Jeesuse järelkäijad esitavad tähendusrikka küsimuse

Pole kahtlustki, et jüngrid olid jahmunud. Jeesus oli nüüdsama neile selge sõnaga öelnud, et Jeruusalemma majesteetlikud templiehitised tehakse maatasa! Selline ennustus hämmastas neid. Kui neli jüngrit veidi aega hiljem koos Jeesusega Õlimäel istusid, küsisid nad temalt: „Ütle meile, millal see kõik sünnib ja mis on su tulemise [„juuresoleku”, UM] ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?” (Matteuse 24:3; Markuse 13:1—4). Mõistsid nad seda või mitte, igatahes pidid Jeesuse sõnad täituma rohkem kui ühe korra.

Jeruusalemma templi häving ja juudi asjadesüsteemi lõpp ei olnud seotud Kristuse juuresoleku ning kogu maailma asjadesüsteemi lõpetuse ajaga. Siiski käsitles Jeesus oma pikas vastuses osavalt jüngrite küsimuse kõiki aspekte. Ta rääkis neile, milliseks muutub olukord enne Jeruusalemma hävingut ja missugune on maailm tema juuresoleku ajal, kui ta taevase Kuningana valitsedes valmistub kogu maailma asjadesüsteemile lõppu tooma.

Jeruusalemma häving

Vaadelgem kõigepealt, mida Jeesus ütles Jeruusalemma ja sealse templi kohta. Ta kuulutas rohkem kui kolmkümmend aastat ette, et seda üht maailma suurimat linna ootab kohutavalt raske aeg. Pane iseäranis tähele tema sõnu tekstis Luuka 21:20, 21: „Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis tundke, et ta hävitus on ligidal! Siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele ja need, kes on linnas, mingu välja, ja kes on maal, ärgu mingu linna.” Kui sõjavägi pidi Jeruusalemma ümber piirama, mil viisil pidid siis „need, kes on linnas,” saama sealt lihtsalt ’välja minna’, nagu Jeesus oli käskinud? On selge, et Jeesus andis mõista, et selleks avaneb võimalus. Kas avanes?

Aastal 66 m.a.j. tõrjus Rooma sõjavägi Cestius Galluse juhtimisel juudi mässulised tagasi Jeruusalemma ning sulges nad linna. Roomlased koguni tungisid linna sisse ja jõudsid kuni templimüürini. Ent siis andis Gallus oma vägedele korralduse teha midagi sootuks imelikku. Ta käskis neil taanduda! Elevil juudi sõdurid asusid oma põgenevaid roomlastest vaenlasi taga ajama ja tekitasid neile tõsist kahju. Nii avanes ka Jeesuse ennustatud võimalus linnast lahkuda. Tõelised kristlased järgisid tema hoiatust ja läksid Jeruusalemmast välja. Targasti tegid, sest kõigest neli aastat hiljem naasis Rooma sõjavägi väepealik Tituse juhtimisel. Pakku pääseda polnud nüüd enam võimalik.

Taas piirasid Rooma väed Jeruusalemma ning ehitasid ümber linna teravatipulistest vaiadest kindlustuse. Jeesus oli Jeruusalemmale ennustanud: „Päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli [„teravatipulistest vaiadest kindlustuse”, UM] ja piiravad sind ja vaevavad sind kõikepidi” (Luuka 19:43).a Ei läinud kaua, kuni Jeruusalemm langes, ning tema suurejoonelise templi asemele jäid suitsevad varemed. Jeesuse sõnad täitusid viimse üksikasjani.

Ent Jeesus pidas silmas midagi kaugelt enamat kui vaid Jeruusalemma hävitamist. Jüngrid olid küsinud ka tema juuresoleku tundemärki. Kuigi jüngrid ise seda ei mõistnud, haakus nende küsimus ajaga, mil Jeesus pidi taevas Kuningana valitsema hakkama. Mida ta ennustas?