„Ma olen teile andnud eeskuju”
„Aja poolest peaksite olema õpetajad.” (HEEBREALASTELE 5:12)
1. Miks on loomulik, et Heebrealastele 5:12 sõnad võivad kristlasele mingil määral muret valmistada?
KUI sa loed meie juhtteksti inspireeritud sõnu, siis kas tunned enda pärast veidi muret? Kui tunned, pole sa ainus. Kristuse järelkäijatena me teame, et peame olema õpetajad (Matteuse 28:19, 20). Me oleme teadlikud, et praegusel ajal on eriti tähtis õpetada nii oskuslikult kui võimalik. Me ka teame, et meie õpetustöö võib inimestele, keda me õpetame, lausa elu ja surma küsimus olla! (1. Timoteosele 4:16.) Seepärast võiksime endalt küsida: „Kas ma olen selline õpetaja, nagu peaks? Kuidas ma võin paremaks õpetajaks saada?”
2., 3. a) Mida ütles üks õpetaja hea õpetamise aluse kohta? b) Millist eeskuju andis Jeesus meile õpetamises?
2 Meil pole vaja selliste murede tõttu julgust kaotada. Kui peame õpetamist vaid tegevuseks, mis nõuab teatud erialaoskusi, siis võib meile tunduda, et edusammude tegemine on liiga raske. Hea õpetamise aluseks pole aga mitte meetodid, vaid midagi palju tähtsamat. Pane tähele, mida kirjutas selle kohta üks kogemustega õpetaja: „Hea õpetamine ei sõltu erilistest meetoditest või stiilidest, plaanidest või tegevustest. ... Kõige tähtsam on õpetada armastusega.” Ta pidas muidugi silmas ilmalikku õpetajaametit. See mõte käib aga veelgi paremini meie kui kristlaste õpetustöö kohta. Miks võib nii öelda?
3 Meie Eeskuju õpetajana pole keegi muu kui Jeesus Kristus, kes ütles oma järelkäijatele: „Ma olen teile andnud eeskuju” (Johannese 13:15). Ta rääkis sel korral oma eeskujust alandlikkuse ilmutamisel, kuid Jeesus on meile eeskujuks ka kõige tähtsamas töös, mida ta inimesena maa peal tegi – Jumala Kuningriigist õpetuse andmises (Luuka 4:43). Kui sul tuleks valida üksainus sõna, mis iseloomustaks Jeesuse teenistust, siis ilmselt valiksid sa selleks sõna „armastus” (Koloslastele 1:15; 1. Johannese 4:8). Jeesusele oli ülima tähtsusega armastus oma taevase Isa Jehoova vastu (Johannese 14:31). Õpetajana ilmutas aga Jeesus armastust veel kahel viisil. Ta armastas tõdesid, mida ta õpetas, ja inimesi, keda ta õpetas. Keskendugem nüüd neile kahele valdkonnale, milles ta meile eeskuju jättis.
Vankumatu armastus Jumala tõdede vastu
4. Kuidas arendas Jeesus armastust Jehoova õpetuste vastu?
4 Õpetaja suhtumine oma ainesse mõjutab märkimisväärselt tema õpetamise kvaliteeti. Vähimgi huvipuudus on tõenäoliselt näha ja kandub edasi õpilastele. Jeesus polnud ükskõikne väärtuslike tõdede suhtes, mida ta Jehoova ja tema Kuningriigi kohta õpetas. Jeesus armastas seda „ainet” väga. Ta oli seda armastust arendanud juba õpilasena. Pika aja jooksul enne inimeseks saamist oli ainusündinud Poeg innukas õppija. Jesaja 50:4, 5 ütleb sobivalt: „Issand Jehoova on mulle andnud õpilaste keele, et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga. Ta äratab igal hommikul mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel! Issand Jehoova avas mu kõrva ja ma ei ole vastu pannud, ma ei ole mitte taganenud!”
5., 6. a) Mida Jeesus oma ristimise ajal tõenäoliselt koges ning millist mõju see talle avaldas? b) Kui erinevalt kasutasid Jumala Sõna Jeesus ja Saatan?
