Kristlased leiavad õnne teenimisest

„Õndsam on anda kui võtta!” (APOSTLITE TEOD 20:35)

 1. Missugune vale hoiak on tänapäeval valdav ning miks on see kahjulik?

VIIMASTEL aastakümnetel on palju räägitud inimeste minakesksusest. Taoline hoiak seab mina esiplaanile, näidates isekat ja ahnet suhtumist ning hoolimatust teiste vastu. On täiesti kindel, et praegu, aastal 2000, pole minakeskne hoiak kusagile kadunud. Kui tihti küll võib kuulda küsimusi: „Kuidas see mind puudutab?” või „Mis kasu mina sest saan?”. Niisugune isekas suhtumine ei aita leida õnne. See on täiesti vastuolus Jeesuse lausutud põhimõttega: „Õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35).

 2. Millest on näha, et andmine toob õnne?

² Kas on tõsi, et andmine toob suuremat õnne kui saamine? On küll. Mõtle Jehoova Jumalale. Tema juures on „eluallikas” (Laul 36:10). Ta annab meile kõik, mida vajame, et me oleksime õnnelikud ja tulemusrikkad. Tõepoolest, ta on „kõige hea anni ja kõige täiusliku annetuse” Allikas (Jakoobuse 1:17). Jehoova, kes on „õnnelik Jumal”, annab pidevalt (1. Timoteosele 1:11, UM). Ta armastab inimesi, keda ta on loonud, ning annab neile tõepoolest palju (Johannese 3:16). Mõtle näiteks perekonnale. Kui sa oled lapsevanem, siis sa tead, kui palju on lapse kasvatamiseks tarvis tuua ohvreid ja anda. Ning su laps ei tea palju aastaid, milliseid ohvreid sa tema heaks tood. Tema jaoks on need iseenesestmõistetavad. Ent sa oled siiski õnnelik, nähes, kuidas laps sinu omakasupüüdmatute andide tõttu kasvab ja edeneb. Miks? Sellepärast, et sa armastad teda.

 3. Miks toob Jehoova ja kaaskummardajate teenimine meile rõõmu?

³ Õiget jumalakummardamist iseloomustab samuti andmine, mis põhineb armastusel. Kuna me armastame Jehoovat ja oma kaaskummardajaid, on meil hea meel neid teenida ning end neile anda (Matteuse 22:37–39). See, kes kummardab Jumalat isekatel motiividel, kogeb väga vähe rõõmu. Ent need, kes teenivad omakasupüüdmatult ja on huvitatud rohkem sellest, mida nad saavad anda, kui sellest, mida nad loodavad saada, leiavad tõepoolest õnne. See tõde saab selgemaks, kui uurida, kuidas kasutatakse Pühakirjas mõningaid meie jumalakummardamisega seotud sõnu. Käesolevas ja järgmises artiklis me käsitleme kokku kolme sellist sõna.

Jeesuse avalik teenistus

 4. Mis iseloomustab ristiusu kiriku „avalikku teenistust”?

⁴ Algses kreeka keeles on üks tähtis jumalakummardamisega seotud sõna lei·tour·giʹa, mis on tõlgitud Uue Maailma Tõlkes vastega „avalik teenistus”. Ristiusku on tulnud sellest sõna „liturgia”.a Ent ristiusu formalistlikke liturgiaid ei saa pidada tõeliselt kasutoovaks avalikuks teenistuseks.

5., 6. a) Milline oli avalik teenistus Iisraelis ning mis kasu sellest oli? b) Millise palju suurejoonelisema avaliku teenistusega asendati teenistus Iisraelis ja miks?

⁵ Kui apostel Paulus rääkis Iisraeli preestritest, kasutas ta üht kreekakeelset sõna, mis on seotud sõnaga lei·tour·giʹa. Ta ütles: „Iga preester seisab päevast päeva oma ametis [vorm sõnast lei·tour·giʹa; „avalikus teenistuses”, UM] ja ohverdab sageli samu ohvreid” (Heebrealastele 10:11). Leviitpreestrid olid Iisraelis väga väärtuslikus avalikus teenistuses. Nad õpetasid Jumala Seadust ja tõid ohvreid, mis katsid kinni rahva patud (2. Ajaraamat 15:3; Malakia 2:7). Kui preestrid ja rahvas pidasid kinni Jehoova Seadusest, oli neil põhjust rõõmustamiseks (5. Moosese 16:15).

