Kas sul on „Kristuse meel”?
„Kannatlikkuse ja troosti Jumal andku teile üksmeelt ... Kristuse Jeesuse järele.” (ROOMLASTELE 15:5)
1. Millisena on Jeesust kujutatud paljudel ristiusu maalidel ja miks ei ole selline kujutlus Jeesusest sugugi tõetruu?
„TEDA pole kordagi nähtud naermas.” Nii öeldakse Jeesuse kohta ühes dokumendis, mis vääralt väidab end olevat ühe Vana-Rooma ametniku kirjutatud. See dokument, mida on selle praegusel kujul tuntud 11. sajandist saadik, öeldakse olevat mõjutanud paljusid kunstnikke.a Suur hulk maale kujutab Jeesust kurvailmelise inimesena, kes harva, kui üldse kunagi, naeris. See pole aga sugugi tõetruu kujutlus Jeesusest, keda evangeeliumid kirjeldavad kui südamlikku, lahket ja sügavate tunnetega meest.
2. Kuidas me saame arendada „samasugust meelelaadi, nagu oli Kristusel Jeesusel”, ja mida see võimaldab meil teha?
2 On selge, et tõelise Jeesuse tundmaõppimiseks tuleb meil oma meeles ja südames selgelt aduda, milline isiksus Jeesus maa peal elades tegelikult oli. Uurigem seepärast mõningaid evangeeliumijutustusi, mis aitavad meil mõista „Kristuse meelt” – tema tundeid, arusaamu, mõtteid ja arutluskäike (1. Korintlastele 2:16). Seda tehes mõelgem, kuidas arendada „üksmeelt ... Kristuse Jeesuse järele” ehk „samasugust meelelaadi, nagu oli Kristusel Jeesusel” (UM) (Roomlastele 15:5). See võimaldab meil paremini järgida tema antud eeskuju oma elus ja teistega suhtlemisel (Johannese 13:15).
Ta oli ligipääsetav
3., 4. a) Kus ja millal leidis aset juhtum, mis on kirjas Markuse 10:13–16? b) Kuidas Jeesus reageeris, kui jüngrid püüdsid takistada lapsi tema juurde tulemast?
3 Inimesed tundsid tõmmet Jeesuse poole. On teada mitmeid puhke, kus eri vanusest ja eri taustaga inimesed julgelt tema juurde läksid. Mõtle juhtumile, mis on kirjas Markuse 10:13–16. See leidis aset tema teenistuse lõpupoole, kui ta oli viimast korda Jeruusalemma minemas, et seal piinarikkalt surra (Markuse 10:32–34).
4 Kujutle järgmist olukorda. Inimesed hakkavad lapsi, sealhulgas imikuid, Jeesuse juurde tooma, et ta neid õnnistaks.b Jüngrid aga püüavad takistada lapsi Jeesuse juurde minemast. Võib-olla nad mõtlevad, et Jeesus ei taha, et lapsed teda nende otsustavate nädalate jooksul tülitaksid. Ent nad eksivad. Kui Jeesus mõistab, mida jüngrid teevad, pole ta sugugi rahul. Jeesus kutsub lapsi enda juurde, öeldes: „Laske lapsukesed minu juurde tulla, ärge keelake neid” (Markuse 10:14). Seejärel teeb ta midagi, millest ilmneb hästi tema armastus ja südamesoojus. Jutustus ütleb: „Ta kaisutas neid ja ... õnnistas neid” (Markuse 10:16). On ilmne, et lapsed tunnevad ennast vabalt, kui Jeesus nad hoolivalt oma embusesse võtab.
5. Mida räägib Jeesuse isiksuse kohta lugu, mis on kirjas Markuse 10:13–16?
5 See lühike lugu räägib palju Jeesuse isiksuse kohta. Pane tähele, et ta oli ligipääsetav. Ehkki ta oli taevas olnud aulisel positsioonil, ei sisendanud ta ebatäiuslikesse inimestesse kartust ega alandanud nende väärikust (Johannese 17:5). Kas pole märkimisväärne ka see, et isegi lapsed tundsid end temaga vabalt? Kindlasti ei oleks neid tõmmanud külma, rõõmutu isiku poole, kes mitte kunagi ei naeratanud ega naernud. Igas vanuses inimesed tulid Jeesuse juurde, sest nad tajusid, et ta on südamlik ja hooliv inimene, ning nad olid kindlad, et ta ei tõrju neid eemale.
