Jeesuse elu ja teenimine
Raske heitlus aias
KUI Jeesus palvetamise lõpetab, laulab ta koos oma 11 ustava apostliga Jehoovale kiituslaule. Siis lahkuvad nad ülemisest kambrist, väljuvad jahedasse ööpimedusse ja pöörduvad läbi Kidroni oru Betaania poole. Kuid teel peatuvad nad soositud paigas, Ketsemani aias. See on Õlimäel või selle läheduses. Siin, oliivipuude all, on Jeesus tihti oma apostlitega kohtunud.
Lahkudes kaheksast apostlist — võib-olla aia sissepääsu lähedal —, juhendab ta neid: „Istuge siin niikaua, kui ma lähen sinna ja palvetan!” Siis võtab ta ülejäänud kolm — Peetruse, Jakoobuse ja Johannese — ja suundub kaugemale aeda. Jeesus muutub kurvaks ja tunneb ahastust. „Minu hing on väga kurb surmani,” ütleb ta neile. „Jääge siia ja valvake minuga!”
Läinud natuke eemale, heidab Jeesus silmili maha, nägu vastu maad, ja hakkab tõsiselt paluma: „Minu Isa, kui on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda! Ometi mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!” Mida ta sellega mõtleb? Miks on ta „väga kurb surmani”? Kas ta taganeb oma otsusest surra ja tuua lunastus?
Mitte sugugi! Jeesus ei palu surmast pääsemist. Isegi mõte vältida ohvrisurma, mõte, mida Peetrus kord pakkus, on talle vastuvõtmatu. Selle asemel on ta raskes heitluses, sest ta kardab, et see, et ta peatselt sureb nagu põlastusväärne kurjategija, toob teotust ta Isa nimele. Nüüd ta mõistab, et mõne tunni pärast lüüakse ta postile kui üks kõige halvem inimene — kui jumalateotaja! See on, mis paneb teda ahastama.
Peale pikka palvetamist tuleb Jeesus tagasi ja leiab kolm apostlit magamas. Pöördudes Peetruse poole, ütleb ta: „Nii te siis ei suutnud ühtki tundi minuga valvata? Valvake ja paluge, et te kiusatusse ei satuks!” Siiski, mõistes pinget, mille all nad on olnud, ja hilist aega, ütleb ta: „Vaim on küll valmis, aga liha on nõder!”
Siis lahkub Jeesus teist korda ja palub, et Jumal laseks temast mööda minna „selle karika”, see tähendab tema jaoks Jehoova poolt määratud osa või tahte. Kui ta tagasi tuleb, leiab ta jälle need kolm magamas ajal, mil nad oleksid pidanud palvetama, et nad kiusatusse ei langeks. Kui Jeesus neid kõnetab, ei tea nad, mida vastata.
Lõpuks läheb Jeesus kolmandat korda kiviviske kaugusele ning palub põlvili hüüatuste ja pisaratega: „Isa, kui sa tahad, siis võta see karikas minult ära.” Teotuse pärast, mida ta surm kurjategijana Isa nimele toob, tunneb ta teravalt tõsist valu. Olla süüdistatud kui jumalateotaja — kui Jumala äraneedja —, on tõesti talumiseks väga palju!
Sellele vaatamata jätkab Jeesus palumist: „Mitte, mida mina tahan, vaid mida sina tahad!” Kuulekalt alistab Jeesus oma tahte Jumala tahtele. Just siis ilmub ingel taevast ja kinnitab teda julgustavate sõnadega. Ilmselt ütleb ingel Jeesusele, et tal on Isa armulik heakskiit.
Milline koorem lasub Jeesuse õlgadel! Kaalul on tema enda ja kogu inimsoo igavene elu. Emotsionaalne pinge on hiigelsuur. Niisiis jätkab Jeesus veel tõsisemalt palvetamist ja ta higi on nagu verepisarad, mis langevad maa peale. „Kuigi see on üliharv ilming,” märgib The Journal of the American Medical Association, „võib veresegune higi ilmuda ülikõrges emotsionaalses seisundis.”
Peale seda pöördub Jeesus kolmandat korda apostlite juurde tagasi ja veelkord leiab ta nad magamas. Nad on sügavast kurbusest kurnatud. „Te ikka veel magate ja puhkate,” hüüatab ta. „Aeg on möödas, tund on tulnud! Vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte! Tõuske üles, lähme! Vaata, see, kes mu ära annab, on lähedal!”
Kui ta veel kõneleb, ilmub Juudas Iskariot, kaasas suur rahvahulk tõrvikute, lampide ja sõjariistadega. Matteuse 26:30, 36—47; 16:21—23; Markuse 14:26, 32—43; Luuka 22: 39—47; Johannese 18:1—3; Heebrealastele 5:7.
◆ Kuhu viib Jeesus apostlid peale ülemisest kambrist lahkumist ja mida ta seal teeb?
◆ Mida teevad apostlid, kui Jeesus palvetab?
◆ Miks on Jeesus raskes heitluses ja millise palve esitab ta Jumalale?
◆ Mida näitab see, et Jeesuse higi muutus otsekui verepisarateks?