Kas sa teenid Jehoovat jäägitu pühendumusega?

 1. Miks väärib Jehoova meie jäägitut pühendumust?

JEHOOVA väärib meie jäägitut pühendumust, sest ta on meie looja ja eluandja. (Ilm. 4:11.) Kuid on üks oht. Kuigi me armastame ja austame Jehoovat, võib miski saada meile nii tähtsaks, et me ei teeni teda enam täieliku pühendumusega. On tähtis mõista, kuidas see võib juhtuda. Esmalt arutagem aga seda, mida jäägitu pühendumus hõlmab.

 2. Mida me teeme, kui oleme Jehoovale jäägitult pühendunud? (Vt 2. Moosese 34:14.)

² Pühendumus Jumalale eeldab seda, et meil on tema vastu sügav armastus. Kui me oleme Jehoovale jäägitult pühendunud, siis me teenime ainult teda. Me ei lase kellelgi ega millelgi võtta oma südames Jehoova kohta. (Loe 2. Moosese 34:14.)

 3. Miks on meil häid põhjusi Jehoovat armastada?

³ Meie armastus Jumala vastu pole pime. Miks võib nii öelda? Sest see põhineb faktidel, mida oleme tema kohta teada saanud. Me oleme hakanud imetlema tema omadusi. Me mõistame, mis talle meeldib ja mis mitte, ning tahame ka ise sellist suhtumist arendada. Me teame, mis on Jumala eesmärk inimestega, ja püüame kooskõlas sellega tegutseda. Me peame suureks auks seda, et Jehoova lubab meil olla tema sõbrad. (Laul 25:14.) Iga pisiasi, mida me oma looja kohta õpime, lähendab meid temaga. (Jaak. 4:8.)

 4. a) Kuidas üritab Saatan nõrgestada meie pühendumust Jehoovale? b) Mida me selles artiklis arutame?

⁴ Praegune maailm on Saatana võimuses. Ta ahvatleb meid sellega, mis on maailmas, kasutades ära meie nõrkusi ja loomulikke soove. (Efesl. 2:1–3; 1. Joh. 5:19.) Saatan tahab, et hakkaksime armastama midagi muud nii palju, et meie pühendumus Jumalale poleks täielik. Selles artiklis arutame kahte viisi, kuidas see võib tal õnnestuda. Esiteks, Saatan õhutab meid ajama taga rikkust. Ja teiseks, ta üritab panna meid tegema kehvi valikuid meelelahutuse vallas.

 5. Miks tuleb meil olla valvas rahaarmastuse suhtes?

⁵ On loomulik soovida, et meil oleks piisavalt toitu, normaalsed riided ja korralik kodu. Kuid meil tuleb olla valvas, et meis ei tekiks rahaarmastust. Paljud inimesed Saatana maailmas armastavad raha ja kõike, mida selle eest saab osta. (2. Tim. 3:2.) Jeesus teadis, et selline armastus võib tekkida ka tema jüngritel. „Keegi ei saa teenida kahte isandat,” ütles Jeesus, „sest ta kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ja põlgab teist. Te ei saa kummardada ühtaegu Jumalat ja rikkust.” (Matt. 6:24.) Jehoova teenija, kes kulutab palju aega ja energiat selle maailma rikkuste tagaajamisele, üritab justkui teenida kahte isandat. Ta ei teeni Jehoovat täieliku pühendumusega.

 6. Mida me võime õppida Jeesuse sõnadest Laodikeia kogudusele?

⁶ Esimese sajandi lõpus hooplesid mõned Laodikeia koguduse liikmed: „Ma olen rikas, ma olen kogunud rikkust ega vaja midagi.” Kuid Jehoova ja Jeesuse silmis olid nad armetud, haletsusväärsed, vaesed, pimedad ja alasti. Jeesus ei manitsenud neid nende rikkuse tõttu, vaid sellepärast, et nad oli hakanud rikkust armastama ja see mõjus halvasti nende suhetele Jehoovaga. (Ilm. 3:14–17.) Kui me avastame, et meis on tärkamas rahaarmastus, tuleb meil kiiresti oma mõtteviisi parandada. (1. Tim. 6:7, 8.) Vastasel korral ei teeniks me Jehoovat kogu südamest ja see poleks talle vastuvõetav. Ta „ootab jäägitut pühendumust”. (5. Moos. 4:24.) Kuidas võib juhtuda, et raha saab meile liiga tähtsaks?

 7.–9. Mida sa õpid Davidi loost?

