Taotle Jumala rahu oma perekonnaelus
„Rahvaste suguvõsad! Andke Jehoovale, andke Jehoovale au ja võimus!” (LAUL 96:7)
1. Millise alguse andis Jehoova perekonnaelule?
JEHOOVA andis perekonnaelule rahuliku ja õnneliku alguse, kui ta ühendas esimese mehe ja esimese naise abielusidemetega. Tegelikult oli Aadam nii õnnelik, et väljendas oma rõõmu sõnadega, mida võib pidada varaseimaks säilinud luuleks: „See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast! Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!” (1. Moosese 2:23).
2. Mida Jumal abielu suhtes veel silmas pidas lisaks sellele, et oma inimlastele rõõmu valmistada?
2 Ent kui Jumal abielu ja perekonnakorralduse sisse seadis, oli tal mõttes rohkem kui vaid see, et oma inimlastele rõõmu valmistada. Ta tahtis, et nad täidaksid tema tahet. Jumal ütles esimesele paarile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!” (1. Moosese 1:28). See oli tõepoolest rahuldustpakkuv ülesanne. Kui õnnelikud oleksid Aadam, Eeva ja nende tulevased lapsed küll olnud, kui see esimene abielupaar oleks kuulekalt Jehoova tahet täitnud!
3. Mida on perekondadel vaja selleks, et elada jumalakartlikult?
3 Kuid veel tänapäevalgi on perekond kõige õnnelikum siis, kui selle liikmed teevad üheskoos tööd, et Jumala tahet täita. Ja milline meeldiv tulevik selliseid kuulekaid perekondi veel ees ootab! Apostel Paulus kirjutas: „Jumalakartusest on kasu kõigile asjadele ja sellel on käesoleva ja tulevase elu tõotus” (1. Timoteosele 4:8). Perekonnad, kes elavad tõesti jumalakartlikult, järgivad Jehoova Sõna põhimõtteid ja täidavad tema tahet. Nad taotlevad Jumala rahu ning leiavad seega rõõmu ’käesolevast elust’.
Perekonnaelu on ohus
4., 5. Miks võib öelda, et praegu on perekonnaelu kogu maailmas ohus?
4 Muidugi ei ole rahu ja õnne mitte igas perekonnas. Tsiteerides ühe demograafiainstituudi (Population Council) uurimustulemusi, teatab ajaleht „The New York Times”: „Nii rikastes kui vaestes riikides on perekonnaelu struktuur täielikult muutumas.” Selle uurimuse üks autor on öelnud: „Arusaam, et perekond on püsiv ja kokkukuuluv üksus, mida peab majanduslikult ülal isa ja milles emotsionaalset tuge pakub ema, on müüt. Tegelikult areneb olukord kogu maailmas selles suunas, et üha enam on vallasemasid, lahutumus aina kasvab [ja] perekonnad jäävad väiksemaks.” Taoliste suundumuste tõttu puudub miljonites perekondades kindlustunne, rahu ja õnn ning paljud lagunevad. Hispaanias oli lahutumus 20. sajandi viimase aastakümne alguseks hüppeliselt kasvanud: kui vaid 25 aasta eest lõppes lahutusega sajast abielust üks, siis nüüd lahutati juba iga kaheksas abielu. Inglismaal on lahutumus teadete kohaselt Euroopa suurimaid: 10 abielust puruneb 4. Sel maal on järsult kasvanud ka ühe vanemaga perekondade arv.