6. Kuidas võivad kogudusevanemad ennast teistele ligipääsetavamaks teha?
6 Selle loo üle mõtiskledes võiksime endalt küsida: kas minul on Kristuse meel? Kas ma olen ligipääsetav? Praegusel raskel ajal vajavad Jumala lambad ligipääsetavaid karjaseid, mehi, kes on otsekui „redupaik tuule ... eest” (Jesaja 32:1, 2; 2. Timoteosele 3:1). Kogudusevanemad, kui te arendate siirast, südamesttulevat huvi oma vendade vastu ning olete meeleldi valmis nende heaks endast andma, siis nad tajuvad teie hoolt. See paistab välja teie näoilmest, hääletoonist ja lahkest käitumislaadist. Teie südamlikkus ja huvi teiste vastu loob usaldusliku õhkkonna, milles teistel – kaasa arvatud lastel – on kergem teie ligi tulla. Üks kristlik naine selgitab, mis aitas tal end ühele kogudusevanemale avada: „Ta rääkis minuga väga lahkelt ja osavõtlikult. Muidu poleks ma vist sõnagi öelnud. Ta andis mulle kindlustunde.”
Ta hoolis teistest
7. a) Kuidas Jeesus näitas, et ta hoolib teistest? b) Mis võis olla põhjuseks, miks Jeesus taastas ühe pimeda mehe nägemise järk-järgult?
7 Jeesus oli hooliv ja arvestav. Ta elas kaasa teiste tunnetele. Ainuüksi hädaliste nägemine läks talle sügavalt hinge ning ajendas teda nende kannatusi leevendama (Matteuse 14:14). Samuti võttis ta arvesse teiste piire ja vajadusi (Johannese 16:12). Kord tõid inimesed tema juurde ühe pimeda mehe ja palusid, et ta selle terveks teeks. Jeesus taastas mehe nägemise, kuid tegi seda järk-järgult. Alguses nägi see mees inimesi ainult ähmaselt – „nagu puid kõndimas”. Seejärel taastas Jeesus tema nägemise täielikult. Miks ta tervendas selle mehe järk-järgult? Väga võimalik, et ta tahtis leevendada šokki, mida keerulise ja päikesepaistelise maailma äkiline nägemine põhjustab sellele, kes on harjunud olema pimeduses (Markuse 8:22–26).
8., 9. a) Mis juhtus varsti pärast seda, kui Jeesus koos jüngritega Dekapolise aladele läks? b) Kirjelda, kuidas Jeesus kurdi mehe tervendas.
8 Mõtle ka juhtumile, mis leidis aset pärast paasapüha aastal 32 m.a.j. Jeesus läks koos jüngritega Dekapolise aladele ida pool Galilea järve. Rahvahulgad leidsid nad seal peagi üles ning hakkasid Jeesuse juurde tooma haigeid ja vigaseid, ning ta tegi nad kõik terveks (Matteuse 15:29, 30). On huvitav, et Jeesus osutas ühele mehele erilist tähelepanu. Evangeeliumikirjutaja Markus – ainus, kes seda juhtumit kajastab – jutustab, mis toimus (Markuse 7:31–35).
9 See mees oli kurt ja suutis vaid vaevaliselt rääkida. Jeesus ehk tajus mehe erilist kartlikkust või piinlikkust. Ta toimis tol korral veidi ebaharilikult. Ta viis mehe rahva seast kõrvale, kuhugi, kus nad olid kahekesi. Seejärel selgitas Jeesus talle märkide abil, mida ta kavatseb teha. Ta „pistis oma sõrmed tema kõrvu ja sülitas ning puudutas ta keelt” (Markuse 7:33). Siis vaatas ta üles taevasse ja ohkas palvemeeles. See rõhutatud käitumine pidi mehele ütlema: „See, mida ma kohe teen, on võimalik tänu Jumala väele.” Lõpuks ütles Jeesus: „Mine lahti!” (Markuse 7:34). Seepeale taastus mehe kuulmine ja ta sai normaalselt rääkida.
