Kas sa otsid peidetud aardeid?
„Armu ja rahu lisatagu teile rohkesti Jumala ja Jeesuse, meie Issanda tunnetuses [„täpses tundmises”, NW]!” — 2. PEETRUSE 1:2.
1, 2. Millised tegurid teevad kulla väärtuslikuks ja kalliks?
MIKS kuld on nii kallis? Kuigi see on vaid pehme metall, ulatub selle untsi väärtus sadade dollariteni. On tõsi, et seda saab töödelda ja sellest võib teha veetlevaid ehteid, nagu näiteks sõrmuseid või käevõrusid. (1. Timoteosele 2:9; Jakoobuse 2:2) Ent kui kui sa oleksid eksinult kõrbes ning suremas nälja ja janu kätte, ei saa sa seda ei süüa ega juua. Sellises olukorras oleks päts leiba või taldrikutäis riisi koos joogiveega kaugelt väärtuslikum kui kuld.
2 Miks siis kulda nii kõrgelt hinnatakse? Esiteks on see haruldane ja raskesti kättesaadav. Kui näiteks Empire kullakaevandus Põhja-Kalifornias 1957. aastal tegevuse lõpetas, kuna see ei olnud enam tulus, kaevasid kaevurid rohkem kui 1500 meetri sügavusel allpool maapinda ja pidid diagonaalselt kolm kilomeetrit laskuma, et jõuda kullani. Vaatamata sellele, kuna kuld on kallis, tasuvad suured jõupingutused selle edasiseks otsimiseks end ära.
3. Millist varandust me võime otsida?
3 Me võime siiski kaevata midagi palju väärtuslikumat kui kuld. Mis see on? Tark kuningas Saalomon andis vastuse umbes 3000 aastat tagasi: „Jah, kui sa aru appi kutsud ja tood oma hääle kuuldavale mõistuse heaks, kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust, siis sa mõistad Jehoova kartust ja leiad Jumala tunnetuse [„tõelise tundmise”, NW]!” Kujutle, et tühised inimesed võivad leida „Jumala tõelise tundmise”! — Õpetussõnad 2:3—5.a
Miks kõik vajavad täpset tundmist
4. Mis peaks sisalduma kristlikus täpses tundmises?
4 Kristuse ajast alates on see olulise tähtsusega tundmine laienenud, sisaldades palju enamat sellest, mis oli vanaaja ustavatele heebrea meestele ja naistele kättesaadav. Paulus väljendas seda nii: „Et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, au Isa, teile annaks tarkuse ja ilmutuse Vaimu tema tunnetamises [„täpses tundmises”, NW] ja valgustaks teie südame silmad, et te teaksite, mis lootus see on, milleks ta teid on kutsunud, ja mis on tema pärandi au rikkus pühade sees.” — Efeslastele 1:17, 18.
5. Miks võitud peavad pöörama pidevat tähelepanu Jumala tahte tundmisele?
5 Tol ajal oli see Kristuse pühadele võitud vendadele otseseks nõuandeks ning on seda ka praegu. Tõotatud „seemne” teisejärgulise osana on nad Saatana vaimse õõnestustöö eriliseks märklauaks. (Galaatlastele 3:26—29, NW; Efeslastele 6:11, 12) Eriti just võitud peaksid oma kutsumuse kindlaks tegema, jätmata Jumala ärateenimata headuse tasuta kinki hooletusse. Sellepärast peavad nad pidevalt tugevdama oma vaimseid jõuvarusid, värskendades Jumala tahte ja Sõna täpset tundmist. — Efeslastele 3:7; Heebrealastele 6:4—6; 2. Peetruse 1:9—12.
6. a) Miks me kõik vajame täpset tundmist, vaatamata sellele, kas meie lootus on taevane või maine? b) Mida nõutakse täpse tundmise omandamisel?
6 Mida võib öelda nende kohta, kelle lootuseks on igavene elu maa peal? Miks on täpne tundmine nende jaoks eluliselt tähtis? Sellepärast, et kristlikul laitmatusel ei ole mingeid mõõte, otsekui nõutaks võitutelt, kellel on taevane lootus, rohkemat kui teistelt lammastelt, kellel on maine lootus. (Johannese 10:16; 2. Peetruse 3:13) Kristlikud põhimõtted kehtivad võrdselt kõigi kohta. Seepärast peame meie kõik regulaarselt laadima oma vaimseid akusid täpse tundmisega. See nõuab aga aega ja jõupingutusi. Me peame tegelema vaimse kaevamistööga, otsekui otsiksime peidetud aardeid. — Laul 105:4, 5.
