Piibli 41. raamat — Markuse evangeelium

Kirjutaja: Markus

Kirjutamiskoht: Rooma

Kirjutamine lõpetati: u 60—65 m.a.j

Käsitletud ajavahemik: 29—33 m.a.j

KUI Jeesus Ketsemani aias vahi alla võeti ja apostlid põgenesid, järgnes talle ”üks noor mees”, kellel oli ”linane riie seljas paljal ihul”. Kui rahvajõuk püüdis ka teda kinni võtta, ”jättis [ta] linase riide maha ja põgenes ära alasti”. See noor mees arvatakse üldiselt olevat Markus. ”Johannes, teise nimega Markus”, nagu teda Apostlite tegudes nimetatakse, oli ilmselt pärit küllaltki jõukast Jeruusalemma perest, kuna neil oli oma maja ja teenijad. Ta ema Maarja oli samuti kristlane ning tema kodus peeti koguduse koosolekuid. Kui ingel vabastas vanglast Peetruse, läks too just Maarja majja, kus parasjagu olidki vennad koos (Mark. 14:51, 52; Ap. t. 12:12, 13).

² Misjonär Barnabas, Küproselt pärit leviit, oli Markuse nõbu (Ap. t. 4:36; Kol. 4:10). Kui Barnabas tuli koos Paulusega Jeruusalemma, et toimetada kohale abisaadetis näljahäda leevendamiseks, sai ka Markus Paulusega tuttavaks. Paistab, et koguduseliikmete ja tulihingeliste reisivate jumalateenijate seltskond istutas Markuse südamesse soovi astuda misjoniteenistusse. Niisiis leiame ta olevat Pauluse ja Barnabase kaaslase ja abilise nende esimesel misjonireisil. Ent mingil põhjusel lahkus ta nendest Perges Pamfüüliamaal ja läks tagasi Jeruusalemma (Ap. t. 11:29, 30; 12:25; 13:5, 13). Selle asjaolu tõttu keeldus Paulus teda teisele misjonireisile kaasa võtmast ning Paulus ja Barnabas lõid lahku. Paulus võttis endaga kaasa Siilase, Barnabas aga nõo Markuse ja sõitis laevaga Küprosele (Ap. t. 15:36—41).

³ Markus osutus teenistuses tubliks ning oli suureks abiks mitte ainult Barnabasele, vaid hiljem ka apostlitele Peetrusele ja Paulusele. Ta oli Pauluse juures (u 60—61), kui see oli esimest korda Roomas vangistuses (Fileem. 1, 24). Millalgi aastatel 62—64 viibis ta koos Peetrusega Babülonis (1. Peetr. 5:13). Paulus on taas Roomas vangistuses arvatavasti aastal 65 ning oma kirjas palub ta Timoteost, et see võtaks endaga kaasa Markuse, selgitades: ”Teda on mulle väga vaja abiliseametisse” (2. Tim. 1:8; 4:11). See on ajaliselt viimane Piibli viide Markusele.

⁴ Sedasama Markust peetaksegi lühima evangeeliumi koostajaks. Ta oli Jeesuse apostlite kaastööline, kelle elu ja tegevus keerles hea sõnumi ümber. Siiski ei kuulunud ta 12 apostli hulka ega olnud Jeesuse lähimate kaaslaste seas. Kust teadis ta siis kõiki neid üksikasju, mis muudavad tema jutustuse Jeesuse teenistusest nii elavaks algusest lõpuni? Varaseim pärimus Papiaselt, Origeneselt ja Tertullianuselt osutab allikana Peetrusele, kellega Markus tihedalt läbi käis.a Nimetas ju Peetrus teda isegi ’oma pojaks’ (1. Peetr. 5:13). Peetrus oli peaaegu kõigi Markuse poolt ülestähendatud sündmuste pealtnägija, seega võis Markus kuulda temalt palju värvikaid detaile, mis teistes evangeeliumites puuduvad. Näiteks räägib Markus, et Sebedeuse heaks töötasid ”palgalised”, et pidalitõbine palus Jeesust ”põlvili”, et deemonite võimuses olev mees ”peksis ennast kividega” ning et Jeesus istus Õlimäel ”pühakoja vastas”, kui ta andis ennustuse ’Inimese Poja tulemisest pilvedes suure väe ja auhiilgusega’ (Mark. 1:20, 40; 5:5; 13:3, 26).

