8. Mille tegemiseks sai Jeesus väge pärast võidmist ja kuidas ta seda kasutas?

⁸ Ilmselt ei teinud Jeesus mingeid imesid siis, kui ta lapsena Naatsaretis üles kasvas. See olukord aga muutus aastal 29 pärast seda, kui ta umbes 30-aastasena ristiti (Luuka 3:21–23). Piibel ütleb selle kohta: „Jumal võidis ta püha vaimuga ja andis talle väe ning ... ta käis maa läbi, tegi head ja tervendas kõiki, keda Kurat rõhus” (Apostlite teod 10:38). „Tegi head” – kas see ei näita, et Jeesus kasutas oma väge õigesti? Pärast võidmist sai Jeesus „prohvetiks, [kes oli] vägev teos ja sõnas” (Luuka 24:19).

 9.–11. a) Kus õpetas Jeesus sageli ja millise väljakutsega ta kokku puutus? b) Miks olid rahvahulgad hämmastunud selle üle, kuidas Jeesus õpetas?

⁹ Mis mõttes oli Jeesus vägev sõnas? Sageli õpetas ta väljas – järvekaldal, mäeveerul ning tänavatel ja turgudel (Markuse 6:53–56; Luuka 5:1–3; 13:26). Tema kuulajad oleksid võinud lihtsalt lahkuda, kui ta sõnad poleks neile huvi pakkunud. Ajal, kui polnud veel trükitud raamatuid, pidid hindavad kuulajad tema sõnu oma meeles ja südames kandma. Seetõttu pidi Jeesuse õpetus olema väga köitev, selgelt mõistetav ja kergesti meeldejääv. Kuid see väljakutse ei tekitanud Jeesusele mingeid probleeme. Võtame näiteks tema mäejutluse.

¹⁰ Ühel varahommikul aastal 31 m.a.j kogunes rahvahulk mäenõlvale kusagil Galilea järve lähedal. Mõned olid tulnud Juudamaalt ja Jeruusalemmast isegi rohkem kui 100 kilomeetri kauguselt. Teised olid saabunud põhjapoolsetelt rannikualadelt Tüürosest ja Siidonist. Paljud haiged tulid Jeesuse juurde, et teda puudutada, ja ta tervendas nad kõik. Kui nende hulgas polnud enam ühtegi raskelt haiget inimest, hakkas ta õpetama (Luuka 6:17–19). Kui ta mõne aja pärast rääkimise lõpetas, olid nad kuuldu tõttu hämmastunud. Miks?

¹¹ Aastaid hiljem kirjutas üks neist, kes olid kuulnud seda kõnet, et rahvahulgad olid tema „õpetusviisist hämmastunud, sest ta õpetas neid nagu see, kel on mõjuvõimu, mitte nagu nende kirjatundjad” (Matteuse 7:28, 29). Jeesus rääkis väega, mida oli tunda. Ta rääkis Jumala esindajana ja toetus oma õpetuses Jumala Sõna autoriteedile (Johannese 7:16). Jeesuse ütlused olid selged, tema manitsused veenvad ja argumendid ümberlükkamatud. Ta oskas tuua välja selle, mis on oluline, ja tema sõnad puudutasid kuulajate südant. Ta õpetas neile, kuidas leida õnne, kuidas palvetada, kuidas otsida Jumala Kuningriiki ja kuidas kindlustada endale turvaline tulevik (Matteuse 5:3–7:27). Tema sõnad läksid südamesse neile, kes tundsid nälga tõe ja õigluse järele. Sellised inimesed olid meeleldi valmis ennast salgama ja loobuma kõigest, et järgida teda (Matteuse 16:24; Luuka 5:10, 11). Milline tõend on see küll Jeesuse sõnade väe kohta!

12., 13. Mis mõttes oli Jeesus „vägev teos” ja kui mitmekülgsed olid tema imeteod?

¹² Jeesus oli ka „vägev teos” (Luuka 24:19). Evangeeliumid räägivad rohkem kui 30-st tema tehtud imeteost – need kõik leidsid aset Jehoova väe kaudu.b (Luuka 5:17.) Jeesuse imed puudutasid tuhandete inimeste elu. Mõelgem vaid kahele juhtumile: 5000 ja 4000 mehe toitmisele. Kui arvestada juurde ka naised ja lapsed, võis sööjaid olla veel mitme tuhande võrra rohkem (Matteuse 14:13–21; 15:32–38).

¹³ Jeesus tegi väga mitmesuguseid imesid. Tal oli mõjuvõim deemonite üle ja ta ajas nad kergesti välja (Luuka 9:37–43). Tema väele allusid loodusjõud, mistõttu ta võis vee muuta veiniks (Johannese 2:1–11). Oma jüngrite hämmastuseks kõndis ta tormisel Galilea järvel (Johannese 6:18, 19). Tal oli võim haiguste üle, kuna ta suutis ravida kehalisi puudeid, kroonilisi tõbesid ja eluohtlikke haigusi (Markuse 3:1–5; Johannese 4:46–54). Ta sooritas neid tervendamisi väga mitmel viisil. Mõned said terveks kauge maa tagant, teisi aga puudutas Jeesus ise (Matteuse 8:2, 3, 5–13). Mõned said terveks hetkega, teised jälle aegamööda (Markuse 8:22–25; Luuka 8:43, 44).

14. Millistes olukordades tõendas Jeesus, et tal on vägi surma üle?

¹⁴ Eriti tähelepanuväärne on see, et Jeesusel oli vägi surma üle. Kolmel juhul äratas ta üles surnu: ta andis vanematele tagasi 12-aastase tütre, lesestunud emale tema ainsa poja ja õdedele kalli venna (Luuka 7:11–15; 8:49–56; Johannese 11:38–44). Tema jaoks polnud ükski olukord liiga raske. Ta äratas 12-aastase tüdruku surivoodilt ellu natuke aega pärast surma. Lesknaise poja äratas ta ellu surnuraamilt, kahtlemata samal päeval, kui ta suri. Laatsaruse aga äratas ta ellu hauast pärast seda, kui tema surmast oli möödunud neli päeva.