Austa Jehoovat väärika käitumisega

„Aulised ja ülevad on ... [Jehoova] tööd.” (LAUL 111:3)

1., 2. a) Mida tähendab sõna „väärikas”? b) Milliseid küsimusi artiklis arutatakse?

KUI kümneaastaselt Madisonilt küsiti, mida tähendab sõna „väärikas”, vastas ta kohe: „Hästi riides.” See väike tüdruk võib-olla ei teadnud, et Piibel ütleb Jumala kohta, et ta on ennast riietanud austuse ehk väärikusega (Laul 104:1, UM). Väärikus seostub inimestele mõnikord sellega, et ollakse hästi riietatud. Näiteks apostel Paulus soovis, et kristlikud naised ’kombekalt rõivastatuna, ehiksid end häbelikkuse ja mõõdukusega, mitte soengute ega kulla ega pärlite ega kallite riietega’ (1. Tim. 2:9). Kuid väärikas käitumine, mis ülistab Jehoova ’aulisust ja ülevust’, tähendab midagi palju enamat (Laul 111:3).

² Piibli heebreakeelne sõna, mille tähenduseks on „väärikus”, võib tõlkida ka vastetega „ilu”, „ülevus”, „majesteetlikkus”, „auhiilgus” ja „au”. Ühe sõnaraamatu järgi on sõna „väärikas” tähenduseks austust äratav, majesteetlik, suursugune. Mitte keegi ei vääri suuremat austust ja lugupidamist kui Jehoova. Sellepärast peaksime meie kui tema pühendunud teenijad kõnelema ja käituma väärikalt. Kuid miks on inimesed võimelised käituma väärikalt? Kuidas on saanud ilmsiks Jehoova aulisus ja ülevus? Kuidas peaks Jumala väärikus meid mõjutama? Mida me õpime Jeesus Kristuselt selle omaduse kohta? Ja kuidas ilmneb meie juures jumalakartlik väärikus?

Miks me oleme võimelised käituma väärikalt

3., 4. a) Mida eeldab meilt see, et meile on antud väärikust? b) Kellele viidatakse prohvetlikult Laulus 8:6–10? (Vaata allmärkust.) c) Kellele on Jehoova varasematel aegadel väärikust andnud?

³ Kõik inimesed on loodud Jumala näo järgi ja on seega võimelised käituma väärikalt. Jehoova andis esimesele inimesele väärika ülesande, kui pani ta hoolitsema kogu maa eest (1. Moos. 1:26, 27). Isegi pärast seda, kui inimene kaotas täiuslikkuse, kordas Jehoova üle tema kohustuse seoses maaga. Järelikult Jumal ’ehib’ inimesi siiani väärikusega. (Loe Laul 8:6–10.)a Meile antud võime olla väärikas eeldab väärikat reageeringut: seda, et me aupakliku ja väärika käitumisega tooksime kiitust Jehoova ülevale nimele.

⁴ Jehoova on andnud teataval määral väärikust eelkõige neile, kes on tema pühas teenistuses. Jumal tõstis Aabeli väärikust, võttes tema ohvri vastu, kuid tema venna Kaini ohvri ta lükkas tagasi (1. Moos. 4:4, 5). Mooses sai juhtnööri panna „osa oma väärikusest” Joosua peale, kellest pidi saama tema järel iisraellaste juht (4. Moos. 27:20). Piibel räägib Taaveti pojast Saalomonist: „Jehoova tegi Saalomoni üpris väga suureks kogu Iisraeli silma ees ning andis temale kuningliku au, millist ei olnud ühelgi kuningal, kes enne teda Iisraelis oli olnud” (1. Ajar. 29:25). Jumal annab erakordse väärikuse ülesäratatud võitud kristlastele, kes on ustavalt andnud teada „tema riigi auhiilguse ilust” (Laul 145:11–13). Jehoova on õnnistanud ka järjest kasvavat hulka Jeesuse „teisi lambaid” ja andnud neile oma väärika osa täita tema kiitmises (Joh. 10:16).