Aja ostmine kaevamiseks
7. a) Millised raskused võivad takistada meie täpse tundmise omandamist? b) Millised võivad olla tulemused, kui jätame hooletusse vaimsuse?
7 Enamik inimesi elab tänapäeval tempokat elu ning paistab, et kristlastena elame me teistest veel tempokamalt, sest meie ajakavva kuuluvad Piibli koosolekud, töö kuulutuspõllul, ilmalik töö, kodutoimetused, kooliülesanded ja nii edasi. Kuid täpselt samuti nagu meil on iga päev teatud aeg eraldatud söömisele, peab meil olema aega, et toita oma mõistust ja vaimsust. Jeesus ei teinud asjatut märkust, kui ta tsiteeris 5. Moosese 8:3: „Kirjutatud on: inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust! ” (Matteuse 4:4) Kui jätame hooletusse oma vaimsuse, jätame hooletusse ka oma vaimsed väärtused ja tulevikulootuse. Siis võime hakata libastuma ja kõikuma. Kuidas me siis saame isikliku regulaarse piibliuurimise jaoks aega varuda?
8. Milline Pühakirja nõuanne annab meile isikliku uurimise kohta õige vaate?
8 Eriti sobivad on apostel Pauluse sõnad: „Siis vaadake hästi, kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad, pidades aega kalliks [„ostes endile välja sobivat aega”, NW], sest päevad on kurjad! Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.” Me võime mõista Jehoova tahet ainult siis, kui pöörame tähelepanu tema Sõnale isikliku uurimise kaudu. Ja see tähendab seda, et me peame ’ostma endile välja sobivat aega’ ehk ’kasutama oma aega parimal võimalikul viisil’. — Efeslastele 5:15—17; Phillips.
9. Kus me võime kaotada aega, mida võiks kasutada isiklikuks uurimiseks? Räägi isiklikest kogemustest.
9 Kui me analüüsime oma igapäevaseid ebaolulisi tegevusi, siis mida me enamiku vaba aja veetmise kohta leiame? Kas see möödub televiisori ees? See hüpnootiline aparaat võib varastada meie elust igal õhtul kusagil kaks kuni viis tundi! Mitu tundi sa kulutad iga päev televiisori vaatamiseks? Tihti see, mida näidatakse, on laastav, kuna see rõhutab vägivalda ja seksi. Ja sagedasti on see planeeritud õhutama „lihahimu, silmahimu ja eluks vajalike asjade uhkeldavat näitamist”. (1. Johannese 2:15—17, NW) Ent paljudel siiski puudub tahtejõud televiisori väljalülitamiseks. See tänapäeva leiutis võib tõepoolest kulutada väärtuslikemat, mis meil on — aega.
10. Miks tänapäeval on nii tähis kasutada aega targalt?
10 Kui oleme enda vastu ausad, siis nõustume, et tavaliselt on võimalik vabaks osta aega oluliselt tähtsate toimingute jaoks, nagu seda on piibliuurimine. Ja isiklik piibliuurimine, mis viib täpsele tundmisele, on kristlastele oluliselt tähtis neil kriitilistel aegadel. Kuid siiski, kuna eelmisel aastal üle 41000 isiku eemaldati, on selge, et paljud vennad ja õed on jätnud hooletusse oma vaimsuse. „Kogu Jumala sõjavarustuse” kandmine ja kasutamine ei ole ainult juhuslik toiming. See on igapäevane kohustus, samuti nagu sõduri puhul, kes kasutab sõnasõnalist sõjavarustust. — Efeslastele 6:10—18; Roomlastele 1:28—32; 2. Timoteosele 3:1.
11. Millise eeskuju annab Beeteli pere perekondliku uurimise organiseerimises?
11 Üle kogu maailma on Vahitorni Ühingu harubüroodes töötavatel 95 Beeteli pere rohkem kui 9000 liikmel igal esmaspäeva õhtul perekondlik uurimine. Nad uurivad Vahitorni, valmistudes nädalavahetuse koosolekuks, ning tihti on neil ka piibliline loeng või vestlus pere uutele liikmetele. Esmaspäeval on tõepoolest ülemaailmne Beeteli pere uurimisõhtu. Millal on sinu isikliku või perekondliku uurimise aeg? — Heebrealastele 10:24, 25.
Abivahendid ja nende kasutamine
12. Millised on mõningad tähelepanuväärsed uurimist hõlbustavad jooned väljaandes New World Translation of the Holy Scriptures—With References?
