Õpi sõnakuulelikkust, võttes vastu distsiplineerimist
KUJUTA ette, et sa seisad kõrgel kaljutipul ja sul on tunne, et sa oled sõnasõnaliselt maailma tipus. Milline rõõmus vabadusetunne!
Tegelikult on sinu vabadus üsnagi piiratud. Gravitatsiooniseadus piirab tõsiselt igat su liigutust; üksainus väärsamm võib lõppeda õnnetusega. Teisest küljest on meeldiv teada, et seesama gravitatsiooniseadus takistab sind abitult maailmaruumi triivimast. Niisiis tuleb see seadus ilmselgelt sulle kasuks. See, et sa seal üleval mäetipus oma liigutustele seatud piiranguid tunnustad, toob kasu, päästab isegi elu.
Jah, vahel võivad seadused ja nendele kuuletumine piirata meie vabadust, aga kas see teeb sõnakuulmise ebasoovitavaks?
Kuidas Jumal sõnakuulmisse suhtub
Jehoova kui „Looja” on „eluallikas”. Sel põhjusel võlgnevad kõik ta loodolevused talle sõnakuulelikkust. Laulik kirjutas, ilmutades õiget hoiakut: „Kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Jehoova, oma Looja palge ette! Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all!” — Koguja 12:1; Laul 36:10; 95:6, 7.
Jehoova on algusest peale nõudnud oma loodolevustelt sõnakuulelikkust. See, kas Aadam ja Eeva oleksid saanud püsivalt Paradiisis elada, sõltus sõnakuulelikkusest. (1. Moosese 2:16, 17) Sõnakuulelikkust nõuti ingliteltki, kuigi nad on kõrgem eluvorm kui inimesed. Sellepärast, et mõned neist vaimolevustest „ei kuulanud sõna, kui Jumala pikk meel ootas Noa päevil”, karistati neid heitmisega „põrgupimeduse soppidesse säilitatavaiks kohtu jaoks”. — 1. Peetruse 3:19, 20; 2. Peetruse 2:4.
Lihtsalt öeldes suhtub Jumal sõnakuulmisse kui tema heakskiidu saamise nõudesse. Me loeme: „Ons Jehooval hea meel põletus- ja tapaohvreist samuti kui Jehoova hääle kuuldavõtmisest? Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv!” — 1. Saamueli 15:22.
Seda tuleb õppida — miks ja kuidas
Sõnakuulmine viib õiglase seisundini Jumala ees — kui hädavajalik on siis, et me seda õpiksime! Nagu võõrast keelt, võib sõnakuulelikkust õppida siis, kui me oleme noored. Sellepärast Piibel rõhutabki laste kasvatamist nende noorest east alates. — Joosua 8:35.
Mõned nüüdisaja inimesed vaidlevad Piibli vaatele vastu, öeldes, et sõnakuulmise nõudmine lastelt on võrdväärne vaimse vägistamisega. Nad väidavad, et lastel tuleb lubada täiskasvanute välispidise sekkumiseta arendada omaenese ideid ja mõõdupuid, mille järgi nad võivad elada.
Aga 1960-ndatel aastatel, mil paljudel vanematel oli selline vaade, ei olnud sellega nõus Wilhelm Hansen, õppejõud, toimetaja ja psühholoogiaprofessor. Ta kirjutas: „Lapse varases arengustaadiumis, ajal, mil tema vahekord vanematega on veel otsustava tähtsusega, on ’halb’ see, mida vanemad keelavad, ja ’hea’ see, mida nad soovitavad või heaks kiidavad. Niisiis juhatab ainuüksi sõnakuulmine last moraali ja peamiste vooruste teel, mille olemasolust sõltub tema suhe moraalireeglitega.” — Võrdle Õpetussõnad 22:15.
Jumala Sõna rõhutab vajadust õppida sõnakuulelikkust. Me loeme: „Ma tean, Oo ISSAND, et inimese teed ei ole tema enese valida; ei ole inimese otsustada tema elutee.” (Jeremija 10:23, The New English Bible) Ajalugu on täis näiteid, kus inimesed on kavandanud oma elutee vastavalt isiklikele mõõdupuudele ning sattunud taolise tegutsemise tõttu tõsistesse raskustesse. Miks seda juhtub nii sageli? Sellepärast, et inimestel on puudu teadmistest, tarkusest ja mõistmisest, et kavandada oma eluteed ilma kellegi abita. Ja mis veel hullem, neil on pärilik kalduvus langetada väärasid otsuseid. Vahetult pärast Veeuputust ütles Jehoova inimesest: „Inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale.” — 1. Moosese 8:21.