Jehoova aulisus ja ülevus on saanud ilmsiks

 5. Kui suur on Jehoova aukuulsus?

⁵ Laulus, mis kõrvutab Jumala suurust inimese väiksusega, laulis Taavet: „Jehoova, meie Issand, kui ülev on su nimi kõiges maailmas! Sinu aukuulsus ulatub üle taevaste!” (Laul 8:2). Alates ajast, mil „taevad ja maa” polnud veel loodud, kuni ajani, mil on suurejooneliselt täitunud Jumala eesmärk teha maast paradiis ja viia inimkond täiusesse – igavikust igavikuni –, on Jehoova Jumal kõige majesteetlikum ja väärikam isik universumis (1. Moos. 1:1; 1. Kor. 15:24–28; Ilm. 21:1–5).

 6. Miks ütles laulukirjutaja, et Jehoova on riietunud austusega?

⁶ Kui liigutatud võis küll olla jumalakartlik laulukirjutaja, kes silmitses öise tähistaeva vaikset suursugusust: paistis nagu oleks taevas sädelevaid kalliskive täis tipitud! Tulvil imetlust selle üle, kuidas Jumal on tõmmanud „taevad laiali nagu vaiba”, kujutas laulukirjutaja Jehoovat tema võrratu loomisvõime tõttu otsekui austusega riietunud olevat. (Loe Laul 104:1, 2.) Silmale nähtamatu kõigeväelise Looja aulisus ja ülevus on ilmsed tema nähtavates loomistöödes.

7., 8. Milliseid tõendeid Jehoova aulisuse ja ülevuse kohta annavad taevad?

⁷ Mõelgem näiteks Linnutee galaktikale. Selles tähtede, planeetide ja päikesesüsteemide mõõtmatus ookeanis tundub planeet Maa olevat suuruselt sama tähelepandamatu kui üks liivatera lõputuna näival rannal. Tõsi ta on, ainuüksi selles ühes galaktikas on üle 100 miljardi tähe! Kui sa saaksid järjest ööpäev läbi igas sekundis loendada ühe tähe, kuluks sul 100 miljardini jõudmiseks üle 3000 aasta.

⁸ Kui juba ainuüksi Linnutee galaktikas on 100 miljardit tähte, kui palju on neid siis veel ülejäänud universumis! Astronoomide hinnangul on Linnutee üks 50–125 miljardist galaktikast. Mitu tähte on terves universumis? See on peadpööritavalt suur arv. Ometi Jehoova „määrab tähtede arvu ja nimetab neid kõiki nimepidi” (Laul 147:4). Oleme nüüd näinud, millise aulisuse ja ülevusega on Jehoova ennast riietanud. Kas ei ajenda see sind tema suurt nime ülistama?

9., 10. Kuidas ülistab Looja tarkust see, et ta on andnud leiva?

⁹ Pöörakem nüüd oma pilk majesteetliku taeva asemel millelegi nii igapäevasele, nagu seda on leib. Jehoova pole mitte ainult „teinud taeva ja maa”, vaid ta ka „annab leiba näljaseile” (Laul 146:6, 7). Jumala ’aulisus ja ülevus’ peegelduvad tema suurtes tegudes, kaasa arvatud selles, et ta on andnud taimed, millest valmistada leiba. (Loe Laul 111:1–5.) Jeesus õpetas oma järelkäijaid palvetama: „Meie igapäevane leib anna meile tänapäev” (Matt. 6:11). Leib oli paljude ammuste rahvaste, sealhulgas ka iisraellaste põhitoit. Kuigi leiba peetakse lihtsaks toiduks, on keemiline protsess, tänu millele vaid mõnest põhikoostisosast valmib maitsev leib, kõike muud kui lihtne.

¹⁰ Piibli aegadel valmistasid iisraellased leiba nisu- või odrajahust ja veest. Mõnikord kasutati leiva valmistamisel haputainast ehk juuretist. Need lihtsad ained üheskoos tekitavad üllatavalt palju keemilisi ühendeid, mis on üksteisega aktiivselt seotud. Ühenditevahelisi täpseid seoseid täielikult ei mõistetagi. Lisaks on leiva seedimine organismis samuti hämmastavalt keerukas protsess. Pole ime, et laulukirjutaja laulis: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti!” (Laul 104:24). Kas sinus pakitseb samasugune soov Jehoovale kiitust tuua?

Kuidas Jumala aulisus ja ülevus sind mõjutab?

11., 12. Millist mõju võib meile avaldada Jumala loomistööde peale mõtlemine?

