Kas teha või mitte teha?
„MIDA ei taha endale, seda ära tee teistele.” See eetiline põhimõte omistatakse kuulsale hiina õpetajale ja mõttetargale Konfutsiusele. Veel tänapäeval, ligi 2500 aastat hiljem, usuvad paljud, et inimene on oma moraalse kohuse täitnud, kui ta vaid teistele halba ei tee.
Peab möönma, et sel konfutsianistlikul käitumisreeglil on oma väärtus. Teisest küljest toob Piibel välja veel ühe aspekti inimeste omavahelises käitumises ja suhtlemises. Lisaks pattudele, milleks on kaasinimeste vastu tehtud väärteod, räägib Piibel ka niisugustest pattudest, mille korral jäetakse midagi tegemata. Kristlik jünger Jakoobus kirjutas: „Kes siis mõistab teha head ja ei tee seda, sellele on see patuks!” (Jakoobuse 4:17). Selle asemel et kristlastele lihtsalt õpetada, et nad teistele halba ei teeks, andis Jeesus järgmise juhendi: „Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile” (Matteuse 7:12).
Jumala esialgne eesmärk oli, et kõik inimesed kohtleksid üksteist nii, nagu nad tahavad, et teised neid kohtleksid. Ta andis hoolimises parima eeskuju sellega, kuidas ta lõi esimesed inimesed. „Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks!” (1. Moosese 1:27.) See tähendab, et Jumal on andnud inimestele südametunnistuse, mis õigesti kasvatatuna aitab neil kohelda teisi nii, nagu nad soovivad, et teised neid endid kohtleksid.
Tänapäeval kannatavad paljud ilma lootuse ja abita mõtlematute ja enesekesksete inimeste tõttu. Ilmselgelt on vaja enamat, kui vaid hoiduda teistele midagi halba ja kahjulikku tegemast. On vaja teha teistele midagi head ja kasulikku. Sellepärast tegutsevad Jehoova tunnistajatest vabatahtlikud otsustavalt, et aidata inimestel saada teadmisi imelisest lootusest, mida pakub Jumala Sõna. Kui Jehoova tunnistajad kaasinimesi Piibli hea sõnumiga külastavad, on nende ajendiks armastus ning nad teevad teistele seda, mida nad tahavad, et neile tehtaks.