5 Ka maa peal inimesena üles kasvades armastas Jeesus Jumala tarkust (Luuka 2:52). Ristimise ajal koges ta midagi erilist. Luuka 3:21 ütleb, et „taevas avati”. Tõenäoliselt oli Jeesus siis võimeline meenutama oma elu enne inimeseks saamist. Seejärel veetis ta 40 päeva paastudes kõrbes. Tal oli kindlasti väga meeldiv mõtiskleda nende paljude taevaste õppetundide peale, mis ta Jehoova käest oli saanud. Õige pea aga pandi tema armastus Jumala tõdede vastu proovile.
6 Kui Jeesus oli väsinud ja näljane, püüdis Saatan teda kiusatusse viia. Need kaks Jumala poega olid nii erinevad! Mõlemad tsiteerisid Heebrea Kirju, kuid täiesti erisuguse hoiakuga. Saatan moonutas Jumala Sõna, kasutades seda lugupidamatult oma isekate eesmärkide saavutamiseks. Tõepoolest, see mässaja tundis Jumala tõdede vastu vaid põlgust. Jeesus aga tsiteeris Pühakirja ilmse armastusega, kasutades Jumala Sõna hoolikalt iga vastuse puhul. Jeesus oli olnud olemas juba kaua aega enne seda, kui need inspireeritud sõnad kirja pandi, siiski suhtus ta neisse austusega. Need olid väärtuslikud tõed taevaselt Isalt! Jeesus ütles Saatanale, et Jehoova sõnad on tähtsamad kui toit (Matteuse 4:1–11). Jeesus armastas kõiki tõdesid, mida Jehoova talle oli õpetanud. Kuidas ta seda armastust aga õpetajana ilmutas?
Jeesus armastas tõdesid, mida ta õpetas
7. Miks ei võtnud Jeesus kasutusele mingeid omaenda õpetusi?
7 Jeesuse armastus tõdede vastu, mida ta õpetas, oli alati silmanähtav. Ta oleks ju võinud kergesti arendada omi ideid. Tal oli tohutult teadmisi ja tarkust (Koloslastele 2:3). Sellest hoolimata ütles ta oma kuulajatele ikka ja jälle, et kõik, mida ta õpetab, on pärit tema taevaselt Isalt, mitte temalt endalt (Johannese 7:16; 8:28; 12:49; 14:10). Ta armastas Jumala tõdesid nii väga, et ei asendanud neid oma mõtetega.
8. Kuidas andis Jeesus juba teenistuse alguses eeskuju Jumala Sõnale toetumises?
8 Kohe kui Jeesus alustas avalikku teenistust, andis ta head eeskuju. Mõtle, kuidas ta teatas esimest korda Jumala rahvale, et ta on tõotatud Messias. Kas ta lihtsalt ilmus rahvahulga ette, ütles, et on Kristus, ja esitas seejärel mõned suurejoonelised imeteod, et oma väidet tõestada? Ei. Ta läks kogudusekotta, kus Jumala rahvas harjumuspäraselt Pühakirja luges. Seal luges ta valjusti ette prohvetikuulutuse Jesaja 61:1, 2 ning selgitas, et need prohvetlikud sõnad käivad tema kohta (Luuka 4:16–22). Tema paljud imeteod kinnitasid, et Jehoova toetab teda. Siiski rajas ta alati oma õpetuse Jumala Sõnale.