¹¹ Pole vaja olla astronoom, et imetleda öist taevast, ega keemik, et tunda leivast rõõmu. Kuid selleks et hinnata Looja ülevust, tuleb võtta aega, et mõelda tema kätetöö peale. Mida annab meile selle üle mõtlemine? Sedasama, mida annab Jehoova teistegi tegude peale mõtlemine.

¹² Seoses Jehoova suurte tegudega oma rahva heaks laulis Taavet: „Sinu võimsuse toredat hiilgust ja su imeasju tahan ma meeles mõlgutada!” (Laul 145:5). Me saame seda teha, kui uurime Piiblit ja võtame aega loetu üle järelemõtlemiseks. Milline tulemus sellel on? Me hakkame märksa enam hindama Jumala aulisust ja ülevust. Siis me tahame samuti austada Jehoovat ja öelda nagu Taavet: „Ma jutustan sinu suurtest töödest!” (Laul 145:6). Jehoova Jumala imeliste tegude peale mõtlemine peaks tugevdama meie suhteid temaga ning panema meid temast vaimustuse ja otsusekindlusega teistele rääkima. Kas sina kuulutad agaralt head sõnumit ja aitad inimestel hinnata Jehoova Jumala aulisust, ülevust ja majesteetlikkust?

Jeesus peegeldas täiuslikult Jumala väärikust

13. a) Mille andis Jehoova oma Pojale, kui pidada silmas kirjakohta Taaniel 7:13, 14? b) Kuidas Jeesus Kuningana oma alamaid kohtleb?

¹³ Jumala Poeg Jeesus Kristus kuulutas innukalt head sõnumit ning tõi austust oma väärikale ja majesteetlikule taevasele Isale. Jehoova andis oma ainusündinud Pojale erilise au, kui ta sai ’valitsuse ja kuningriigi’. (Loe Taaniel 7:13, 14.) Jeesus pole aga kõrk ega eemalehoidev. Vastupidi, ta on kaastundlik Valitseja, kes mõistab oma alamate piire ja laseb neil tunda end väärikana. Pöörakem tähelepanu ühele näitele sellest, kuidas tulevane Kuningas Jeesus inimesi kohtles, eriti neid, keda põlati ega armastatud.

14. Kuidas suhtuti vanas Iisraelis pidalitõbistesse?

¹⁴ Pidalitõppe jäänud inimest ootas vanal ajal sageli ees südantlõhestavalt aeglane surm. Haigus levis vähehaaval üle kogu tema keha. Pidalitõbise ravimist peeti sama raskeks kui inimese surnuist ülesäratamist (4. Moos. 12:12; 2. Kun. 5:7, 14). Pidalitõbised kuulutati roojaseks, neid ei sallitud ja nad saadeti kogukonnast välja. Kui nad inimestele lähenesid, pidid nad hoiatama: „Roojane! Roojane!” (3. Moos. 13:43–46). Pidalitõbine oli justkui surnu. Rabiinlike ülestähenduste järgi ei tohtinud pidalitõbine tulla kellelegi ligemale kui kaks meetrit. On teada, et kui üks usujuht pidalitõbist kas või eemalt nägi, loopis ta teda kividega, et too lähemale ei tuleks.

15. Kuidas Jeesus üht pidalitõbist kohtles?

¹⁵ Väga kõnekas on seetõttu Jeesuse käitumine, kui üks pidalitõbine tema juurde tuli ja palus, et ta terveks saaks. (Loe Markuse 1:40–42.) Selle asemel et pidalitõbine mees, kellest teised kõrvale hoidsid, minema saata, kohtles Jeesus teda kaastundlikult ega võtnud temalt väärikust. Jeesus nägi temas haletsusväärses seisundis inimest, kes vajas kergendust. Suur meeleliigutus ja kaastunne pani Jeesuse viivitamata tegutsema. Ta sirutas oma käe, puudutas pidalitõbist ja tegi ta terveks.

16. Mida sa oled õppinud sellest, kuidas Jeesus teisi kohtles?

¹⁶ Mismoodi saame meie Jeesuse järelkäijatena jäljendada seda, kuidas ta peegeldas oma Isa väärikust? Üheks mooduseks on tunnustada, et kõik inimesed olenemata nende positsioonist, tervislikust seisust või east väärivad kohast austust ja lugupidamist (1. Peetr. 2:17). Iseäranis need, kes on seatud teiste üle, nagu abielumehed, lapsevanemad ja kristlikud kogudusevanemad, peavad kohtlema väärikalt neid, kes on nende hoole all, ja aitama neil säilitada enesest lugupidamist. Rõhutamaks, et seda nõutakse kõigilt kristlastelt, ütleb Piibel: „Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu; vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!” (Rooml. 12:10).

