„Minu ike on hea ja minu koorem on kerge”
„Võtke endi peale minu ike ja õppige minust.” — MATTEUSE 11:29.
1., 2. a) Mis on toonud sinule elus kosutust? b) Mida peab inimene tegema, et saada Jeesuse tõotatud kosutust?
JAHE dušš pärast lämbet päeva, sügav uinak pärast pikka ja kurnavat reisi — kuidas see küll kosutab! Sama lugu on ka siis, kui on vabanetud raskest koormast või kui on saadud andeks patud ja üleastumised. (Õpetussõnad 25:25; Apostlite teod 3:19, NW) Taoliste elustavate kogemuste kaudu saadud kosutus annab meile uut tarmu ja me suudame edasi tegutseda.
2 Kõik, kes tunnevad end koormatuna ja väsinuna, võivad tulla Jeesuse juurde, sest ta on tõotanud anda neile just seda — kosutust. Kuid et leida nii igatsetud kosutust, peab inimene olema valmis midagi tegema. „Võtke endi peale minu ike ja õppige minust,” ütles Jeesus, „ja te leiate kosutust oma hingedele.” (Matteuse 11:29, NW) Mis on see ike? Kuidas see toob kosutust?
Hea ike
3. a) Milliseid ikkeid kasutati Piibli aegadel? b) Milline piltlik tähendus on ikkel?
3 Elades põllumajanduslikus ühiskonnas, teadsid Jeesus ja tema kuulajad väga hästi, mis on ike. Põhiliselt on see pikk puust kahe loogaga poom, mis paigutatakse kahe veolooma, tavaliselt härja kuklasse, et nad paarisrakendis veaksid atra, vankrit või midagi muud. (1. Saamueli 6:7) Ka inimesed kasutasid ikkeid ehk kaelkookusid. See oli lihtne õlgpuu või teivas, mis toetus õlale või turjale ja mille kummaski otsas oli kandam. Nende abil said maatöölised tassida suuri raskusi. (Jeremija 27:2; 28:10, 13) Kuna ikkega seostub koorem ja raske töö, kasutatakse Piiblis seda tihti piltlikult valitsemise ja võimu sümbolina. — 5. Moosese 28:48; 1. Kuningate 12:4; Apostlite teod 15:10.
4. Mida sümboliseerib ike, mida Jeesus pakub neile, kes tulevad tema juurde?
4 Mis siis on see ike, mida Jeesus kutsus endi peale võtma neid, kes tulevad tema juurde, et leida kosutust? Tuleta meelde tema ütlust: „Võtke endi peale minu ike ja õppige minust.” (Matteuse 11:29) Õpilane on jünger. Niisiis, võtta enda peale Jeesuse ike tähendab lihtsalt saada tema jüngriks. (Filiplastele 4:3) Kuid see nõuab enamat kui vaid tema õpetuste mõistusega vastuvõtmist. See nõuab nendega kooskõlas tegutsemist — selle töö tegemist, mida tema tegi, ja sellise elu elamist, millist tema elas. (1. Korintlastele 11:1; 1. Peetruse 2:21) See nõuab valmidust alluda tema autoriteedile ja nende autoriteedile, kellele ta seda annab. (Efeslastele 5:21; Heebrealastele 13:17) See tähendab pühendunud ja ristitud kristlaseks saamist ning kõigi sellise pühendumisega kaasnevate eesõiguste ja kohustuste tunnustamist. See ongi see ike, mida Jeesus pakub kõigile, kes tulevad tema juurde lohutust ja kosutust saama. Kas sina oled seda valmis vastu võtma? — Johannese 8:31, 32.
5. Miks ei ole Jeesuse ikke enda peale võtmine ränk kogemus?
5 Leida kosutust, võttes enda peale ikke — kas pole siin tegemist vastuoluga? Tegelikult ei ole, sest Jeesus ütles, et tema ike on „hea”. See sõna annab edasi mõtte millestki mõnusast, meeldivast, sobivast. (Matteuse 11:30; Luuka 5:39; Roomlastele 2:4; 1. Peetruse 2:3) Olles elukutselt puusepp, oli Jeesus vägagi tõenäoliselt valmistanud atru ja ikkeid, ning küllap ta teadis, kuidas anda ikkele sobiv kuju, nõnda et saaks võimalikult mugavalt tööd teha. Arvatavasti vooderdas ta ikked kas riide või nahaga. Üldiselt peetigi nende valmistamise juures silmas seda, et need ei hõõruks ülemäära kukalt. Samamoodi on ka Jeesuse poolt pakutav piltlik ike „hea”. Kuigi see, et ollakse jünger, tähendab teatud ülesannete ja kohustuste täitmist, on see kosutav, aga mitte ränk või rõhuv kogemus. Ka ei ole tema taevase Isa Jehoova käsud koormavad. — 5. Moosese 30:11; 1. Johannese 5:3.