10., 11. Kuidas me saame arvestada teiste tunnetega koguduses? perekonnas?
10 Kui väga küll Jeesus teistest hoolis! Ta elas kaasa teiste tunnetele ning see osavõtlikkus ajendas teda toimima teiste tundeid arvestavalt. Kristlastena peaksime meiegi selles valdkonnas Kristuse meelt arendama ja esile tooma. Piibel kutsub üles: „Olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad, alandlikud!” (1. Peetruse 3:8). Kahtlemata hõlmab selle üleskutse rakendamine seda, et me oma kõnes ja käitumises arvestame teiste tunnetega.
11 Koguduses saame arvestada kaasinimeste tunnetega sel moel, et laseme neil tunda endid väärikana ning kohtleme neid, nagu sooviksime endid koheldavat (Matteuse 7:12). See hõlmab seda, et meil tuleb jälgida, mida me ütleme ja kuidas me midagi ütleme (Koloslastele 4:6). Pea meeles, et mõtlematult öeldud sõnad võivad olla „otsekui mõõgapisted” (Õpetussõnad 12:18). Kuidas on lugu perekonnas? Abielumees ja -naine, kes teineteist tõeliselt armastavad, arvestavad teineteise tunnetega (Efeslastele 5:33). Nad hoiduvad karmidest sõnadest, lakkamatust kritiseerimisest ja salvavast sarkasmist, sest kõik see võib tundeid haavata, ning neid pole kerge ravida. Ka lastel on tunded, ja armastavad vanemad võtavad neid arvesse. Kui nad lapsi korrale kutsuvad, peavad nad lugu nende väärikusest ja säästavad neid tarbetust piinlikkustundest (Koloslastele 3:21).c Taolistel viisidel teistega arvestades ilmutame Kristuse meelt.
Ta oli valmis teisi usaldama
12. Millest ilmnes Jeesuse tasakaalukas ja realistlik suhtumine oma jüngritesse?
12 Jeesuse suhtumine oma jüngritesse oli tasakaalukas ja realistlik. Ta teadis väga hästi, et nad pole täiuslikud. Pealegi nägi ta inimeste südamesse (Johannese 2:24, 25). Siiski ei näinud ta jüngrites üksnes nende puudusi, vaid keskendus pigem headele omadustele. Ta nägi ka seda, millised inimesed võivad veel saada nendest, keda Jehoova oli tõmmanud (Johannese 6:44). Jeesuse positiivne suhtumine oma jüngritesse avaldus selles, kuidas ta nendega tegeles ja neid kohtles. Üks tähtis asjaolu on see, et ta oli valmis neid usaldama.
13. Mis näitab, et Jeesus usaldas oma jüngreid?
13 Millistel viisidel Jeesus seda usaldust väljendas? Kui ta maa pealt lahkus, usaldas ta oma võitud jüngritele vastutusrikka ülesande: hoolitseda tema Kuningriigi huvide eest kogu maakeral (Matteuse 25:14, 15; Luuka 12:42–44). Oma teenistuse ajal näitas ta isegi väikestes asjades, kaudselt, et ta usaldas neid. Kui ta rahvahulkade toitmiseks toidukogust ime läbi suurendas, usaldas ta toidujagamise oma jüngrite hooleks (Matteuse 14:15–21; 15:32–37).
