kuidas Jeesus andis endast ning millist suurt kasu inimesed sellest saavad?
10 Kui me püüame hoolega jüngreid teha, siis kogume endale vastavalt Jeesuse sõnadele „varandusi taevasse”. Nii kogeme saamisrõõmu. Kui me endast omakasupüüdmatult anname, saame ka ise rikkamaks. Jeesus oli Jehoovat ustavalt teeninud miljardeid aastaid. Mõtle, milline varandus oli tal küll taevasse kogutud! Sellest hoolimata ei tegutsenud Jeesus enda huvides. Apostel Paulus kirjutas, et ’Jeesus andis enese meie pattude eest, et ta meid viiks välja praegusest kurjast ajastust Jumala ja meie Isa tahte järgi’ (Galaatlastele 1:4). Jeesus ei andnud endast omakasupüüdmatult mitte ainult teenistuses olles, vaid ta andis koguni oma elu lunastuseks, nii et teistel oleks võimalus koguda varandust taevasse.
11. Miks on vaimsed annid materiaalsetest paremad?
11 Andes inimestele teadmisi Jumala kohta, aitame neil näha, kuidas ka nemad võivad koguda hävimatut vaimset varandust. Kas on veel suuremat andi, mida sa võid jagada? Kui sa kingid sõbrale kalli kella, auto või isegi maja, siis see sõber on selle eest kindlasti tänulik ja õnnelik, sina aga tunned andmisrõõmu. Ent mis saab sellest kingist 20 aasta pärast? 200 aasta pärast? 2000 aasta pärast? Kui sa aga annaksid end selle nimel, et aidata kellelgi teenida Jehoovat, siis sellisest annist saab see inimene kasu igavesti.
Otsime inimesi,kes soovivad teada tõde
12. Kuidas on paljud endast andnud, et aidata teisi vaimselt?
12 Et saada osa vaimse andmise rõõmust, on Jehoova rahvas läinud ilmamaa otsani. Tuhanded neist on lahkunud oma kodukohast ja sugulastest ning läinud misjonitööle maadesse, kus neil on tulnud kohaneda uue keele ja kultuuriga. Teised on kolinud oma riigis sellistesse paikadesse, kus Kuningriigi kuulutajate järele on suurem vajadus. Paljud on õppinud ka võõrkeeli, mis on avanud neile uusi võimalusi kuulutamaks oma kodukohas sisserändajatele. Näiteks üks abielupaar New Jersey’s (USA) alustas pioneerteenistust ja hakkas õppima hiina keelt pärast seda, kui nad olid üles kasvatanud oma kaks last, kes teenivad praegu Jehoova tunnistajate peakorteris. Kolme aasta jooksul juhatasid nad 74 piibliuurimist hiina keelt kõnelevate inimestega, kes käisid lähedalasuvas kolledžis. Kas sina saad mingil moel oma teenistust laiendada, et leida inimeste jüngriteks tegemisest rohkem rõõmu?
13. Mida sa võiksid teha, kui soovid, et su teenistus oleks viljakam?
13 Võib-olla sa igatsed juhatada piibliuurimist, kuid see pole sul siiani õnnestunud. Mõnel maal on huvilisi raske leida. Inimesed, keda sa kohtad, ei ilmuta Piibli vastu ehk mingit huvi. Kui see on nõnda, siis võiksid oma soovi tihedamini palves mainida, teades, et nii Jehoova kui Jeesus on sellest tööst väga huvitatud – nad võivad sind suunata mõne lambasarnase inimese juurde. Küsi nõu nendelt oma koguduse liikmetelt, kes on kogenumad või kelle teenistus on viljakam. Kasuta väljaõpet ja ettepanekuid, mida antakse kristlikel koosolekutel. Saa kasu ka reisiva ülevaataja ja tema naise nõuannetest. Ning mis kõige tähtsam: ära anna kunagi alla! Üks tark mees kirjutas: „Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine, või tulevad mõlemad ühtlaselt head!” (Koguja 11:6). Pea meeles ka selliseid ustavaid mehi nagu Noa ja Jeremija. Ehkki väga vähesed avaldasid nende kuulutamisele positiivset vastukaja, oli nende teenistus edukas. Kõige tähtsam aga oli, et see rõõmustas Jehoovat.