5 Paistab olevat inimesi, kes ei jõua kohe lahutust kuidagi ära oodata. Jaapanis Tokyo lähedal asuvasse „Sidemete katkestamise templisse” voolab hulgaliselt inimesi. See šinto tempel võtab vastu palveid abielu lahutamiseks või teiste soovimatute suhete katkestamiseks. Iga jumalakummardaja kirjutab oma palve õhukesele puutahvlikesele, riputab selle pühamu territooriumile üles ning palvetab vastuse saamiseks. Ühes Tokyo ajalehes öeldakse, et kui see pühamu umbes sajandi eest rajati, „kirjutasid kohalike rikaste kaupmeeste naised palveid, et nende mees jätaks oma armukese ning tuleks nende juurde tagasi”. Tänapäeval aga palutakse enamasti lahutust, mitte lepitust. Pole kahtlustki, et perekonnaelu on ohus kogu maailmas. Kas see peaks kristlasi üllatama? Sugugi mitte, sest Piibel aitab meil mõista, miks on perekond praegusel ajal kriisiseisundis.
Miks on perekonnakriis tekkinud?
6. Kuidas on 1. Johannese 5:19 seotud praeguse perekonnakriisiga?
6 Üks nüüdisaegse perekonnakriisi põhjusi on järgmine: „Kõik maailm on tigeda võimuses” (1. Johannese 5:19). Mida me võime sellelt tigedalt, Kurat-Saatanalt, oodata? Ta on õel, moraalitu valetaja (Johannese 8:44). Pole siis ime, et tema maailm tunneb mõnu pettusest ja ebamoraalsusest, mis perekonnaelule nii laastavalt mõjuvad! Väljaspool Jumala organisatsiooni ähvardab Saatana mõju hävitada Jehoova abielukorralduse ning teha lõpu rahulikule perekonnaelule.
7. Kuidas võivad perekondi mõjutada omadused, mida paljud inimesed neil viimseil päevil ilmutavad?
7 Teine põhjus, miks inimkonda praegu perekonnaprobleemid vaevavad, on toodud ära tekstis 2. Timoteosele 3:1—5. Seal kirjas olevad Pauluse prohvetlikud sõnad näitavad, et me elame „viimseil päevil”. Perekond ei saa elada rahus ja õnnes, kui selle liikmed on „enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, õelad, südametud [ehk „ebalojaalsed, ilma loomupärase kiindumuseta”, UM], leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad, petturid, kergemeelsed, sõgedad, rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad, kellel on jumalakartuse nägu, aga kes salgavad tema väge”. Perekond ei saa olla täiesti õnnelik, kui kasvõi ühel selle liikmetest puudub loomupärane kiindumus või kui ta on ebalojaalne. Kui rahulik saab olla perekonnaelu, kui mõni pereliige on toores ja leppimatu? Või mis veelgi halvem, kuidas saab perekonnas valitseda rahu ja õnn, kui selle liikmed on rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad? Just niisugused loomujooned on inimestel selles Saatana kontrolli all olevas maailmas. Pole ime, et neil viimseil päevil on perekonnaõnne raske leida!
8., 9. Kuidas võib laste käitumine perekonnaõnne mõjutada?
8 Veel üks põhjus, miks paljudes peredes pole rahu ega õnne, on laste halb käitumine. Kui Paulus kuulutas ette viimseil päevil valitsevaid tingimusi, ennustas ta, et paljud lapsed on sõnakuulmatud vanemaile. Kui sina oled noor, kas sinu käitumine aitab muuta teie perekonda rahumeelseks ja õnnelikuks?
9 On lapsi, kelle käitumine pole eeskujulik. Näiteks kirjutas üks poiss oma isale järgmise nurjatu kirja: „Kui sa ei võta mind Aleksandriasse kaasa, siis ei kirjuta ma sulle kirja ega räägi sinuga ega ütle sulle head aega, ja kui sa siiski lähed Aleksandriasse, ei võta ma su käest kinni ega tervita sind enam kunagi. Just nii ma teen, kui sa mind kaasa ei võta . . . Aga ma palun sind, saada mulle [harf]. Kui sa ei saada, siis ma ei söö ega joo. Voh nii!” Kas ei kõla see üsnagi tänapäevaselt? Tegelikult kirjutas selle kirja oma isale üks poiss muistses Egiptuses rohkem kui 2000 aastat tagasi.