⁵ Kuna Peetrus oli sügavate tunnetega mees, suutis ta mõista ka Jeesuse tundeid ja emotsioone ning võis neid Markusele kirjeldada. Tõepoolest, Markus jutustab tihti, mida Jeesus tundis ja kuidas ta millelegi reageeris, näiteks, et ta ’vaatas nördimusega inimesi enda ümber, olles ülimalt kurb’, et ta ”ohkas sügavalt” ja et ta ”ohkas raskelt oma vaimus” (3:5; 7:34; 8:12; UM). Markus on see, kes kõneleb Jeesuse emotsioonidest seoses rikka noore valitsejaga, öeldes, et ta ”tundis armastust ta vastu” (10:21). Ja millist soojust küll hoovab loost, milles ta jutustab, et Jeesus mitte lihtsalt ei pannud last jüngrite keskele seisma, vaid ka ”kaisutas teda”, ja teisest loost, kus Jeesus ”võttis neid [lapsi] sülesse”! (9:36; 10:13—16, P 1945.)

⁶ Peetrusele iseloomulikke omadusi peegeldab ka Markuse väljenduslaad, mis on impulsiivne, energiline, hingestatud ja kirjeldav. Jääb mulje, nagu suudaks ta hädavaevu sündmuste kiire kuluga sammu pidada. Korduvalt kasutab ta sõnu ”sedamaid” ja ”kohe”, mis lisab tema jutustusele dramaatilisust.

⁷ Hoolimata sellest, et Markusele oli kättesaadav Matteuse evangeelium ning et tema ülestähenduses on ainult seitse protsenti sellist infot, mida teistes evangeeliumites ei leidu, oleks ekslik arvata, et Markus tegi lihtsalt kokkuvõtte Matteuse evangeeliumist ja lisas sellele mõned ilmekad üksikasjad. Kui Matteus kujutas Jeesust eeskätt tõotatud Messia ja Kuningana, siis Markus vaatleb tema elu ja tegusid teisest aspektist. Tema kujutab Jeesust imesid tegeva Jumala Pojana, võiduka Päästjana. Markus ei aseta rõhku mitte niivõrd Kristuse jutlustele ja õpetustele, vaid tegevusele. Ta annab edasi ainult väikese osa Jeesuse tähendamissõnadest ja ühe pikema kõne, kusjuures mäejutluse on ta üldse välja jätnud. Seepärast ongi Markuse evangeelium lühem, ehkki selles on sama palju tegevust kui teistes. Ta mainib ära vähemalt 19 imetegu.

⁸ Kui Matteus kirjutas oma evangeeliumi juutidele, siis Markus ilmselt eeskätt roomlastele. Kust me seda teame? Ta mainib Moosese Seadust ainult siis, kui ta edastab seda puudutanud vestluse, ning ta jätab välja Jeesuse sugupuu. Ta näitab Kristuse evangeeliumi olevat universaalse tähtsusega. Ta lisab selgitavaid kommentaare juudi tavade ja õpetuste kohta, millega mittejuudi lugejad ei tarvitsenud kursis olla (2:18; 7:3, 4; 14:12; 15:42). Arameakeelsed väljendid on ära tõlgitud (3:17; 5:41; 7:11, 34; 14:36; 15:22, 34). Mainides Palestiina geograafilisi nimesid ja taimede elu, lisab ta selgitusi (1:5, 13; 11:13; 13:3). Juudi müntide väärtus on esitatud Rooma rahas (12:42, UM allmärkus). Ta kasutab rohkem ladina sõnu kui teised evangeeliumikirjutajad, näiteks speculator (ihukaitsja), praetorium (maavalitseja palee) ning centurio (sadakonnaülem) (6:27; 15:16, 39, UM).

⁹ Kuna Markus kirjutas ilmselt eeskätt roomlastele, tegi ta seda kõige tõenäolisemalt Roomas. Nii varaseim pärimus kui ka raamatu sisu lubab järeldada, et see on koostatud Roomas apostel Pauluse esimese või teise vangistuse ajal, seega ajavahemikus 60—65. Noil aastail viibis Markus Roomas vähemalt korra, tõenäoliselt kaks. Kõik teise ja kolmanda sajandi väljapaistvad autoriteedid kinnitavad, et raamatu kirjutajaks oli Markus. Teise sajandi keskpaigaks oli see evangeelium kristlaste seas kasutusel. Markuse evangeeliumi autentsust kinnitab ka selle olemasolu kõigis varajastes Kristlike Kreeka Kirjade raamatute loeteludes.

¹⁰ Seevastu pikka ja lühikest lõppsõna, mis on mõnikord lisatud 16. peatüki 8. salmi järele, ei saa autentseks pidada. Need puuduvad enamikus vanades käsikirjades, nagu Codex Sinaiticus ja Codex Vaticanus. Neljanda sajandi õpetlased Eusebios ja Hieronymus on ühel meelel, et autentne jutustus lõpeb sõnadega ”nad kartsid”. Arvatavasti lisati lõppsõnad eesmärgiga siluda evangeeliumi äkilist lõppu.

