Tule Jumala ligi
Tema, kes näeb meie väärtust
SÜDA võib meid hukka mõista, ütleb Piibel, kinnitades sellega, et mõnikord teeb süda meid enda suhtes liigselt kriitiliseks. Tõesti, me võime alailma sisimas tunda, et me ei vääri Jumala armastust ega hoolt. Sellegipoolest toonitab Piibel: „Jumal on suurem kui meie süda ja teab kõik” (1. Johannese 3:19, 20). Jumal tunneb meid paremini kui me ise. See, millisena tema meid näeb, võib suuresti erineda sellest, millisena me ise end näeme. Mida me siis oleme väärt Jehoova Jumala silmis, isiku silmis, kelle arvamus on kõige olulisem? Vastuse võib leida ühest meeliliigutavast näitest, mida Jeesus kahel erineval juhtumil kasutas.
Kord ütles Jeesus: „Eks kaks varblast müüda veeringu eest?” (Matteuse 10:29, 31). Kirjakoha Luuka 12:6, 7 järgi ütles Jeesus veel: „Eks viis varblast müüda kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees! ... Ärge kartke, teie olete hinnalisemad kui palju varblasi!” (Luuka 12:6, 7). See lihtne aga võimas näide õpetab meile, kuidas suhtub Jehoova igasse oma teenijasse.
Varblased olid toiduks tarvitatavatest lindudest odavaimad. Kahtlemata oli Jeesus näinud vaeseid naisi – võib olla isegi oma ema – ostmas turult neid väikseid linde, et oma peret toita. Ühe assi eest, mis on tänapäevases vääringus vähem kui 60 senti, võis osta kaks varblast. Need linnud olid isegi nii odavad, et kahe mündi eest ei saadud mitte neli, vaid viis varblast, üks anti tasuta.
Jeesus selgitas, et ükski neist „ei ole unustatud Jumala ees” ja „ei lange maha” ilma Isa teadmata (Matteuse 10:29). Jehoova märkab iga kord seda, kui varblane maha langeb, on ta siis vigastada saanud või laskub maa peale selleks, et toitu otsida. Need näiliselt tähtsusetud linnud, kes polnud nii väikesed, et Jehoova poleks neid loonud, pole ka liiga väikesed, et ta neid ei mäletaks. Tegelikult peab ta neid väärtuslikuks, sest nad on kallihinnalised elusolendid. Kas sa mõistad, mis on Jeesuse näite iva?
Jeesus õpetas tihti vastanduste abil, juhtides mõttekäigu vähemtähtsalt tähtsamale. Näiteks ütles Jeesus ka seda: „Nad [kaarnad] ei külva ega lõika; neil ei ole varakambrit ega aita, ja Jumal toidab neid. Kui palju hinnalisemad olete teie kui on linnud!” (Luuka 12:24). Nüüd mõistame selgemini, mida mõtles Jeesus varblastest rääkides: kui Jehoova hoolitseb nende pisikeste lindude eest, siis kui palju enam hoolitseb ta inimeste eest, kes teda armastavad ja teenivad!
Jeesuse sõnade valgusel saame aru, et meil ei tarvitse tunda, otsekui oleksime liiga väärtusetud, et Jumal, kes „on suurem kui meie süda”, paneks meid tähele ja hoolitseks meie eest. Kas pole lohutav teada, et meie Looja suudab meis näha seda, mida me ise näha ei oska?
[Pildi allikaviide lk 9]
Varblased: © ARCO/D. Usher/age fotostock