10. Kuidas saavad noored aidata oma perekonnal Jumala rahu taotleda?
10 Selle Egiptuse nooruki hoiak perekonnas küll rahu ei edendanud. Muidugi leiavad neil viimseil päevil perekondades aset palju tõsisemad asjad. Siiski saate teie, noored, aidata oma perekonnal Jumala rahu taotleda. Kuidas? Toimides Piibli järgmise nõuande kohaselt: „Lapsed, olge oma vanemaile sõnakuulelikud kõigis asjus, sest see on Issandale meelepärast!” (Koloslastele 3:20).
11. Kuidas saavad vanemad aidata oma lastel ustavateks Jehoova teenijateks saada?
11 Kuidas on lugu teiega, lapsevanemad? Aidake oma lapsi armastavalt, et nad saaksid Jehoova ustavateks sulasteks. „Õpeta poisile teed, mida ta peab käima,” ütleb Õpetussõnad 22:6, „siis ta ei lahku sellelt ka mitte vanas eas!” Tänu oskuslikule piiblilise õpetuse andmisele ning vanemate heale eeskujule ei pöördu paljud poisid ja tüdrukud õigelt teelt kõrvale ka siis, kui nad vanemaks saavad. Kuid palju sõltub Piibli abil õpetamise kvaliteedist ja ulatusest ning lapse enda südamest.
12. Miks peaks kristlik kodu rahumeelne olema?
12 Kui kõik meie perekonnaliikmed püüaksid Jehoova tahet täita, peaks meil Jumala rahu olema. Peaks ju kristlik kodu olema täis ’rahu sõpru’. Luuka 10:1—6 näitab, et Jeesus pidas silmas just selliseid inimesi, kui ta saatis 70 jüngrit teenistusse ja lausus neile: „Kuhu majasse te aga iganes sisse lähete, seal öelge esiti: „Rahu olgu sellele kojale!” Ja kui iganes seal on rahulaps [„rahu sõber”, UM] siis hingab teie rahu tema peal.” Kui Jehoova teenijad rahumeelselt majast majja käies ’rahu evangeeliumi’ kuulutavad, otsivad nad rahu sõpru (Apostlite teod 10:34—36; Efeslastele 2:13—18). Kindlasti peaks kristlik kodu, kus elavad rahu sõbrad, olema rahumeelne.
13., 14. a) Mida soovis Noomi Rutile ja Orpale? b) Milline hingamispaik peaks olema kristlik kodu?
13 Kodu peaks olema rahu- ja turvapaik. Eakas lesk Noomi lootis, et Jumal annab tema noortele lesestunud pojanaistele Rutile ja Orpale meelerahu ning lohutust, mis kaasneks hea mehe ja koduga. Noomi ütles: „Andku teile Jehoova, et leiaksite varjupaiga kumbki oma mehe kojas!” (Rutt 1:9). Üks õpetlane kirjutas Noomi soovi kohta, et seesuguses kodus Rutt ja Orpa „leiaksid kergendust rahutusest ja murest. Nad leiaksid meelerahu. See oleks koht, kuhu nad võiksid jääda ning kus nende õrnemad tunded ja austustväärivad soovid rahuldataks ning kus nad võiksid hinge tõmmata. Sellele heebrea sõnale .. omast sügavust näitab ilmekalt temaga seotud väljendite [Jesaja 32:17, 18] iseloom”.
14 Pane palun tähele seda viidet Jesaja 32:17, 18—le. Sealt võime lugeda: „Õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek! Ja mu rahvas elab rahu eluasemes, kindlais elamuis ning segamatuis hingamispaigus.” Kristlik kodu peaks olema hingamispaik, kust võib leida õiglust, rahulikku elu, julgeolekut ja Jumala rahu. Aga mis saab siis, kui tuleb ette katsumusi, erimeelsusi või muid raskusi? Siis on meil eriti vaja teada perekonnaõnne saladust.