9. Kuidas ilmutas Jeesus lojaalset armastust Jumala Sõna vastu variseridega tegeledes?
9 Kui religioossed vastased esitasid Jeesusele vastuväiteid, ei astunud ta nendega teravmeelsesse väitlusse, ehkki ta oleks võinud neid kergesti selles osas võita. Ta lasi hoopis Jumala Sõnal nende ütlused kummutada. Mõtle näiteks juhtumile, kui Jeesuse järelkäijad olid katkunud läbi viljapõllu minnes mõned viljapead ja neid söönud ning variserid süüdistasid neid hingamispäeva seaduse rikkumises. Jeesus vastas: „Eks te ole lugenud, mis Taavet tegi, kui temal ja ta kaaslastel nälg oli” (Matteuse 12:1–5). Need enda meelest õiglased mehed olid tõenäoliselt lugenud seda inspireeritud ülestähendust, mis on kirjas 1. Saamueli 21:2–7. Kui olid, siis polnud nad märganud üht tähtsat õppetundi, mis selle kaudu anti. Jeesus oli teinud aga rohkemat, kui vaid lugenud. Ta oli selle üle ka mõtisklenud ja selle sõnumi südamesse võtnud. Ta armastas põhimõtteid, mida Jehoova selle loo kaudu õpetas. Seega kasutas ta seda ülestähendust koos näitega Moosese Seadusest, et tuua esile Seaduse tasakaalukus. Jeesuse lojaalne armastus ajendas teda ka kaitsma Jumala Sõna usujuhtide püüete eest väänata seda enda kasuks või jätta see inimeste traditsioonide varju.
10. Kuidas viis Jeesus täide prohvetiennustused oma õpetamisviisi kohta?
10 Jeesuse armastus õpetatava tõe vastu ei lubanud tal kunagi rutiinselt õpetada, teha seda igavalt või mehhaaniliselt. Inspireeritud prohvetiennustustes oli öeldud, et Messia ’huultel on arm’ ja ta „toob kuuldavale ilusaid sõnu” (Laul 45:3; 1. Moosese 49:21, EP 97). Jeesus viis selle prohvetiennustuse täide. Ta hoidis oma sõnumi värske ja elavana ning kasutas „armu sõnu”, kui ta õpetas tõdesid, mida ta nii väga armastas (Luuka 4:22). Kahtlemata elavdas entusiasm tema näoilmet ja ta silmad särasid huvist õpetatava vastu. Kui meeldiv võis küll olla teda kuulata ning millise suurepärase eeskuju andis ta meile selles, kuidas rääkida teistele asjadest, mida oleme õppinud!
11. Miks ei läinud Jeesus oma õpetamisoskuse pärast kunagi uhkeks?
11 Kas Jumala tõdede erakordselt hea mõistmine ja suurepärane kõnelemisoskus tegid Jeesuse uhkeks? Nii juhtub tihti inimestega, kes õpetavad. Pea aga meeles, et Jeesusel oli jumalik tarkus. Selline tarkus ei lase upsakaks minna, sest „alandlikel on tarkus” (Õpetussõnad 11:2). Oli aga veel midagi, mis ei lasknud Jeesusel uhkeks ega üleolevaks minna.
Jeesus armastas inimesi, keda ta õpetas
12. Kuidas ilmnes Jeesuse soov, et tema järelkäijad teda ei kardaks?
12 Jeesuse sügav armastus inimeste vastu ilmnes alati tema õpetuses. Tema õpetusviis ei heidutanud kunagi inimesi, nagu seda teeb uhkete inimeste oma (Koguja 8:9). Kui Peetrus oli olnud Jeesuse ühe imeteo tunnistajaks, heitis ta kohkunult Jeesuse põlvede ette maha. Jeesus aga ei tahtnud, et tema järelkäijad teda haiglaslikult kardaksid. Ta ütles lahkelt: „Ära karda.” Seejärel rääkis ta Peetrusele rõõmuküllasest inimeste jüngriteks tegemise tööst, milles too võis hakata osalema (Luuka 5:8–10). Jeesus tahtis, et tema jüngreid ajendaks armastus Jumala väärtuslike tõdede vastu, mitte hirm oma õpetaja ees.
13., 14. Kuidas ilmutas Jeesus inimeste vastu empaatiat?
13 Jeesuse armastus inimeste vastu, keda ta õpetas, ilmnes ka empaatias, mida ta nende vastu tundis. „Kui ta rahvahulki nägi, oli tal hale meel nende pärast, sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Matteuse 9:36). Ta tundis inimestele nende viletsuses kaasa ja see ajendas teda neid aitama.