12 Samuti nagu kaevuril on abivahendid, mida ta oma töös vajab, nii on meilgi abivahendid, millega võime Jumala sõna kullakaevanduses kaevata. Vaatleme näiteks väljaannet New World Translation of the Holy Scriptures—With References (Viidetega Püha Piibli uue maailma tõlge). Praeguseks ajaks on see antud välja hispaania, hollandi, inglise, itaalia, jaapani, portugali, prantsuse ja saksa keeles. Seega on enamikul Jehoova tunnistajatel käepärast suurepärane abivahend tõelisest Jumalast täpse tundmise saamiseks. See Piibli väljaanne sisaldab tuhandeid ääreviiteid ja rikkalikke allmärkusi. Selles on ka 36-leheküljeline lisa, mis sisaldab üksikasjalikke teateid tähtsate piibliliste küsimuste kohta.b
13. Milliseid huvitavaid fakte esitatakse sõnade „tundmine” ja „täpne tundmine” kasutamisest Heebrea ja Kreeka Kirjades?
13 Reference Bible (Viidetega Piibli) lõpus on tähtsamate Piibli sõnade loetelu („Bible Words Indexed”). Kuidas me saame seda kasutada? Kui vaatad sealt väljendit „täpne tundmine”, siis leiad registrist 10 piiblikohta. Kuid ükski neist ei ole Heebrea Kirjades. Kas see tähendab seda, et Heebrea Kirjad ei tõsta esile sellise tundmise vajadust? Ei, sest sõna „tundmine” all on 24 viidet, millest 18 on Heebrea Kirjadest. Heebrea keeles seega ei ole eraldi sõna „täpse tundmise” jaoks. Nagu viidetest märkad, tõstab see mõnikord esile vajadust enama kui vaid üldise tundmise järele, ühendades „tundmise” näiteks sõnadega „otsustamisvõime” ja „sügavam mõistmine” või rääkides, et tundmine on „külluslik”. — Taaniel 1:4; 12:4; Jeremija 3:15; NW.
14. Milliseid huvitavaid esiletõstetud kohti on raamatus Insight on the Scriptures pealkirja all „Tundmine”?
14 Nagu eelmisest artiklist õppisime, annab Piibli kreeka keel mõista, et nende kahe erineva tundmise vahel valitseb peen vahe. Kaevates sügavamale, tahame rohkem teada nende kahe väljendi erinevusest, kuna need käivad kristlaste kohta. Miks tundmine, gnoʹsis, ning täpne tundmine, epiʹgno·sis, on kristlastele olulise tähtsusega? Kust võime leida vastuse? Ingliskeelsest Piibli entsüklopeediast Insight on the Scriptures (Pühakirja sügavam mõistmine). Milline aareteait on see teos! Otsime üles pealkirja „Tundmine”. Seal leidub terve artikkel vaadeldavatest sõnadest ning nendega seonduvast tarkusest, arusaamisest, otsustus- ja mõtlemisvõimest. Kogu selle „kulla”, need teadmised, oleme leidnud, kasutades vaid mõningaid abivahendeid Piibli uurimiseks. Kuid see ei ole veel kõik. — Laul 19:10, 11.
15. Milliseid teisi uurimisvahendeid meil on ja kuidas me võime neid kasutada?
15 Kui sa sooviksid jätkata „tundmise” ja sellega seonduvate sõnade põhjalikumat uurimist, siis võiksid kasutada Vahitorni Ühingu väljaannete aineregistreid, mis on olemas paljudes keeltes. Samuti nagu oleme uurinud tundmise teemat, võid kasutada taolist menetlust sadade teiste teemade uurimisel. Kujuta ette, kui rohkesti leidub teadmisi Jehoova nime kohta! Kui külluslikult universumi Suveräänse Issanda täpset tundmist! — Laul 68:20, 21; Apostlite teod 4:24.
16. Mida ütleb Piibel otsimise kohta?
16 Kui kauneid „peidetud aardeid” võime leida, kui kasutame neid ja teisi Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu poolt väljaantud uurimise abivahendeid! Kas sa soovid „kulda” ? Kas on see sinu arvates vaeva väärt? Kas sa võtad endale aega, et seda kaevata? — Õpetussõnad 2:1—5.
Kes juhatab vaimset kaevamistööd?
17. Mida me peame Jumala ja Kristuse tundmise hankimiseks tegema?
17 Mis on meie kallihinnalise Jumala ja Kristuse tundmise hankimise võti? Motiiv — igatsus saada Jehoova ja tema Poja ees heakskiidetud seisund ning soov saada kingiks igavene elu. Jeesus esitas seda järgnevalt: „Paluge [„pidevalt”, NW], siis antakse teile; otsige [„pidevalt”, NW], siis te leiate; koputage [„pidevalt”, NW], siis avatakse teile. Sest igaüks, kes palub, see saab ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.” Kuid pane tähele, millisel tingimusel. Jeesus ütles: ’Paluge, otsige ja koputage pidevalt.’ Küsimus ei ole ainult ühekordsest juhtumist. Tundmise otsimine peab olema pidev. — Matteuse 5:6; 7:7, 8.