6. Mida võis Jeesus mõelda sõnadega „võtke endi peale minu ike”?
6 On veel midagi, mis teeb Jeesuse ikke „heaks” ehk hõlpsasti kantavaks. Kui ta ütles: „Võtke endi peale minu ike”, võis ta silmas pidada ühte kahest asjast. Kui ta mõtles paarisikkele, sellisele, mis ühendab kaht veolooma, et nad koos koormat veaksid, siis ta kutsus meid temaga ühe ikke alla. Milline õnnistus see küll on — meie kõrval on Jeesus, kes koos meiega koormat veab! Teisest küljest, kui Jeesus pidas silmas iket, mida kasutasid lihttöölised, siis pakkus ta meile abi, et võiksime mistahes koorma, mida meil tuleb kanda, muuta kergemaks või et meil oleks sellega hõlpsam toime tulla. Mõlemal puhul pakub tema ike tõelist kosutust, sest ta kinnitab meile: „Mina olen tasane ja südamelt alandlik.”
7., 8. Millise vea teevad mõned siis, kui nad tunnevad end olevat pinge all?
7 Mida me siis peaksime tegema, kui tunneme, et elumurede koorem, mida me kanname, muutub talumatuks ja et oleme pinge all murdumas? Mõned võivad olla väärarvamusel, et Jeesuse Kristuse jüngriks olemise ike on üleliia ränk või nõuab neilt liiga palju, kuigi tegelikult rõhuvad neid hoopis igapäevase elu hooled. Olles sellises olukorras, ei käi mõned enam kristlikel koosolekutel või hoiduvad teenistuses osalemast, arvates, et ehk saavad nad veidi kosutust. See aga on tõsine viga.
8 Me mõistame, et Jeesuse pakutav ike on „hea”. Kui me ei võta seda endi peale nii nagu vaja, võib see hakata hõõruma. Sel juhul peaksime iket oma õlgadel hoolsamalt uurima. Kui ike on mingil põhjusel korrast ära või valesti asetatud, on tagajärjeks see, et oleme sunnitud seda kasutades tegema suuremaid omapoolseid pingutusi ja lisaks põhjustab see valu. Teisiti öeldes, kui teokraatlik tegevus tundub meile nüüd otsekui koorem olevat, peame järele mõtlema, kas me suhtume sellesse õigesti. Mis ajendab meid tegema seda, mida me teeme? Kas me oleme korralikult ette valmistunud, kui läheme koosolekule? Kas me oleme füüsiliselt ja vaimselt valmis põlluteenistuses osalema? Kas meil on lähedased ja head suhted teiste koguduseliikmetega? Ja mis kõige tähtsam, millised on meie suhted Jehoova Jumala ja tema Poja Jeesuse Kristusega?
9. Miks ei peaks kristlik ike mitte kunagi olema talumatu koorem?
9 Kui me kogu südamest kiidame heaks ikke, mida Jeesus pakub, ja õpime seda õigesti kandma, ei ole kunagi mingit põhjust, miks see peaks paistma talumatu koormana. Kui suudame kujutleda antud olukorda — Jeesus koos meiega ühe ikke all —, siis pole meil tõesti raske mõista, kes tegelikult põhiosa koormast kannab. Seda võiks võrrelda oma käru käepidemele toetuva põngerjaga, kes arvab, et tema lükkab käru edasi, kuigi tegelikult teeb seda ju tema vanem. Olles meie armastav Isa, on Jehoova Jumal meie puudustest ja nõrkustest täiesti teadlik ja hoolitseb Jeesuse Kristuse kaudu meie vajaduste eest. „Jumal täidab kõik teie vajaduse oma rikkust mööda auga Kristuses Jeesuses,” ütles Paulus. — Filiplastele 4:19; võrdle Jesaja 65:24.
10. Mida on kogenud inimene, kes suhtub tõsiselt sellesse, et ta on jünger?
10 Paljud pühendunud kristlased on hakanud seda omaenda kogemuste kaudu mõistma. Võtame näiteks Jenny, kes leiab, et tema elu on üsnagi pingeline, sest ta teenib iga kuu abipioneerina ja teeb nõudlikku igapäevatööd täiskoormusega. Ometi arvab ta, et tegelikult aitab pioneeritöö tal tasakaalu säilitada. Jenny aitab inimestel Piibli tõde õppida ja näeb, kuidas nad teevad oma elus muudatusi, et pälvida Jumala heakskiit, ning see toobki talle tema toimekas elus suurimat rõõmu. Ta on kogu südamest nõus õpetussõnade ütlusega: „See on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks, ja ta ei lisa valu sinna juurde.” — Õpetussõnad 10:22, NW.