⁶ Võimalus osaleda Seaduse all avalikus teenistuses oli Iisraeli preestritele suur eesõigus, ent nende teenistus kaotas igasuguse väärtuse, kui Iisrael ustavusetuse pärast kõrvale heideti (Matteuse 21:43). Jehoova seadis sisse palju suurejoonelisema, Jeesuse Kristuse kui Suure Ülempreestri avaliku teenistuse. Jeesuse kohta öeldakse: „Temal on selle tõttu, et ta jääb igavesti, preestriamet, mis ei lähe kellegi teise kätte. Sellepärast võib ta ka täielikult päästa need, kes tulevad tema läbi Jumala juurde, elades aina selleks, et kosta nende eest” (Heebrealastele 7:24, 25).

 7. Miks toob Jeesuse avalik teenistus võrratut kasu?

⁷ Jeesus jääb preestriks igavesti, tema amet ei lähe kellegi teise kätte. Järelikult võib ainult tema inimesed täielikult päästa. Ta ei ole selles võrratus avalikus teenistuses inimkätega tehtud templis, vaid vastupiltlikus templis – Jehoova suurepärases kummardamiskorralduses, mis jõustus aastal 29 m.a.j. Jeesus teenib praegu selle templi kõige pühamas paigas ehk taevas. Ta on „pühamu ja tõelise telgi ametitalitaja [lei·tour·gosʹ; „avalik teenija”, UM], mille on ehitanud Jumal ja mitte inimene” (Heebrealastele 8:2; 9:11, 12). Ehkki Jeesusel on kõrge positsioon, on ta ikkagi „avalik teenija”. Ta kasutab oma suurt autoriteeti andmiseks, mitte võtmiseks, ning selline andmine toob talle rõõmu. See on osa „temale seatud rõõmust”, ning see andis talle jõudu pidada vastu oma maise elu lõpuni (Heebrealastele 12:2, EP 97).

 8. Millises avalikus teenistuses osales Jeesus, et asendada seaduselepingut?

⁸ Jeesuse avalikul teenistusel on ka teine tahk. Paulus kirjutas: „Nüüd on tema saanud seda kallima ameti [„avaliku teenistuse”, UM], mida parema lepingu vahemees ta ka on, mis on rajatud parematele tõotustele” (Heebrealastele 8:6). Mooses oli selle lepingu vahemees, mis oli aluseks iisraellaste ja Jehoova suhetele (2. Moosese 19:4, 5). Jeesus on vahemeheks uuele lepingule, mis tegi võimalikuks uue rahva, „Jumala Iisraeli” sünni. See rahvas koosneb vaimuga võitud kristlastest, kes kuuluvad paljudesse eri rahvustesse (Galaatlastele 6:16; Heebrealastele 8:8, 13; Ilmutuse 5:9, 10). Millises suurepärases avalikus teenistuses Jeesus küll osales! Me võime olla väga õnnelikud, et tunneme Jeesust, avalikku teenijat, kelle kaudu me saame kummardada Jehoovat talle meelepärasel viisil! (Johannese 14:6.)

Kristlased osalevad samuti avalikus teenistuses

9., 10. Millistes avaliku teenistuse vormides kristlased osalevad?

⁹ Ükski inimene ei osale nii ülevas avalikus teenistuses kui Jeesus. Ent kui võitud kristlased saavad kätte oma taevase tasu, võtavad nad sisse oma koha Jeesuse kõrval ning on koos temaga avalikus teenistuses taevaste kuningate ja preestritena (Ilmutuse 20:6; 22:1–5). Aga ka maa peal elavad kristlased osalevad avalikus teenistuses ja tunnevad selle üle suurt rõõmu. Kui näiteks Palestiinas oli toidupuudus, tõi apostel Paulus Euroopa vendadelt annetusi, et leevendada Juudamaal elavate juudi kristlaste kitsikust. See oli avalik teenistus (Roomlastele 15:27; 2. Korintlastele 9:12; UM). Tänapäeval on kristlased rõõmsad, et nad saavad osaleda samalaadses teenistuses, ning nad aitavad oma vendi kohe, kui need satuvad loodusõnnetusse või mingisse viletsusse (Õpetussõnad 14:21).