Väärikas käitumine Jehoova teenistuses

17. Mida õpetab Pühakiri selle kohta, et Jehoova teenistuses tuleks käituda väärikalt?

¹⁷ Me peame väärikusele eriti suurt rõhku panema siis, kui oleme Jehoova teenistuses. „Hoia oma jalga, kui sa lähed Jumala kotta!” ütleb Koguja 4:17. Nii Moosesel kui Joosual kästi võtta kingad jalast, kui nad olid pühas paigas (2. Moos. 3:5; Joosua 5:15). See oli nendepoolse lugupidamise või aukartuse väljendus. Iisraeli preestritel oli kohustus kanda linaseid pükse „palja ihu katteks” (2. Moos. 28:42, 43). See hoidis ära ebasündsa kehapaljastuse, kui nad teenisid altari juures. Ka preestri pereliikmed pidid au sees hoidma nõudeid, mida Jumal seoses väärikusega oli kehtestanud.

18. Millest ilmneb meie väärikus Jehoova teenistuses?

¹⁸ Väärikus Jehoova teenistuses on seega seotud austuse ja lugupidamisega. Et pälvida austust ja lugupidamist, tuleb meil ka vastavalt käituda. Meie väärikus ei tohiks olla pelgalt teesklus või mask. Pole tähtis, mida inimesed näevad, vaid mida näeb Jumal, väärikus peaks lähtuma südamest (1. Saam. 16:7; Õpet. 21:2). See peaks kuuluma meie isiksuse juurde ja mõjutama meie käitumist, hoiakut, suhteid teistega ja isegi seda, kuidas me iseendasse suhtume ja mida endast arvame. On tõesti oluline, et väärikus ilmneks igal ajal ja kõiges, mida me ütleme ja teeme. Mis puudutab meie käitumist, riietust ja välimust, siis soovime südamest järgida apostel Pauluse sõnu: „Me ei anna üheski asjas mingit põhjust pahanduseks, et meie ametit ei laidetaks, vaid kõiges me näitame endid kui Jumala abilised” (2. Kor. 6:3, 4). Me tahame „kaunistada kõiges Jumala, meie Õnnistegija õpetust” (Tiit. 2:10).

Ilmuta alati jumalakartlikku väärikust

19., 20. a) Milline on hea moodus teisi väärikalt kohelda? b) Mida me peaksime seoses väärikusega nõuks võtma?

¹⁹ Väärikus ilmneb võitud kristlaste juures, kes on „saadikud Kristuse asemel” (2. Kor. 5:20, UM). „Teised lambad”, kes neid ustavalt toetavad, on Messia Kuningriigi väärikad käskjalad. Saadik või käskjalg räägib julgelt ja väärikalt oma valitsuse nimel. Sellepärast tuleks meilgi rääkida julgelt ja väärikalt Jumala valitsuse, Kuningriigi nimel (Efesl. 6:19, 20). Ja kas ei austa me inimeste väärikust, kui viime neile „häid sõnumeid”? (Jes. 52:7.)

²⁰ Võtkem nõuks ülistada Jumalat sellega, et peegeldame oma käitumisega tema väärikust (1. Peetr. 2:12). Pidagem alati sügavalt lugu nii temast, tema teenimisest kui kaasusklikest. Olgu meie väärikas käitumine jumalateenimisel meelepärane Jehoovale, kes on riietanud end aulisuse ja ülevusega.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Millist mõju peaks meile avaldama see, kui me hindame Jehoova ülevat aulisust?

• Mida me võime väärikuse kohta õppida sellest, kuidas Jeesus kohtles üht pidalitõbist?

• Kuidas me saame Jehoovat väärikalt austada?

[Pilt lk 12]

Kuidas tõstis Jehoova Aabeli väärikust?

[Pilt lk 14]

Isegi meile antud leib annab tunnistust Jehoova suurtest tegudest

[Pilt lk 15]

Mida sa õppisid väärikuse kohta selle põhjal, kuidas Jeesus kohtles üht pidalitõbist?

[Pilt lk 16]

Väärikas jumalateenimine austab Jehoovat