Tee oma parim
14. Kuidas suhtub Jehoova neisse, kes on teda teenides vanaks jäänud?
14 Võib-olla ei luba sinu olud teha sul teenistuses nii palju, kui tahaksid. Näiteks võib kõrge iga piirata seda, mida sa saad Jehoova teenistuses korda saata. Ent pea meeles, mida üks tark mees kirja pani: „Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel!” (Õpetussõnad 16:31). Jehoova meelest on tema teenimiseks kasutatud elu kaunis. Pealegi ütleb Pühakiri: „Teie vana eani ma [Jehoova] olen seesama ja hallide juusteni ma kannan teid; mina olen teinud ja mina tõstan üles, mina kannan ja päästan!” (Jesaja 46:4). Meie armastav taevane isa lubab oma ustavaid teenijaid hoida ja toetada.
15. Kas sa usud, et Jehoova mõistab sinu olukorda? Miks?
15 Võib-olla tuleb sul tulla toime haiguse, uskmatu abikaasa vastuseisu, perekondlike kohustuste või mingite muude keeruliste probleemidega. Jehoova võtab arvesse meie piiranguid ja olusid ning ta armastab meid meie siiraste pingutuste pärast, mida tema teenimiseks teeme. See on tõsi ka siis, kui teeme ehk teistest vähem (Galaatlastele 6:4). Jehoova teab, et oleme ebatäiuslikud ja ta on realistlik selles suhtes, mida ta meilt ootab (Laul 147:11). Kui teeme oma parima, siis võime kindlalt uskuda, et oleme Jumala silmis kallihinnalised ja et ta ei unusta meie usutegusid (Luuka 21:1–4).
16. Kuidas osaleb terve kogudus jüngri tegemises?
16 Pea ka meeles, et inimeste jüngriteks tegemine on meeskonnatöö. Üks isik võib teha teise jüngriks samapalju kui üks vihmapiisk kasvatada taime. On tõsi, et üks tunnistaja võib huvilise leida ja temaga Piiblit uurida. Ent kui see huviline tuleb kuningriigisaali, siis aitab terve kogudus tal tõde ära tunda. Vennaskonna soojus näitab Jumala vaimu mõju (1. Korintlastele 14:24, 25). Laste ja teismeliste innustavad kommentaarid näitavad huvilistele, et meie noored erinevad maailma noortest. Haiged, põdurad ja eakamad koguduseliikmed õpetavad uutele, mida tähendab vastupidavus. Hoolimata oma vanusest või piirangutest on igaühel meist tähtis roll, aitamaks uutel sügavamalt armastada Piibli tõde ja edeneda ristimiseni. Iga teenistuses veedetud tund, iga korduskülastus, iga vestlus mõne huvilisega kuningriigisaalis võib tunduda iseenesest tähtsusetu, kuid see on osa Jehoova võimsast tööst.
17., 18. a) Kuidas veel lisaks inimeste jüngriteks tegemise tööle võime kogeda andmisrõõmu? b) Keda me jäljendame, kui saame osa andmisrõõmust?
17 Muidugi saame kristlastena kogeda andmisrõõmu ka muul moel – mitte ainult inimeste jüngriteks tegemise tööga, mis on väga tähtis. Me võime panna kõrvale raha, et toetada puhast kummardamist ja aidata abivajajaid (Luuka 16:9; 1. Korintlastele 16:1, 2). Me võime otsida võimalusi, et näidata teiste vastu üles külalislahkust (Roomlastele 12:13). Me võime püüda ’teha head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele’ (Galaatlastele 6:10). Me võime anda teistele lihtsatel, kuid olulistel viisidel – selleks võib olla kiri, telefonikõne, kingitus, abistav käsi või julgustav sõna.
18 Andes me näitame, et jäljendame oma taevast Isa. Me ilmutame ka vennalikku armastust, mis on tõeliste kristlaste tundemärk (Johannese 13:35). Nende mõtete meelespidamine aitab meil saada osa andmisrõõmust.
Kas sa oskad selgitada?
• Kuidas on Jehoova ja Jeesus andnud eeskuju vaimses andmises?
• Kuidas me võime leida igavesi sõpru?
• Milliseid samme me võiksime ette võtta, et meie teenistus oleks edukam?
• Kuidas võivad kõik koguduse liikmed saada osa andmisrõõmust?
[Pildid lk 13]
Kui lapsed võtavad vastu oma vanemate õpetuse, tunnevad need suurt rõõmu ja rahuldust
[Pilt lk 15]
Jüngreid tehes võime leida tõelisi sõpru
[Pilt lk 16]
Jehoova tõstab meid üles, kui oleme jäänud vanaks
[Pildid lk 17]
Me võime kogeda andmisrõõmu lihtsatel, kuid olulistel viisidel