14 Pane tähele Jeesuse empaatiat ühel teisel juhtumil. Rahvahulgas tuli Jeesuse juurde üks verevoolusega naine, kes puudutas tema kuueäärist ja tervenes imekombel. Jeesus tundis väge endast lahkuvat, kuid ta polnud näinud, kes oli terveks saanud. Ta tahtis seda aga kindlasti teada saada. Miks? Mitte selleks, et kritiseerida teda Seaduse või kirjatundjate ja variseride reeglite rikkumise eest, nagu naine võis karta. Jeesus hoopis ütles talle: „Tütar, sinu usk on sind aidanud; mine rahuga ja ole terve oma vaevast!” (Markuse 5:25–34). Pane tähele neis sõnades ilmnevat empaatiat. Ta ei öelnud lihtsalt: „Saa terveks!” Selle asemel ta ütles: „Ole terve oma vaevast!” Sõna, mida Markus siin kasutab, võib sõna-sõnalt tähendada ’piitsutamist’, mida sageli kasutati piinamisel. Jeesus seega tunnustas, et see haigus oli põhjustanud naisele kannatusi, võib-olla väga tugevat füüsilist ja emotsionaalset valu. Ta tundis naisele kaasa.
15., 16. Millised juhtumid Jeesuse teenistuses näitavad, et ta otsis inimestes head?
15 Jeesus ilmutas inimeste vastu armastust ka sel viisil, et püüdis näha neis head. Mõtle juhtumile, kui ta kohtus Naatanaeliga, kellest hiljem sai apostel. „Jeesus nägi Naatanaeli tema juurde tulevat ja ütles temast: „Ennäe, tõeline iisraellane, kelles ei ole kavalust!”” Ime läbi oli Jeesus vaadanud Naatanaeli südamesse ja saanud tema kohta palju teada. Muidugi polnud Naatanael kaugeltki mitte täiuslik. Tal olid omad vead nagu kõigil meil. Kui ta kuulis Jeesusest, tegi ta jämedavõitu märkuse: „Kas Naatsaretist võib tulla midagi head?” (Johannese 1:45–51). Kõigest, mida Naatanaeli kohta võis öelda, valis Jeesus aga midagi positiivset, millele keskenduda – mehe aususe.
16 Sellesarnane olukord oli ka siis, kui üks sõjapealik – kes oli ilmselt pagan, roomlane – läks Jeesuse juurde ja palus tal ravida terveks oma haige orja. Jeesus teadis, et sel sõjamehel on puudusi. Tolleaegse sõjapealiku minevik võis olla täis vägivalda, verevalamist ja ebajumalakummardamist. Ometigi keskendus Jeesus millelegi heale, nimelt mehe silmapaistvale usule (Matteuse 8:5–13). Hiljem, kui Jeesus rääkis enda kõrval piinapostil rippuva kurjategijaga, ei noominud ta meest selle kuritegeliku mineviku pärast, vaid julgustas teda tulevikulootusega (Luuka 23:43). Jeesus teadis hästi, et teistesse negatiivselt suhtumine oleks neid vaid heidutanud. Pole kahtlustki, et püüded leida inimestes head ajendasid paljusid neist veelgi paremini toimima.
Valmisolek teenida inimesi
17., 18. Kuidas ilmutas Jeesus valmisolekut teisi teenida, kui ta võttis vastu ülesande tulla maa peale?
17 Veel üks võimas tõend Jeesuse armastusest inimeste vastu, keda ta õpetas, oli tema valmisolek neid teenida. Enne inimeseks saamist oli Jumala Poeg inimestest alati rõõmu tundnud (Õpetussõnad 8:30, 31). Jehoova „Sõna” ehk eesträäkijana sai ta inimestega ilmselt rohkesti tegeleda (Johannese 1:1). Ent osaliselt ka selleks, et õpetada inimesi veelgi otsesemalt, „loobus [ta] iseenese olust ning võttis orja näo”, jättes maha oma kõrge positsiooni taevas (Filiplastele 2:7; 2. Korintlastele 8:9). Maa peal Jeesus ei oodanud, et teda teenitaks. Ta hoopis ütles: „Inimese Poeg ei ole tulnud, et teda teenitaks, vaid teenima ja oma hinge andma lunaks paljude eest!” (Matteuse 20:28). Jeesus elas täielikult nende sõnade kohaselt.