Kerge koorem
11., 12. Mida Jeesus mõtles sõnadega „minu koorem on kerge”?
11 Lisaks tõotusele, et ike on „hea”, kinnitab Jeesus meile: „Minu koorem on kerge.” Juba „hea” ikegi teeb töö hõlpsamaks; ja kui koorem ka kergemaks muutub, on töö tõeline nauding. Mida siis Jeesus selle ütlusega silmas pidas?
12 Mõelgem, mida talumees teeks, kui ta tahaks panna oma loomi teist tööd tegema, näiteks pärast kündmist vankrit vedama. Kõigepealt võtaks ta nad adra eest ja alles siis paneks vankri ette. Tal ei tuleks mõttessegi rakendada loomad korraga nii adra kui vankri ette. Samamoodi ei käskinud ka Jeesus inimestel koormale, mida nad juba kannavad, veel üht koormat lisada. Ta ütles oma jüngritele: „Ükski sulane ei või teenida kaht isandat.” (Luuka 16:13) Niisiis, Jeesus andis inimestele valikuvõimaluse. Nad kas kannavad oma ränka koormat edasi või panevad selle maha ja võtavad vastu tema poolt pakutu. Jeesus andis neile selleks armastava ajendi: „Minu koorem on kerge.”
13. Millist koormat kandsid inimesed Jeesuse päevil, ja mis oli selle tagajärg?
13 Jeesuse päevil ägasid inimesed ränga koorma all, mille olid neile pannud peale neid rõhuvad Rooma valitsejad ja täpseid vorminõudeid esitavad silmakirjalikud religioonijuhid. (Matteuse 23:23) Et sellest Rooma poolt peale pandud koormast vabaneda, püüdsid mõned inimesed ohje enda kätte haarata. Nad astusid poliitilisse võitlusse, mille ots aga oli hukatuslik. (Apostlite teod 5:36, 37) Teised üritasid oma elujärge parandada, lastes end materialistlikest püüdlustest täielikult kaasa kiskuda. (Matteuse 19:21, 22; Luuka 14:18—20) Kui Jeesus pakkus kergendusteed, esitades neile kutse saada tema jüngriks, ei olnud sugugi kõik valmis seda vastu võtma. Kuigi nende koorem oli ränk, ebalesid nad seda maha panna ja Jeesuse koormat enese peale võtta. (Luuka 9:59—62) Milline traagiline viga!
14. Kuidas võivad elumured ja materiaalsed soovid meid koormata?
14 Kui me ei ole ettevaatlikud, võime tänapäeval samasuguse vea teha. Jeesuse jüngriks saades oleme vabad, nii et me ei pea püüdlema samade sihtide ja väärtuste poole, mille poole püüdlevad selle maailma inimesed. Kuigi me peame ikkagi hoolega tööd tegema, et rahuldada igapäevaseid vajadusi, ei tee me neist oma elu keskpunkti. Ometigi võivad elumured ja materiaalse heaolu peibutised meid oma jõulises haardes hoida. Kui me lubame sel sündida, võivad sellised soovid koguni lämmatada tõe, mille me kord innukalt vastu võtsime. (Matteuse 13:22) Me võime olla selliste soovide täitmisega sedavõrd hõivatud, et meie kristlikest kohustustest saab väsitav sundus ja me üritame neid kiiruga täita, et nad vaid kaelast ära saada. Me võime kindlad olla, et me ei saa Jumala teenimisest mingit värskendust, kui me seda taolises vaimus teeme.
15. Millise hoiatuse andis Jeesus seoses materiaalsete soovidega?
15 Jeesus viitas sellele, et elu ei paku rahuldust mitte siis, kui me kõiki oma soove täita püüame, vaid hoopis siis, kui me teeme kindlaks, mis on tähtsaimad asjad elus. „Ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda,” manitses ta. „Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided?” Seejärel juhtis ta tähelepanu taeva lindudele, öeldes: „Nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie taevane Isa toidab neid.” Osutades lilledele väljal, ütles ta: „Nad ei tee tööd ega ketra. Ometi ma ütlen teile, et Saalomongi kõiges oma hiilguses pole olnud nõnda ehitud kui üks nendest!” — Matteuse 6:25—29.