18. Kes peaks perekonnas täpse tundmise otsimist juhatama ja miks?
18 Kes peab kristlikus peres täpse tundmise otsimist juhatama? Paulus vastab: „Ja teie, isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid karistuses ja Issanda manitsuses.” Tõepoolest, vanemad, eriti aga isa, peavad võtma endile juhtimise vaimsete väärtuste hindamise näitamises. Ja see tuletab meile jälle meelde seda, kui vajalik on ettevõtmiste regulaarsus, millele pere võib loota ja mida rõõmuga oodata. — Efeslastele 6:4.
19. Kuidas saab perekondlikke uurimisi huvitavaks teha? Milliseid kogemusi on teie perekonnal?
19 Perekondlike uurimiste ajad võib teha huvitavateks. Kui teil näiteks on lapsed, miks te ei võiks lasta neil valida teema ning anda siis neile ülesandeks uurida erinevaid väljaandeid, mis on nende eale ja võimetele vastavad. Tulge siis umbes poole tunni pärast kokku vaatama, mida keegi on teatud teema kohta välja uurinud. Kui teil on kasutada Piibli sõnade register, võib laps lugeda, kui mitu korda mingi teatud sõna esineb Heebrea ja Kreeka Kirjades. Võib-olla võib suurem laps leida mõningaid pärle väljaandest Insight. Vanemad tunnevad oma laste võimeid ja nende tähelepanu ulatust ning nad peaksid uurimisaegu korraldades neid tegureid arvestama. Olge paindlikud ning hindavad. Julgustage oma perekonda nende vaimses kaevamistöös — ning säilitage õige motiiv.
Kaeva õige motiiviga
20. Millisest ebaõigest motiivist me peaksime isiklikul uurimisel hoiduma?
20 Tagasihoidlikkus on kristlik voorus. (Õpetussõnad 11:2; 1. Timoteosele 2:9; NW) Kas peaksime siis uurima selleks, et õpituga hoobelda? Või peaksime oma tundmist avalikult demonstreerima ning võib-olla näitama, et teised ei tea mitte midagi? Või peaksime kuulutama oma isiklikke tõlgendusi või teooriaid? Paulus andis nõu: „Sest selle armu läbi, mis mulle on antud, ma ütlen teile igaühele, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõelda, vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud.” — Roomlastele 12:3.
21, 22. Kuidas peaks täpne tundmine meid mõjutama?
21 Tõsised pingutused ja täpse tundmise ellurakendamine võivad viia usuni, vooruseni, enesevalitsemiseni, vastupidamiseni, Jumalale andumiseni, vennaliku kiindumuseni ja armastuseni. Peetrus näitas nende tähtsust, kui ta kirjutas: „Sest kui teil seda kõike on ja veel lisatakse, siis ei lase see teid olla viitsimatud ja viljatud meie Issanda Jeesuse Kristuse tunnetamises [„täpses tundmises”, NW].” — 2. Peetruse 1:2—8.
22 Tundmine peaks mõjutama meie südant. See peaks panema meid osutama armastust Jumala ja ligimese vastu ning saama viljakaks kristlaseks käitumises ja Jumala teenimises. Sellest tuleneb ühtsus ning Kristuse eeskuju täielikum mõistmine. (Efeslastele 4:13) Milline hea tasu peidetud aarete otsimise eest!
[Allmärkused]
a On huvitav, et Õpetussõnad 2:5 (NW) esinev väljend „Jumala tõeline tundmine” esineb kreekakeelses Septuagintas sõnana e·piʹgno·sis ehk „täpne tundmine”; see on üks neist kaheksast korrast, kui seda kreekakeelset sõna kasutatakse Septuagintas.
b Üksikasjalikum selgitus selle kohta, kuidas võimalikult palju kasu saada väljaandest Reference Bible, leidub Vahitornis 1. november 1985, lehekülg 27—30.
Küsimused mõtisklemiseks
◻ Mis on kuningas Saalomoni arvates väärtuslikum kui peidetud aarded?
◻ Miks on täpne tundmine võitutele ja teistele lammastele tähtis?
◻ Kuidas võime osta aega isiklikuks uurimiseks?
◻ Millised erilised abivahendeid on meil kaevamise jaoks, et jõuda täpse tundmiseni?
◻ Kes peaks juhatama perekondlikku uurimist ja milline motiiv peaks meil uurides olema?