Lugejate küsimusi

Olen aru saanud, et kreekakeelset sõna „toʹte” (siis) kasutatakse millegi järgneva sissejuhatamiseks. Kuid miks siis öeldakse tekstis Matteuse 24:9: „Siis [„toʹte”] antakse teid viletsusse”, kui paralleelses jutustuses Luuka 21:12 on kirjas: „Aga enne kõike seda pistavad nad oma käed teie külge ja kiusavad teid taga”?

On õige, et sõna toʹte võib kasutada millegi järgneva sissejuhatamiseks, millegi järjestikuse puhul. Kuid me ei peaks arvama, et see on selle sõna ainuke tähendus, mida Piibel kasutab.

Baueri, Arndti ja Gingrichi koostatud sõnaraamat A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature toob välja sõna toʹte kaks põhitähendust, mida Pühakirjas kasutatakse.

Üks neist tähendustest on „sel ajal”. Sellega võib „sõna siis viidata mingile ajahetkele minevikus”. Üks näide selle kohta on toodud tekstis Matteuse 2:17, kus öeldakse: „Siis läks täide, mis on öeldud prohvet Jeremija kaudu.” Siin ei viita see sõna järgmisena toimuvale sündmusele sündmuste ahelas, vaid konkreetsele ajahetkele minevikus, just sellele ajale. Samamoodi võib sõna toʹte kasutada ka nii, et „sõna siis viitab mingile ajahetkele tulevikus”. Ühe näite võib leida tekstist 1. Korintlastele 13:12: „Sest nüüd me näeme nagu peeglis tuhmi kujutist, aga siis palgest palgesse; nüüd ma tunnetan poolikult, aga siis ma tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.” (Meie kursiiv.) Kasutades siin sõna toʹte, pidas Paulus silmas ’just seda ajahetke tulevikus’.

Teisel juhul kasutatakse selle sõnaraamatu järgi sõna toʹte „selle sissejuhatamiseks, mis ajaliselt järgneb”. Sõnaraamatus tuuakse selle kasutusviisi kohta palju näiteid kolmest jutustusest, kus Jeesus annab vastuse apostlite küsimusele tema juuresviibimise tundemärgi kohta.a Nende näidetena, kus sõna toʹte kasutatakse „selle sissejuhatamiseks, mis ajaliselt järgneb”, mainitakse selles sõnaraamatus tekste Matteuse 24:10, 14, 16, 30; Markuse 13:14, 21 ja Luuka 21:20, 27. Kui võtta arvesse kaasteksti, võime näha, mispärast on õige järeldada, et siin viidatakse millelegi ajaliselt järgnevale. See aitab meil ka mõista Jeesuse prohvetiennustust tulevaste sündmuste arengu kohta.

Kuid me ei pea sellest siiski järeldama, et sõna toʹte juhataks alati ja eranditult nendes jutustustes sisse seda, mis ajaliselt järgneb. Näiteks loeme tekstist Matteuse 24:7, 8, kuidas Jeesus kuulutas ette, et rahvas tõuseb rahva vastu ja et esineb toiduainete puudust ning maavärisemisi. Salm 9 jätkab: „Siis antakse teid viletsusse ja teid tapetakse ja te olete kõigi rahvaste [viha] all minu nime pärast.” (Meie kursiiv.) Kas oleks mõistlik järeldada, et ettekuulutatud sõjad, toiduainete puudus ja maavärisemised peavad kõik aset leidma ning isegi võib-olla lõppema, enne kui algab tagakiusamine?

See pole loogiline ega kinnita ka seda, mida me teame selle prohvetiennustuse täitumise kohta esimesel sajandil. Apostlite tegude raamatu jutustusest ilmneb, et peaaegu kohe pärast seda, kui noore kristliku koguduse liikmed alustasid kuulutustegevust, kohtasid nad tõsist vastupanu (Apostlite teod 4:5—21; 5:17—40). Me ei saa kohe kindlasti öelda, et kõik sõjad, näljahädad ja maavärisemised, millest Jeesus rääkis, oleksid toimunud enne algusaegade tagakiusamist. Otse vastupidi, vaenulikkus hakkas ilmnema „enne”, kui leidsid aset paljud teised ettekuulutatud asjad, mis on kooskõlas ka sellega, kuidas Luukas sündmuste arengut selgitab: „Aga enne kõike seda pistavad nad oma käed teie külge ja kiusavad teid taga” (Luuka 21:12, meie kursiiv). See näitab, et tekstis Matteuse 24:9 kasutatakse sõna toʹte rohkem tähenduses „sel ajal”. Ajal, mil on sõdu, näljahädasid ja maavärisemisi, ehk siis just sel ajal, kiusatakse taga ka Jeesuse järelkäijaid.

[Allmärkus]