¹⁰ Paulus viitas veel teistsugusele avalikule teenistusele, kui ta kirjutas: „Isegi kui mind valatakse joogiohvrina selle ohvri ja avaliku teenistuse peale, milleni usk on teid viinud, olen ma rõõmus ja rõõmustan koos teie kõikidega” (Filiplastele 2:17, UM). Pauluse kõva töö filiplaste heaks oli avalik teenistus, milles ta osales armastuse ja hoolega. Sedalaadi avalikku teenistust on tänapäevalgi. Eeskätt osalevad selles võitud kristlased, kes teenivad „ustava ja mõistliku sulasena”, andes vaimset rooga õigel ajal (Matteuse 24:45–47). Lisaks sellele moodustavad nad rühmana „püha preesterkonna”, kelle ülesandeks on ohverdada „vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu”, ja ’kuulutada tema aulisi tegusid, kes neid on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde’ (1. Peetruse 2:5, 9). Nagu Paulus, tunnevad ka nemad sellistest eesõigustest rõõmu, isegi kui nad end oma kohustusi täites nii-öelda tühjaks valavad. Ka nende kaaslased, „teised lambad”, ühinevad nendega ja toetavad neid selles töös, mille käigus räägitakse inimkonnale Jehoovast ja tema eesmärkidest (Johannese 10:16; Matteuse 24:14).b Missugune suurejooneline ja rõõmutoov avalik teenistus! (Laul 107:21, 22.)

Osale pühas teenistuses

11. Millise suurepärase eeskuju andis kõigile kristlastele naisprohvet Anna?

¹¹ Teine meie jumalakummardamist puudutav kreekakeelne sõna on la·treiʹa, mis on tõlgitud Uue Maailma Tõlkes vastega „püha teenistus”. Püha teenistus on seotud kummardamisaktidega. Näiteks 84-aastase lese, prohvet Anna kohta on öeldud, et ta „ei läinud ära pühakojast, vaid teenis [kreekakeelne sõna, mis on seotud sõnaga la·treiʹa] Jumalat paastumiste ja palvetamistega ööd ja päevad” (Luuka 2:36, 37). Anna kummardas Jehoovat lakkamata. Ta on hea eeskuju meile kõigile – noortele ja vanadele, meestele ja naistele. Just nagu Anna palvetas innukalt Jehoova poole ja kummardas teda templis korrapäraselt, nii hõlmab ka meie püha teenistus palvetamist ja koosolekutel käimist (Roomlastele 12:12; Heebrealastele 10:24, 25).

12. Mis on meie püha teenistuse peamine tunnusjoon ning kuidas on see ühtlasi avalik teenistus?

¹² Apostel Paulus mainis meie püha teenistuse peamist tunnusjoont, kui ta kirjutas: „Jumal, keda ma oma vaimus teenin [„kelle pühas teenistuses ma osalen”, UM] tema Poja evangeeliumi kuulutamisega, on mu tunnistaja, kuidas ma lakkamata pean teid meeles” (Roomlastele 1:9). Tõepoolest, hea sõnumi kuulutamine pole lihtsalt inimeste avalik teenimine, see on ka kummardamisakt Jehoova Jumalale. Sõltumata sellest, kas leiame soodsat vastukaja või mitte, on meie kuulutustöö Jehoovale pühas teenistuses osalemine. Püüd rääkida teistele oma armastatud taevase Isa suurepärastest omadustest ja headest eesmärkidest toob meile kindlasti palju rõõmu (Laul 71:23).

Kus toimub meie püha teenistus?

