44. PEATÜKK
Jeesus vaigistab tormi
MATTEUSE 8:18, 23–27 MARKUSE 4:35–41 LUUKA 8:22–25
JEESUS VAIGISTAB GALILEA MEREL TORMI
Jeesusel on seljataga pikk ja kurnav päev. Õhtu saabudes ütleb ta jüngritele: „Lähme teisele kaldale.” Ta peab silmas Kapernauma vastaskallast. (Markuse 4:35.)
Galilea mere idakaldal on gerasalaste maa, mis on Dekapolise-nimelise piirkonna osa. Dekapolise linnad on kreeka kultuuri keskusteks, ehkki seal elab ka palju juute.
Jeesusel ei õnnestu Kapernaumast märkamatult lahkuda. Seal on teisigi paate, mis asuvad merd ületama. (Markuse 4:36.) Teine kallas ei ole kuigi kaugel. Galilea meri on tegelikult mageveejärv, mis on 21 kilomeetrit pikk ja kõige laiemast kohast 12 kilomeetrit lai. See veekogu on üsna sügav.
Olgugi et Jeesus on täiuslik, on ta tegevusrohkest päevast väsinud. Kui nad on merele läinud, heidab ta ahtris pikali, paneb pea padjale ja jääb magama.
Apostlite seas on osavaid meremehi, ent see reis ei kujune sugugi kergeks. Mägede vahel asuva Galilea mere pind on tihti soe. Mõnikord langeb aga külm õhk mägedelt alla ja kohtub sooja merepinnaga ning see põhjustab äkilisi tugevaid torme. Just nii juhtub nüüdki. Peagi peksavad lained vastu paati. Sinna tuleb palju vett ja paadisolijad on hädaohus. (Luuka 8:23.) Sellest hoolimata magab Jeesus edasi.
Meremehed, kes on varemgi tormidega heidelnud, näevad kurja vaeva, et paati juhtida. Kuid seekord on torm eriti tugev. Muretsedes oma elu pärast, äratavad nad Jeesuse üles ja hüüavad: „Isand, päästa meid, me hukkume!” (Matteuse 8:25.) Jüngrid kardavad, et nad upuvad.
Kui Jeesus üles ärkab, ütleb ta apostlitele: „Miks te kartma lõite, te nõrgausulised?” (Matteuse 8:26.) Seepeale sõitleb ta tuult ja ütleb merele: „Rahune! Jää vaikseks!” (Markuse 4:39.) Rajutuul raugeb ja meri muutub tüüneks. (Markus ja Luukas mainivad sellest hämmastavast loost rääkides esmalt seda, et Jeesus vaigistab ime läbi tormi, ning siis jüngrite usupuudust.)
Kujuta ette, mida jüngrid tunnevad. Nad on äsja olnud tunnistajaks sellele, kuidas mäslev meri jääb täiesti vaikseks. Neid valdab tavatu hirm. Jüngrid räägivad omavahel: „Kes ta küll on? Isegi tuul ja meri kuuletuvad talle.” Nad kõik jõuavad turvaliselt vastaskaldale. (Markuse 4:41–5:1.) Ehk on teistel paatidel, mis koos nendega merele läksid, õnnestunud läänekaldale tagasi pöörduda.
Kui lohutav on teada, et Jumala pojal on võim loodusjõudude üle! Tulevikus, kui ta valitseb Jumala kuningriigi kuningana maa üle, elavad kõik inimesed turvaliselt, ilma et peaksid kartma kohutavaid loodusõnnetusi.