Jeesuse järelkäijad võivad küll sattuda ränga tagakiusamise alla, kuid ta kinnitab neile: „Kui teid nende kätte antakse, ärge olge mures, kuidas või mida rääkida, kuna teile antakse sel tunnil see, mida öelda, sest te ei räägi üksi, vaid teie Isa vaim räägib teie kaudu.” Ta jätkab: „Vend annab surma venna, isa oma lapse, lapsed tõusevad vanemate vastu ning lasevad nad surmata. Kõik vihkavad teid minu nime pärast, aga kes lõpuni vastu peab, see päästetakse.” (Matteuse 10:19–22.)

Need juhendid, hoiatused ja julgustussõnad on Jeesuse 12 apostlile väga vajalikud. Kuid muidugi on need mõeldud ka kõigile neile, kes pärast Jeesuse surma ja ülesäratamist kuulutustöös kaasa löövad. Seda on näha sellest, kui ta ütleb, et jüngreid vihkavad tema nime pärast kõik inimesed, mitte ainult need, kellele apostlid kuulutavad. Pealegi pole kuskil kirjas, et apostleid oleks selle lühikese aja jooksul, kui nad Galileas kuulutasid, viidud maavalitsejate ja kuningate ette või et pereliikmed oleksid lasknud neid surmata.

Järelikult peab Jeesus silmas tulevikku, kui ta neid asju apostlitele räägib. Mõtle ta sõnadele, et tema jüngrid ei jõua kõiki paiku läbi käia, „enne kui Inimesepoeg tuleb”. See tähendab, et tema jüngrid ei jõua Jumala kuningriiki kuulutada kõigile inimestele, enne kui aussetõstetud kuningas Jeesus Kristus tuleb Jumala kohtuotsuseid täide viima.