13. Mida loodavad need, kes on pühas teenistuses Jehoova vaimse templi siseõues, ning kes rõõmustavad koos nendega?

¹³ Paulus kirjutas võitud kristlastele: „Saades kuningriigi, mis ei kõigu, olgem tänulikud ja teenigem seega Jumalat [„osalegem Jumala pühas teenistuses”, UM] tema meelt mööda pelglikkuse ja aukartusega” (Heebrealastele 12:28). Võitud teenivad Kõigekõrgemat vankumatu usuga, lootes kindlalt pärida Kuningriigi. Ainult nemad võivad olla pühas teenistuses Jehoova vaimse templi pühas paigas ja siseõues, ning nad ootavad innukalt aega, kui nad saavad teenida koos Jeesusega kõige pühamas paigas – taevas. Nende kaaslased, kes kuuluvad teiste lammaste klassi, rõõmustavad koos nendega selle imelise lootuse üle (Heebrealastele 6:19, 20; 10:19–22).

14. Kuidas saab suur rahvahulk kasu Jeesuse avalikust teenistusest?

¹⁴ Kus aga teised lambad pühas teenistuses osalevad? Nagu apostel Johannes ette nägi, on nendest koosnev suur rahvahulk ilmunud just viimseil päevil, ning nad on „oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle veres” (Ilmutuse 7:14). See tähendab, et võitud kaaskummardajate sarnaselt näitavad nad üles usku Jeesuse avalikku teenistusse – sellesse, et ta ohverdas oma täiusliku inimelu inimkonna eest. Teised lambad saavad samuti kasu Jeesuse avalikust teenistusest, kui nad „peavad kinni [Jehoova] lepingust” (Jesaja 56:6). Nad ei ole küll uue lepingu osalised, aga nad peavad sellest kinni nõnda, et kuuletuvad lepinguga seotud seadustele ja alluvad korraldustele, mis on selle läbi tehtud. Nad on ühenduses Jumala Iisraeliga, süües samas vaimses lauas, töötades koos selle liikmetega, kiites Jumalat avalikult ning tuues vaimseid ohvreid, mis Temale meelehead valmistavad (Heebrealastele 13:15).

15. Kus suure rahvahulga liikmed pühas teenistuses osalevad ja millist mõju see õnnistus neile avaldab?

¹⁵ Seepärast võib näha suurt rahvahulka seismas „aujärje ees ja Talle ees, riietatud valgeisse rüüdesse”. Samuti „on nad Jumala aujärje ees ja teenivad teda [„osalevad tema pühas teenistuses”, UM] ööd ja päevad tema templis. Ja see, kes aujärjel istub, laotab oma telgi nende üle” (Ilmutuse 7:9, 15). Iisraelis kummardasid proselüüdid Jumalat Saalomoni templi välisõues. Samamoodi kummardab suur rahvahulk Jehoovat tema vaimse templi välisõues. Seal teenimine toob neile rõõmu (Laul 122:1). Jehoova rahvana jätkavad nad püha teenistust isegi siis, kui nende viimane võitud kaaslane on oma taevase tasu kätte saanud (Ilmutuse 21:3).

Vastuvõetamatu püha teenistus

16. Milliseid hoiatusi antakse meile seoses püha teenistusega?

¹⁶ Muistse Iisraeli päevil tuli pühas teenistuses osaleda kooskõlas Jehoova seadustega (2. Moosese 30:9; 3. Moosese 10:1, 2). Ka tänapäeval on vaja järgida teatavaid nõudeid, et meie püha teenistus oleks Jehoovale vastuvõetav. Sellepärast kirjutas Paulus koloslastele: „Meie [ei ole] ... lakanud palvet tegemast ja palumast teie eest, et teid täidetaks tema tahtmise tunnetusega kõiges vaimulikus tarkuses ja arusaamises, et te elaksite väärikalt Issandale, et temale kõigiti meeldida, vilja kandes kõiges heas töös ning kasvades Jumala tunnetuses” (Koloslastele 1:9, 10). Meie asi ei ole otsustada, kuidas on õige Jumalat kummardada. Väga tarvilik on täpne Pühakirja tundmine, vaimne arusaamine ja jumalik tarkus, ilma milleta võivad tagajärjed olla kohutavad.

17. a) Kuidas rüvetati püha teenistust Moosese päevil? b) Kuidas võib tänapäeval osaleda pühas teenistuses vääriti?