⁷ Mõelgem ühele näitele. USA-s elav kogudusevanem David oli usin tööline. Ta sai oma firmas ametikõrgendust ja pälvis oma töövaldkonnas isegi riikliku tunnustuse. „Tollal mõtlesin, et see on tõend Jehoova õnnistuse kohta,” ütleb David. Kuid kas see oli tõesti nii?

⁸ Ajapikku märkas David, et töö tõttu jahenes tema sõprus Jehoovaga. „Koguduse koosolekutel ja kuulutustööl tabasin end tihti mõtlemas tööprobleemidele,” sõnab ta. „Teenisin palju raha, kuid minu stress kasvas ja kannatada said ka minu suhted naisega.”

⁹ David sai aru, et ta peab oma prioriteedid ümber hindama. Ta otsustas olukorra suhtes midagi ette võtta. David tahtis vähendada oma töökoormust ja rääkis sellest plaanist tööandjale. Mis oli tulemus? Ta jäi tööst ilma! Mida David edasi tegi? Ta lausub: „Järgmisel päeval esitasin avalduse teenida alaliselt abipioneerina.” Mõne aja pärast alustas David üldpioneerteenistust ja hiljem tegi seda ka tema abikaasa. David ja ta naine hakkasid majahoidjateks. Nad olid valmis tegema tööd, millele paljud vaatavad ülalt alla, kuid neile polnud see tähtis. Kuigi nende sissetulek oli varasemast kümme korda väiksem, tulid nad iga kuu ilusasti ots otsaga välja. Nad seadsid Jehoova teenimise oma elus esikohale ja kogesid, et Jehoova kannab hoolt nende eest, kes peavad kõige tähtsamaks tema kuningriiki. (Matt. 6:31–33.)

10. Kuidas me saame valvata oma südant?

¹⁰ Ükskõik kui rikkad või vaesed me oleme, meil tuleb valvata oma südant. Kuidas seda teha? Ära lase endas tekkida rahaarmastusel. Ja ära lase ilmalikul tööl saada Jehoova teenimisest tähtsamaks. Mille järgi aru saada, kas midagi sellist on juhtumas? Sa võid esitada endale mõned küsimused. Kas ma mõtlen koosolekutel või kuulutustööl olles sageli oma ilmaliku töö peale? Kas ma muretsen alatasa sellepärast, kuidas end majanduslikult kindlustada? Kas raha ja ainelised asjad on saanud tüliõunaks minu ja mu abikaasa vahel? Kas ma oleksin valmis tegema tööd, mida teised põlgavad, kuid mis võimaldaks mul pühendada rohkem aega Jehoova teenimisele? (1. Tim. 6:9–12.) Nende küsimuste peale mõeldes on oluline meeles hoida, et Jehoova armastab meid. Ta on tõotanud neile, kes teda pühendumusega teenivad: „Ma ei hülga sind iial, ma ei jäta sind kunagi maha.” Seepärast kirjutas Paulus: „Teie elust ilmnegu, et teis pole rahaarmastust.” (Heebr. 13:5, 6.)

11. Millist mõju võib meelelahutus inimesele avaldada?

¹¹ Jehoova soovib, et me tunneksime elust rõõmu. Meelelahutusel on seejuures kindlasti oma koht. Piibel ütleb: „Inimesel pole midagi paremat kui süüa ja juua ning tunda oma kõvast tööst rõõmu.” (Kog. 2:24.) Kuid suur osa selle maailma meelelahutusest võib avaldada meile halba mõju. See rikub inimeste moraalitaju, õhutades neid sallima või isegi armastama asju, mille Jumala sõna hukka mõistab.

12. Miks tuleks meil hoolikalt valida, kuidas me meelt lahutame? (Vt 1. Korintlastele 10:21, 22.)

¹² Kuna me soovime teenida Jehoovat jäägitu pühendumusega, siis me „ei või süüa Jehoova lauas ja deemonite lauas”. (Loe 1. Korintlastele 10:21, 22.) Kellegagi koos söömine on tihti märk sõprusest. Kui lahutaksime meelt millegagi, mis soosib vägivalda, spiritismi, ebamoraalsust või teisi patuseid tegusid, sööksime justkui Jumala vaenlaste valmistatud toitu. See mõjuks halvasti meile endile ja meie sõprusele Jehoovaga.

13., 14. a) Mis mõttes võib meelelahutust võrrelda toiduga? b) Miks on ohtlik toita valesid soove, nagu näitab Jaakobuse 1:14, 15?

¹³ Meelelahutus on nagu toit. Me saame valida, mida suhu pistame. Ent kui oleme toidu alla neelanud, hakkab toimuma iseeneslik protsess, mille käigus toitained imenduvad meie organismi. Toit võib olla tervislik või ebatervislik. Selle mõju ei pruugi ilmneda üleöö, kuid aja jooksul saab see siiski ilmsiks.