¹¹ Et Markuse jutustus on tõene, ilmneb tõsiasjast, et see on täielikus kooskõlas teiste evangeeliumitega ja ka ülejäänud Pühakirjaga Esimesest Moosese raamatust Ilmutuseni. Lisaks näitab ta Jeesust ikka ja jälle isikuna, kelle meelevald ei avaldu mitte ainult sõnades, vaid ka tema väes loodusjõudude, Saatana ja deemonite, haiguste ning koguni surma üle. Nii alustab Markus jutustust tähelepanuväärse sissejuhatusega: ”Jeesuse Kristuse rõõmusõnumi algus” (Mark. 1:1, UT 1989). Jeesuse tulek ja teenistus oli rõõmusõnumiks ning seetõttu tuleb Markuse evangeeliumi uurimine kindlasti kasuks kõigile lugejatele. Markus kajastab sündmusi meie ajaarvamise 29. aasta kevadest kuni 33. aasta kevadeni.

MILLE POOLEST KASULIK

³¹ Markuse sulest pärit värvikas portree Jeesus Kristusest on aidanud kõigil tema evangeeliumi lugejatel kristluse algaegadest kuni tänaseni mõista, kuidas on täitunud paljud Messia kohta käivad Heebrea Kirjade prohvetiennustused. Alates avatsitaadist ”Vaata, ma läkitan su palge eele oma ingli” kuni Jeesuse ahastavate sõnadeni piinapostil ”Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mind maha jätsid?” on Markuse kirjapandud jutustus Jeesuse tulihingelisest teenistusest kooskõlas Heebrea Kirjade ettekuulutustega (Mark. 1:2; 15:34; Mal. 3:1; Laul 22:2). See, et Jeesus tegi imesid ja muid hämmastavaid tegusid, jagas kosutavat õpetust, kummutas veatult vastuväiteid, toetus täielikult Jehoova Sõnale ja vaimule ning karjatas hellalt oma lambaid, näitab, et ta tegutses Jumala Poja autoriteediga. Jeesus õpetas ”kui see, kellel on meelevald” ehk Jehoovalt saadud võim, ning ta rõhutas, et tema peamine töö maa peal on ’kuulutada Jumala evangeeliumi’, nimelt, et ”Jumala riik on lähedal”. Tema õpetus on toonud hindamatut kasu kõigile, kes seda on kuulda võtnud (Mark. 1:22, 14, 15).

³² Jeesus ütles oma jüngritele: ”Teie kätte on antud Jumala riigi saladus.” Markus kasutab väljendit ”Jumala riik” 14 korda ja toob ära palju põhimõtteid neile, kes tahaksid selle kuningriigi kaudu elu saada. Jeesus lausus: ”Kes iganes oma hinge kaotab minu ja armuõpetuse pärast, see päästab selle.” Mis iganes võiks takistada elu saamast, tuleb kõrvaldada: ”Parem on sul ühe silmaga minna Jumala riiki kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse põrgusse.” Veel sõnas Jeesus: ”Kes Jumala riiki vastu ei võta nagu lapsuke, see ei pääse sinna sisse!” ja ”Kui raske on neil, kellel on palju vara, sisse minna Jumala riiki!” Ta ütles, et see, kes taipab, et kahest suurimast käsust kinnipidamine on kaugelt olulisem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid, ”ei ole kaugel Jumala riigist”. Need ja teised Markuse evangeeliumi õpetused seoses Kuningriigiga sisaldavad palju head juhatust, mida me saame igapäevaelus rakendada (4:11; 8:35; 9:43—48; 10:13—15, 23—25; 12:28—34).

³³ Markuse kirjapandud hea sõnumi võib läbi lugeda ühe või kahe tunniga, mis annab lugejale põneva, tempoka, dünaamilise ülevaate Jeesuse teenistusest. Nii selle ühekorraga läbilugemisest kui ka põhjalikumast uurimisest ja juurdlemisest selle üle on alati kasu. Nagu esimesel sajandil, võivad ka tänapäeval leida Markuse evangeeliumist tuge need kristlased, keda taga kiusatakse, sest on ju tõsikristlastel praegu ”raskeid aegu” ning nad vajavad sellist inspireeritud juhatust nagu see ülestähendus meie Eeskujust Jeesus Kristusest. Loe seda, ela kaasa selle põnevale sündmustikule ja ammuta julgust käia meie usu alustaja ja täidesaatja Jeesuse jälgedes samasuguse kustumatu rõõmuga, nagu oli temal (2. Tim. 3:1; Heebr. 12:2). Jah, näe teda kui teoinimest, lase ennast sütitada tema innukusest ning jäljenda tema murdumatut laitmatust ja julgust keset katsumusi ja vastaseid! Leia lohutust sellest sisurikkast Pühakirja osast. Aidaku see sind su püüdlustes saada igavene elu!

[Allmärkus]