18 Jeesus teenis alandlikult nende vajadusi, keda ta õpetas, kulutades oma energiat meeleldi inimeste heaks. Ta tegi Tõotatud Maal jalgsi sadade kilomeetrite pikkusi kuulutusretkesid, et jõuda nii paljude inimesteni kui võimalik. Erinevalt uhketest variseridest ja kirjatundjatest jäi ta alandlikuks ja kergesti ligipääsetavaks. Igasugused inimesed – aukandjad, sõdurid, õigusemõistjad, naised, lapsed, vaesed, haiged, isegi ühiskonna heidikud – tulid tema juurde õhinal ja kartust tundmata. Jeesus oli küll täiuslik, kuid siiski inimene, kes väsis ja tundis nälga. Ent isegi siis, kui ta oli väsinud ning vajas puhkust või vaikset aega palvetamiseks, seadis ta teiste huvid enda omadest ettepoole (Markuse 1:35–39).
19. Kuidas oli Jeesus eeskujuks, tegeledes oma jüngritega alandlikult, kannatlikult ja lahkelt?
19 Jeesus oli samavõrra valmis ka oma jüngreid teenima. Ta tegi seda nii, et õpetas neid lahkelt ja kannatlikult. Kui nad mõnd tähtsat õpetust kohe ei taibanud, ei kaotanud ta neisse usku, ei saanud vihaseks ega tõrelnud nendega. Ta otsis üha uusi viise, et aidata neil arusaamisele jõuda. Mõtle näiteks, kui tihti vaidlesid jüngrid selle üle, kes on nende seas suurim. Ikka ja jälle, kuni ööni enne oma hukkamist, leidis Jeesus uusi viise, kuidas õpetada neid üksteisega alandlikult läbi saama. Nii alandlikkuse kui ka muude valdkondade kohta võis Jeesus öelda: „Ma olen teile andnud eeskuju” (Johannese 13:5–15; Matteuse 20:25; Markuse 9:34–37).
20. Mille poolest erines Jeesuse õpetusmeetod variseride omast ja miks oli see meetod efektiivne?
20 Pane tähele, et Jeesus mitte lihtsalt ei öelnud jüngritele, kuidas toimida; ta ’andis eeskuju’. Ta õpetas neid oma eeskujuga. Ta ei rääkinud nendega üleolevalt, otsekui pidades ennast liiga tähtsaks tegema seda, mida ta käskis neil teha. Nii toimisid variserid, kelle kohta Jeesus ütles, et „nad ütlevad küll, aga ei tee” (Matteuse 23:3). Jeesus seevastu elas selle järgi, mida ta õpetas, näidates nõnda oma õpilastele alandlikult ja täpselt, mida tema õpetused tähendavad. Kui ta siis innustas oma järelkäijaid elama lihtsat elu, mida ei koorma materialism, ei pidanud nad mõistatama, mida see võiks küll tähendada. Nad nägid, kui tõesed on Jeesuse sõnad: „Rebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, kuid Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna!” (Matteuse 8:20). Jeesus teenis oma jüngreid ja oli neile alandlikult eeskujuks.
21. Mida arutatakse järgmises artiklis?
21 Kahtlemata oli Jeesus suurim Õpetaja, kes kunagi maa peal on elanud! Tema armastus tõdede vastu, mida ta õpetas, ja nende vastu, keda ta õpetas, oli ilmne kõigile ausa südamega inimestele, kes teda nägid ja kuulsid. Sama ilmne on see tänapäeval nendele, kes uurivad tema seatud eeskuju. Kuidas me võime aga järgida Kristuse täiuslikku eeskuju? Selle küsimuse üle arutleme järgmises artiklis.
Kuidas sa vastaksid?
• Mis on hea õpetuse alus ja kes seda näitas?
• Mil viisil Jeesus näitas, et ta armastas tõdesid, mida ta õpetas?
• Kuidas ilmutas Jeesus armastust inimeste vastu, keda ta õpetas?
• Millistest näidetest ilmneb Jeesuse alandlik valmisolek teenida neid, keda ta õpetas?
[Pilt lk 12]
Kuidas Jeesus näitas, et ta armastab Jumala Sõnas leiduvaid põhimõtteid?