¹⁷ Tuleta meelde Moosese päevil elanud iisraellasi. Nende kohta on öeldud: „Jumal pöördus neist ära ja jättis nad teenima taeva vägesid [„taevavägede pühasse teenistusse”, UM]” (Apostlite teod 7:42). Need iisraellased nägid, kui võimsalt Jehoova nende heaks oli tegutsenud. Siiski pöördusid nad teiste jumalate poole, kui nad arvasid, et see võiks neile kuidagi kasulik olla. Nad polnud lojaalsed. Lojaalsus on aga hädavajalik selleks, et meie püha teenistus võiks Jumalale meelepärane olla (Laul 18:26, UM). Tõsi küll, tänapäeval pöörduksid vähesed Jehoova teenimisest tähtede või kuldvasikate kummardamise poole, kuid on ka teistsuguseid ebajumalakummardamise vorme. Jeesus hoiatas mammona teenimise eest ning Paulus nimetas ebajumalateenistuseks ahnust (Matteuse 6:24; Koloslastele 3:5). Saatan peab end jumalaks (2. Korintlastele 4:4). Sellised ebajumalakummardamise vormid on üldlevinud ja need on püüniseks. Mõtle näiteks kellelegi, kes väidab, et ta järgib Jeesust, kuid kelle tegelik elueesmärk on saada jõukaks või kes loodab tegelikult iseenda ja oma ideede peale. Keda ta õigupoolest teenib? Kas ta erineb kuidagi Jesaja päevil elanud juutidest, kes vandusid küll Jehoova nimel, kuid omistasid Tema võimsad teod hoopis rüvedatele ebajumalatele? (Jesaja 48:1, 5.)

18. Kuidas on nii minevikus kui ka tänapäeval pühas teenistuses valesti osaletud?

¹⁸ Jeesus hoiatas veel: „Tuleb aeg, mil igaüks, kes teid tapab, arvab au andvat Jumalale [„end osalevat Jumala pühas teenistuses”, UM]” (Johannese 16:2). Saulus, hilisem apostel Paulus, mõtles kahtlemata, et ta teenib Jumalat, kui oli Stefanose „hukkamise poolt” ning „paiskas tapmisähvardusi Issanda jüngrite vastu” (Apostlite teod 8:1; 9:1; EP 97). Tänapäeval väidavad ka mõned etnilise puhastuse ja genotsiidi toimepanijad, et nad kummardavad Jumalat. Paljud inimesed väidavad end Jumalat kummardavat, kuid tegelikult kummardavad nad natsionalismi, hõimupatriotismi, rikkust, iseennast või mõnd muud jumalust.

19. a) Kuidas me suhtume oma pühasse teenistusse? b) Milline püha teenistus toob meile rõõmu?

¹⁹ Jeesus ütles: „Sina pead Jehoovat, oma Jumalat, kummardama ning osalema ainult tema pühas teenistuses” (Matteuse 4:10, UM). Ta lausus seda Saatanale, ent kui tähtis on meil kõigil tema sõnu tähele panna! Universumi Suveräänse Issanda pühas teenistuses osaleda on suur ja aukartustäratav eesõigus. Mida öelda aga avaliku teenistuse kohta, mis on seotud meie jumalakummardamisega? Sel viisil ligimeste heaks töötamine on rõõmurikas tegevus, mis toob suurt õnne (Laul 41:2, 3; 59:17). Ent selline teenistus toob tõelist õnne vaid siis, kui seda tehakse kogu südamest ja õigel viisil. Kes kummardavad Jumalat õigesti? Kelle püha teenistus on Jehoovale vastuvõetav? Me saame nendele küsimustele vastused, kui uurime kolmandat Piibli sõna, mis on seotud meie jumalakummardamisega. Seda käsitleme järgmises artiklis.

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

• Millises suurejoonelises avalikus teenistuses osales Jeesus?

• Millises avalikus teenistuses osalevad kristlased?

• Mis on kristlik püha teenistus ja kus selles osaletakse?

• Mida meil on tarvis teha, et meie püha teenistus oleks Jumalale meelepärane?

[Pilt lk 10]

Lapsevanematele toob andmine suurt rõõmu

[Pildid lk 12, 13]

Kristlased osalevad avalikus teenistuses, kui nad abistavad teisi ning kuulutavad head sõnumit

[Pilt lk 14]

Meil on vaja täpseid teadmisi ja arusaamist, olemaks kindlad, et meie püha teenistus on Jumalale vastuvõetav