¹⁴ Ka meelelahutuse puhul on meil võimalik valida, mida me nii-öelda suhu pistame. Pärast seda algab aga iseeneslik protsess, mis mõjutab meie südant ja mõistust. Meelelahutus võib tuua meile kas kosutust või kahju. (Loe Jaakobuse 1:14, 15.) Kahjuliku meelelahutuse mõju ei pruugi ilmneda kohe, kuid aja jooksul saab see kindlasti ilmsiks. Seepärast Piibel hoiatab meid: „Ärge petke end: Jumalat ei õnnestu tüssata. Mida inimene külvab, seda ta ka lõikab. Kes külvab oma patusele loomusele, lõikab kaduvust.” (Gal. 6:7, 8.) Seega on väga oluline hoiduda meelelahutusest, mis soosib seda, mida Jehoova vihkab. (Laul 97:10.)

15. Millise kingituse on Jehoova meile teinud?

¹⁵ Paljudele Jehoova teenijatele meeldib vaadata meie veebitelevisiooni JW Broadcasting^®. Õde nimega Marilyn ütleb: „Broadcastingu vaatamine aitab mul olla positiivsem. Ma ei pea kartma, et sealt tuleb midagi kahjulikku. Kui tunnen üksildust või masendust, panen mängima mõne julgustava kõne või hommikuse piibliarutelu. Nii tunnen lähedust Jehoova ja oma usukaaslastega. Veebitelevisioon on mu elu täielikult muutnud.” Kas sinule meeldib see Jehoova kingitus? Lisaks igakuistele saadetele on veebitelevisioonis võimalik vaadata arvukaid videoklippe ja kuulata helisalvestisi või laule.

16., 17. a) Miks on oluline jälgida, kui palju aega kulub meil meelelahutusele? b) Kuidas hoida meelelahutusele kuluvat aega parajuse piirides?

¹⁶ Me ei pea jälgima mitte ainult seda, millega me meelt lahutame, vaid ka seda, kui palju me seda teeme. Muidu võib juhtuda, et meil kulub rohkem aega meelelahutusele kui Jehoova teenimisele. Paljud tunnevad, et on raske hoida meelelahutusele kuluvat aega kontrolli all. 18-aastane õde Abigail ütleb: „Teleka vaatamine aitab mul pärast tihedat päeva lõõgastuda. Ent võib minna nii, et istun teleka ees tunde.” Noor vend Samuel sõnab: „Võin internetist vaadata lõputul hulgal videoklippe. Hakkan vaatama ühte videot, ja enne kui arugi saan, on möödunud kolm-neli tundi.”

¹⁷ Kuidas hoida meelelahutusele kuluvat aega parajuse piirides? Esiteks on tarvis teada, kui palju aega sul selle peale tegelikult läheb. Miks mitte pidada ühe nädala jooksul päevikut? Pane kirja, kui palju tunde sul kulub telerivaatamisele, internetis surfamisele ning nutiseadmes mängude mängimisele. Kui tundub, et meelelahutusele kulub liiga palju aega, siis tee endale ajakava. Kõigepealt eralda aeg kõige tähtsamatele asjadele ja seejärel meelelahutusele. Järgmiseks palu Jehoovat, et ta aitaks sul sellest kavast kinni pidada. Nii on sul aega ja jõudu iseseisva piibliuurimise, pere piibliõhtu, koosolekute ja kuulutustöö jaoks. Ja ilmselt ei tunne sa siis meelelahutusele kulunud ajahulga pärast süütunnet.

18., 19. Kuidas me saame tõendada, et teenime Jehoovat jäägitu pühendumusega?

¹⁸ Kirjutanud Saatana maailma lõpust ja tulevasest uuest maailmast, ütles Peetrus: „Armsad, seda oodates tehke kõik, mis suudate, et Jumal leiaks teid olevat ühegi plekita, veatud ja temaga rahus.” (2. Peetr. 3:14.) Me saame tõendada, et oleme Jehoovale jäägitult pühendunud, kui teeme selle nõuande kohaselt oma parima, et elada ning teenida Jehoovat talle meelepärasel viisil.

¹⁹ Saatan ja tema maailm püüavad edaspidigi meie elus asjade tähtsusjärjekorda sassi lüüa. (Luuka 4:13.) Kuid me ei lase mitte kellelgi ega mitte millelgi võtta oma südames Jehoova kohta. Me soovime, et meie jäägitu pühendumus kuuluks Jehoovale.