Seega ei päri mitte keegi kalduvust kuuletuda Jehoovale. Me peame sisendama seda oma lastele ja jätkama selle õppimist kogu elu jooksul. Igaüks meist peab kasvatama samasugust südameseisundit nagu kuningas Taavetil, kes kirjutas: „Jehoova, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Pane mind kulgema sinu tõeteed ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva!” — Laul 25:4, 5.
Õpeta sõnakuulelikkust, olles ise sõnakuulelik
Jeesuse ema ja kasuisa teadsid hästi Jeesuse sünniga seotud asjaolusid. Seetõttu nad mõistsid, et ta hakkab Jehoova eesmärkide täideviimises tähtsat osa etendama. (Võrdle Luuka 1:35, 46, 47.) Nende puhul oli sõnadel „vaata, lapsed on pärand Jehoovalt” ainulaadne tähendus. (Laul 127:3) Nad tunnustasid täielikult oma tohutut vastutust ja olid seetõttu valmis kuuletuma Jumala juhenditele, näiteks kui neid kästi põgeneda Egiptusse ja hiljem minna Galileasse. — Matteuse 2:1—23.
Samuti tunnustasid Jeesuse vanemad oma vastutust distsipliini suhtes. On tõsi, et enne inimeseks saamist oli Jeesus alati olnud sõnakuulelik. Aga maa peal olles õppis ta sõnakuulelikkust täiesti uutes olukordades. Esiteks pidi ta kuulama ebatäiuslike vanemate sõna, sest isegi täiuslik laps vajab õpetamise ja harimise kaudu distsiplineerimist. Tema vanemad pakkusid seda. Teisest küljest polnud distsiplineerimist karistamise kujul tarvis. Jeesus kuulas alati sõna; teda ei tulnud kunagi kahte korda käskida. Me loeme: „Siis ta läks nendega [oma vanematega] koju Naatsaretti ja oli neile sõnakuulelik.” — Luuka 2:51, Phillips.
Joosep ja Maarja teadsid ka seda, kuidas Jeesust eeskuju kaudu õpetada. Me loeme näiteks, et „tema vanemad käisid iga aasta Jeruusalemmas paasapühil”. (Luuka 2:41) Korraldades asjad nõnda, et ta sai oma perekonna kaasa võtta, näitas Joosep, et ta oli huvitatud nende vaimsest heaolust ja et ta võttis Jehoova kummardamist tõsiselt. Samamoodi võivad vanemad tänapäeval õpetada oma lastele sõnakuulmist sellega, et nad on ise kummardamisega seotud asjades sõnakuulelikud.
Tänu Joosepi ja Maarja heale distsiplineerimisele õigluses „Jeesus edenes tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures”. Kui hea eeskuju tänapäeva kristlikele lapsevanematele jäljendamiseks! — Luuka 2:52.
„Sõnakuulelikud kõigis asjus”
„Lapsed, olge oma vanemaile sõnakuulelikud kõigis asjus, sest see on Issandale meelepärast!” (Koloslastele 3:20) Jeesus sai olla sõnakuulelik oma vanemaile kõigis asjus, sest nende sõnakuulelikkus Jehoovale keelas neid nõudmast Jeesuselt — või ta poolvendadelt ja —õdedelt — midagi, mis oleks vastuolus Jehoova tahtega.
Paljud vanemad õpetavad ka tänapäeval edukalt oma lapsi olema sõnakuulelikud kõigis asjus. Kuula kolme isa, kelle lastekasvatamise aastad on nüüdseks möödas ja kes teenivad praegu ühes Vahitorni Ühingu harubüroos.
Theo räägib, kuidas ta kasvatas oma naisega viit poissi. Ta ütleb: „Juba päris algusest peale on vaja, et lapsed teaksid, et meie, täiskasvanud, teeme samuti vigu. Kahjuks me isegi kordame neid ja peame pidevalt paluma oma taevaselt Isalt andestust ja abi. Me lasime meelega oma lastel näha, et täpselt samuti, nagu nemad maadlesid nooreea muredega, maadlesime meie täiskasvanute muredega.”
Et laps sõnakuulelikkust õpiks, on armastav vahekord tema ja ta vanemate vahel hädavajalik. Hermann ütleb oma naise kohta: „Ta ei olnud ainult poiste ema, vaid ka nende sõber. Nad hindasid seda ja sellepärast ei olnud neil raske sõna kuulata.” Lisades seejärel praktilise nõuande, kuidas vanema ja laste suhteid parandada, ütleb ta: „Me ei kasutanud meelega mitu aastat nõudepesumasinat, nii et nõusid tuli pesta ja kuivatada käsitsi. Meie poiste ülesandeks oli kordamööda nõudekuivatamine. Polnud paremat võimalust sundimatuks suhtlemiseks.”