16. Mida näitavad kogemused materiaalsete püüdluste tagajärgede kohta?
16 Kas me võime nendest lihtsatest elust võetud näidetest midagi õppida? On üldtuntud tõsiasi, et mida rohkem püüab inimene oma materiaalset elujärge parandada, seda rohkem mässib ta end ilmalikesse püüdlustesse ja seda raskem koorem langeb tema õlgadele. Maailm on täis ettevõtjaid, kes on maksnud oma materiaalse edu eest purunenud perekonna, karile jooksnud abielu, rikutud tervise ja veel muuga. (Luuka 9:25; 1. Timoteosele 6:9, 10) Nobeli auhinna laureaat Albert Einstein lausus kord: „Varandus, väline edu, kuulsus, luksus — seda kõike olen alati põlanud. Arvan, et lihtne ja vähenõudlik eluviis tuleb igaühele kasuks.” Selles vaid kajastub apostel Pauluse lihtne nõuanne: „Jumalakartus on suur tuluallikas, kui ta on ühendatud rahulolemisega.” — 1. Timoteosele 6:6.
17. Millist eluviisi Piibel soovitab?
17 On üks tähtis asjaolu, mida me ei tohiks unustada. Kuigi „lihtsal ja vähenõudlikul eluviisil” on rohkesti eeliseid, ei too see iseenesest veel rahuldust. On palju inimesi, kelle eluviis on lihtne olude sunnil, ometi pole nad üldsegi rahul ega õnnelikud. Piibel ei kutsu meid ütlema lahti materiaalsetest rõõmudest ja elama oma elu erakuna. Rõhk on hoopis Jumalale andumusel, aga mitte oma soovide rahuldamisel. Vaid neid kahte asja omavahel sidudes on meil see „suur tuluallikas”. Millise tulu? Sellessamas kirjas osutab Paulus hiljem sellele, et need, kes ’ei looda kaduva rikkuse peale, vaid elava Jumala peale, .. koguvad enestele raudvara heaks aluseks tuleviku jaoks, et saavutada tõelist elu’. — 1. Timoteosele 6:17—19.
18. a) Kuidas võib inimene leida tõelist kosutust? b) Kuidas me peaksime vaatama muudatustele, mida meil tuleb ehk teha?
18 Me saame kosutust siis, kui oskame panna maha oma ränga koorma, mida me ehk kanname, ja võtta enese peale kerge koorma, mida Jeesus pakub. Paljud, kes on oma elu ümber korraldanud, nii et oleks võimalik kuningriigiteenistuses suuremal määral osaleda, on leidnud eluviisi, mis toob õnne ja rahuldust. Muidugi mõista nõuab sellise sammu astumine inimeselt usku ja julgust ning teel võib olla takistusi. Kuid Piibel tuletab meile meelde: „Kes valvab tuult, ei saa külvata, ja kes vaatleb pilvi, ei saa lõigata!” (Koguja 11:4) Paljud asjad ei olegi tegelikult nii rasked, kui oleme kindlalt otsustanud need ära teha. Paistab, et raskeim külg on otsuse langetamine. Me võime end selle mõttega heideldes või seda tagasi lükates täiesti kurnata. Kui me võtame end kokku ja asume ülesande kallale, võime olla üllatunud, milliseks õnnistuseks see kujuneb. Laulik kutsus meid üles: „Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea!” — Laul 34:9; 1. Peetruse 1:13.
„Te leiate kosutust oma hingedele”
19. a) Mida me võime oodata seoses maailma olukordade halvenemisega? b) Milles me võime olla Jeesuse ikke all olles kindlad?
19 Apostel Paulus tuletas esimese sajandi jüngritele meelde: ’Meil tuleb minna mitme viletsuse kaudu Jumala riiki.’ (Apostlite teod 14:22) See on nii ka tänapäeval. Kuna maailma olukorrad lähevad üha halvemaks, on need, kes on otsustanud elada õiglaselt ja Jumalale andunult, järjest suurenevate survete all. (2. Timoteosele 3:12; Ilmutuse 13:16, 17) Kuid me tunneme sedasama mida Paulus, kui ta ütles: „Meid rõhutakse kõikepidi, kuid ei suruta maha; me oleme nõutud, aga me ei heida meelt; me oleme taga kiusatud, aga me ei ole hüljatud; me oleme maha vajutatud, aga me ei hukku.” Põhjus on selles, et me võime loota Jeesusele Kristusele, kes annab meile jõu, mis ületab tavapärase. (2. Korintlastele 4:7—9) Kui võtame kogu südamega vastu selle jüngri-ikke, võime tunda rõõmu Jeesuse tõotuse täidemineku üle: „Te leiate kosutust oma hingedele.” — Matteuse 11:29, NW.
Kas sa oskad selgitada?
◻ Mis on see hea ike, mida Jeesus pakkus?
◻ Mida me peaksime tegema, kui tunneme, et meie ike on muutumas koormaks?
◻ Mida mõtles Jeesus sõnadega „minu koorem on kerge”?
◻ Kuidas me saame tagada selle, et meie koorem jääb kergeks?