14. Kuidas sa võtaksid kokku loo, mis on kirjas Markuse 4:35–41?
14 Mõtle ka selle jutustuse peale, mis on kirjas Markuse 4:35–41. Jeesus ja jüngrid asusid paati ning hakkasid sõitma ida suunas, teisele poole Galilea järve. Veidi pärast reisi algust heitis Jeesus paadipärasse pikali ja jäi sügavalt magama. Peagi aga „tõusis kange tuulispea”. Sellised tormid ei olnud Galilea järvel sugugi haruldased. Järve madala asukoha tõttu (umbes 200 meetrit allpool merepinda) on õhk selle kohal märksa soojem kui ümbritseval alal ning sellised tingimused tekitavad atmosfääris keeriseid. Peale selle tormavad põhja pool asuvalt Hermoni mäelt mööda Jordani orgu alla tugevad tuuled. Vaikus ja rahu võib ainsa hetkega asenduda märatseva tormiga. Mõtle sellele: Jeesus kahtlemata teadis neist tavalistest tormidest, sest ta oli kasvanud Galileas. Siiski heitis ta rahus magama, usaldades oma jüngreid (kellest mõned olid kalamehed) ja nende oskusi (Matteuse 4:18, 19).
15. Kuidas me saame jäljendada Jeesuse valmisolekut jüngreid usaldada?
15 Kas me jäljendame Jeesust selles, kuidas ta usaldas oma jüngreid? Mõnedel on raske ülesandeid teistele delegeerida. Nad peavad alati nii-öelda tüüri juures olema. Nad võivad mõelda: „Kui ma tahan, et miski saaks õigesti tehtud, pean selle ise ära tegema!” Ent kui me peame kõike ise tegema, võime ennast ära kurnata ning kulutada ehk tarbetult aega, mille võiksime hoopis oma perele pühendada. Ja veel, kui me ei delegeeri kohaseid ülesandeid ja vastutust teistele, võtame neilt võimaluse saada vajalikke kogemusi ja väljaõpet. Oleks tark õppida teisi usaldama neile ülesandeid delegeerides. Meil tasuks enda käest ausalt küsida: kas ma ilmutan selles valdkonnas Kristuse meelt? Kas ma usaldan meeleldi teistele ülesandeid ja usun, et nad teevad oma parima?
Ta väljendas usku oma jüngritesse
16., 17. Mida kinnitas Jeesus apostlitele oma maise elu viimasel ööl, ehkki ta teadis, et nad jätavad ta maha?
16 Jeesuse positiivne suhtumine oma jüngritesse ilmnes veel ühel tähtsal viisil. Ta väljendas oma usku nendesse. See tuli selgelt esile tema julgustavatest sõnadest, mis ta lausus apostlitele oma maise elu viimasel ööl. Pane tähele, mis toimus.
17 Jeesusel oli olnud tegevusrohke õhtu. Ta andis oma apostlitele alandlikkuse õppetunni, pestes nende jalgu. Hiljem seadis ta sisse õhtusöömaaja oma surma mälestuseks. Siis aga laskusid apostlid taas kord ägedasse vaidlusse selle üle, keda neist tuleks arvata suurimaks. Alati kannatlik Jeesus ei pahandanud, vaid hoopis arutles nendega. Ta ütles neile, mis seisab ees: „Sel ööl te kõik taganete minust; sest kirjutatud on: ma löön karjast ja karja lambad pillutatakse!” (Matteuse 26:31; Sakarja 13:7). Ta teadis, et tema raskel silmapilgul jätavad kõige lähedasemad kaaslased ta maha. Siiski ei mõistnud ta neid hukka. Vastupidi, ta ütles neile: „Aga pärast oma ülestõusmist ma lähen teie eele Galileasse” (Matteuse 26:32). Jah, ta kinnitas neile, et ehk küll nemad ta maha jätavad, ei hülga tema neid mitte. Ta lubas, et pärast seda kohutavat katsumust tuleb ta jälle nende juurde.