Vanema ja lapse vahelised armastavad suhted on eeskuju suhetest, mis peavad olema kristlase ja Jehoova vahel. Rudolf selgitab, kuidas nad naisega püüdsid aidata oma kahel poisil selliseid suhteid rajada: „Meie aluseks oli korrapärane perekondlik uurimine. Me andsime lastele ülesandeks uurida terve rida kohaseid teemasid. Me lugesime ka Piiblit üheskoos ja seejärel arutlesime materjali. Meie pojad võisid näha, et Jehoova ootab sõnakuulmist ka vanematelt, mitte ainult lastelt.”
Kristlikud vanemad mõistavad, et inspireeritud tekst „korralekutsumise [„distsiplineerimise”, NW] manitsused on elutee” käib niihästi nende endi kui ka nende laste kohta. Seega, samal ajal kui lastel on kohustus olla oma vanemaile sõnakuulelik kõigis asjus, peavad ka vanemad olema sõnakuulelikud Jehoovale kõiges, mida ta neilt nõuab. Lisaks vanema-lapse suhete tugevdamisele tahavad vanemad ja lapsed tugevdada ka oma suhteid Jumalaga. — Õpetussõnad 6:23.
Suhtu sõnakuulelikkusse positiivselt
Kui tänulikud me võime olla, et Jumala Sõna pakub lastekasvatamisel nii praktilist nõu! (Vaata kasti.) Lapsed, kes õpivad sõnakuulmist vanematelt, kes distsiplineerivad neid õigluses, on kogu kristlikule vennaskonnale tõeline rõõmuallikas.
Kuna Jumalale sõnakuulelik olemine tähendab elu, ei tohiks me mängida mõttega, et me võime kasvõi hetkekski kõrvaldada piirangud, mida Jumala käsud meie isiklikule vabadusele seavad. Kujutle näiteks, et me võiksime üürikeseks ajaks kõrvaldada gravitatsiooniseaduse. Milline rõõmus erutus meid valdaks, kui me mäetipust kõrgele taevasse hõljuksime, ilma et miski meie vabadust piiraks! Aga mis juhtuks, kui kõik järsku normaalsetesse rööbastesse tagasi pöörduks! Milline kukkumine meid ees ootaks!
Sõnakuulelikkuse õppimine distsiplineerimise vastuvõtmise kaudu aitab kaasa tasakaaluka isiksuse arendamisele ja aitab meil tunda oma piire. See aitab meil hoiduda olemast nõudlik ja tundetu teiste õiguste ning vajaduste suhtes. See aitab meil hoiduda ajutisest ebakindlusest. Lühidalt, see teeb õnnelikuks.
Kas oled sa täiskasvanu või laps, õpi niisiis sõnakuulmist, võttes vastu distsiplineerimist, et „su käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal”. (Efeslastele 6:1—3) Kes tahaks seada ohtu oma igavese elu väljavaate seetõttu, et ta ei õpi sõnakuulmist, kuna ta ei võta vastu distsiplineerimist? — Johannese 11:26.
[Kast lk 29]
VANEMAD, ÕPETAGE SÕNAKUULELIKKUST, DISTSIPLINEERIDES ÕIGLUSES
1. Distsiplineeri Pühakirja seaduste ja põhimõtete alusel.
2. Distsiplineeri mitte ainult sõnakuulmist nõudes, vaid ka selgitades, miks sõnakuulmine on tark tee. — Matteuse 11:19b.
3. Ära distsiplineeri viha ega karjumisega. — Efeslastele 4:31, 32.
4. Distsiplineeri armastavate ja hoolitsevate suhete soojuses. — Koloslastele 3:21; 1. Tessalooniklastele 2:7, 8; Heebrealastele 12:5—8, NW.
5. Distsiplineeri lapsi väiksest peale. — 2. Timoteosele 3:14, 15.
6. Distsiplineeri korduvalt ja järjekindlalt. — 5. Moosese 6:6—9; 1. Tessalooniklastele 2:11, 12.
7. Distsiplineeri esmalt iseennast ja õpeta seega eeskuju abil. — Johannese 13:15; võrdle Matteuse 23:2, 3.
8. Distsiplineeri täielikult Jehoovale lootes, paludes temalt palves abi. — Kohtumõistjate 13:8—10.
[Pilt lk 28]
„Distsiplineerimise manitsused on elutee”