18. Millise kaaluka ülesande usaldas Jeesus oma jüngritele Galileas ja kuidas apostlid seda täitsid?
18 Jeesus pidas sõna. Pärast ülestõusmist ilmus ta Galileas 11 ustavale apostlile, kes ilmselt olid kokku tulnud koos paljude teistega (Matteuse 28:16, 17; 1. Korintlastele 15:6). Seal andis Jeesus neile kaaluka ülesande: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Apostlite tegude raamat näitab selgelt, et apostlid täitsid seda ülesannet. Nad olid esimesel sajandil ustavalt hea sõnumi kuulutustöö esirinnas (Apostlite teod 2:41, 42; 4:33; 5:27–32).
19. Mida näitavad Kristuse meele kohta tema teod pärast ülestõusmist?
19 Mida see õpetlik lugu kõneleb meile Kristuse meelest? Jeesus oli näinud oma apostlite halvimaid külgi, ent siiski „armastas ta neid otsani” (Johannese 13:1). Hoolimata nende puudustest väljendas ta oma usku neisse. Pane tähele, et seda polnud kohatu teha. See, et ta apostlites nii kindel oli ja neisse uskus, tugevdas kahtlemata nende otsustavust teha tööd, mille nad temalt olid saanud.
20., 21. Kuidas me võime näidata, et suhtume oma kaasusklikesse positiivselt?
20 Kuidas meie võime selles valdkonnas Kristuse meelt ilmutada? Ära suhtu kaasusklikesse pessimistlikult. Kui mõtled neist halvimat, siis tõenäoliselt peegeldub see sinu sõnades ja tegudes (Luuka 6:45). Ent Piibel ütleb, et armastus „usub kõik” (1. Korintlastele 13:7). Armastus on positiivne, mitte negatiivne. See ehitab üles, mitte ei kisu maha. Inimesed avaldavad armastusele ja julgustusele soodsamat vastukaja kui hirmutamisele. Me võime teisi üles ehitada ja julgustada, kui väljendame oma usku nendesse (1. Tessalooniklastele 5:11). Kui me sarnaselt Kristusega suhtume oma vendadesse positiivselt, siis ehitab meie käitumine neid üles ja toob neis esile parima.
21 Kristuse meele arendamine ja esiletoomine tähendab midagi enamat kui Jeesuse jäljendamist mõningates tema tegudes. Nagu mainiti eelmises artiklis, tuleb meil selleks et käituda Kristuse moodi, kujundada kõigepealt oma ellusuhtumine selliseks, nagu oli temal. Evangeeliumid heidavad valgust veel ühele tema isiksuse tahule – tema mõtetele ja tunnetele seoses talle antud ülesandega. Sellest räägib järgmine artikkel.
[Allmärkused]
a Selles dokumendis kirjeldab võltsija ka Jeesuse oletatavat välimust, muu hulgas tema juuste, habeme ja silmade värvi. Piiblitõlkija Edgar J. Goodspeedi sõnul oli selle võltsingu eesmärk see, et „Jeesuse isikukirjeldus, mis leidus maalikunstnike käsiraamatutes, leiaks üldist vastuvõttu”.
b Nähtavasti oli tegu eri vanuses lastega. Seda sõna, mis on siin tõlgitud vastega „lapsukesed”, kasutatakse ka Jairuse 12-aastase tütre kohta (Markuse 5:39, 42; 10:13). Luukas aga kasutab oma paralleelses jutustuses sõna, mis hõlmab ka väga pisikesi (Luuka 1:41; 2:12; 18:15).
c Vaata artiklit „Kas sa pead lugu nende väärikusest?” 1998. aasta 1. aprilli „Vahitornist”.
Kas sa oskad selgitada?
• Kuidas Jeesus reageeris, kui jüngrid püüdsid takistada lapsi tema juurde tulemast?
• Millistel viisidel väljendas Jeesus hoolt teiste vastu?
• Kuidas me võime jäljendada Jeesuse valmisolekut jüngreid usaldada?
• Kuidas me saame jäljendada usku, mida Jeesus väljendas oma apostlitesse?
[Pilt lk 16]
Lapsed tundsid end Jeesuse juures vabalt
[Pilt lk 17]
Jeesus kohtles inimesi kaastundlikult
[Pilt lk 18]
Ligipääsetavad kogudusevanemad on õnnistuseks