Neli tähtsat põhimõtet
15. Kuidas sa ütleksid, mis on perekonnaõnne saladus?
15 Kõik perekonnad maa peal võlgnevad oma nime Jehoova Jumalale, perekondade Loojale (Efeslastele 3:14, 15). Seega peaksid need, kes soovivad perekonnaõnne tunda, otsima tema juhatust ja teda kiitma, nagu seda tegi laulukirjutaja: „Rahvaste suguvõsad! Andke Jehoovale, andke Jehoovale au ja võimus!” (Laul 96:7). Perekonnaõnne saladuse võib leida Jumala Sõna Piibli lehekülgedelt ning see peitub seal leiduvate põhimõtete rakendamises. Perekond, kes neid põhimõtteid rakendab, on õnnelik ning kogeb Jumala rahu. Vaadelgem seepärast nelja neist tähtsatest põhimõtetest.
16. Millist osa peaks perekonnaelus täitma enesevalitsemine?
16 Üks neist põhimõtetest on järgmine: enesevalitsemine on hädavajalik selleks, et perekonnas võiks valitseda Jumala rahu. Kuningas Saalomon lausus: „Otsekui mahakistud linn, millel pole müüri, on mees, kes ei talitse oma meelt!” (Õpetussõnad 25:28). Kui me tahame, et meie perekond oleks rahulik ja õnnelik, on hädavajalik talitseda oma meelt ehk ilmutada enesevalitsemist. Kuigi me oleme ebatäiuslikud, tuleb meil ilmutada enesevalitsemist, mis on Jumala püha vaimu vili (Roomlastele 7:21, 22; Galaatlastele 5:22, 23). See vaim aitab meil ennast valitseda, kui me palume seda omadust, rakendame ellu vastavaid Piibli nõuandeid ja seltsime nendega, kes seda omadust ilmutavad. Seesugune teguviis aitab meil ’põgeneda hooruse eest’ (1. Korintlastele 6:18). Enesevalitsemine aitab meil ka hoiduda vägivallast, vältida alkoholismi või saada sellest võitu ning käituda keerulistes olukordades rahulikumalt.
17., 18. a) Kuidas käib 1. Korintlastele 11:3 kristliku perekonnaelu kohta? b) Kuidas edendab pea-seisundi tunnustamine perekonnas Jumala rahu?
17 Teise olulise põhimõtte võib sõnastada selliselt: pea-seisundi tunnustamine aitab meil oma perekonnas Jumala rahu taotleda. Paulus kirjutas: „Ma tahan, et te teaksite, et Kristus on iga mehe pea ja et mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea” (1. Korintlastele 11:3). See tähendab, et mees juhib perekonda, naine toetab teda lojaalselt ning lapsed kuuletuvad oma vanematele (Efeslastele 5:22—25, 28—33; 6:1—4). Seesugune käitumine edendab Jumala rahu perekonnaelus.
18 Kristlikel abielumeestel tuleb meeles pidada, et Pühakirja järgi ei ole perekonnapea diktaator. Ta peab jäljendama oma Pead Jeesust. Kuigi Jeesus pidi saama „kõigi asjade üle peaks”, ta ei „tulnud, et teda teenitaks, vaid teenima” (Efeslastele 1:22; Matteuse 20:28). Samamoodi kasutab kristlik mees pea-seisundit armastavalt, mis aitab tal oma pere eest hästi hoolt kanda. Ja kristlik naine tahab oma mehega kindlasti koostööd teha. Mehe „abilise” ja „täiendusena” on tal omadusi, mis tema mehel puuduvad, ning ta toetab meest, kus vaja (1. Moosese 2:20; Õpetussõnad 31:10—31). Pea-seisundi õige rakendamine aitab abielumehel ja -naisel teineteist lugupidavalt kohelda ning ajendab lapsi olema sõnakuulelikud. Tõepoolest, pea-seisundi tunnustamine edendab perekonnaelus Jumala rahu.
19. Miks on hea suhtlemine perekonna rahu ja õnne seisukohalt oluline?
19 Kolmandat tähtsat põhimõtet võib väljendada nõnda: hea suhtlemine on perekonna rahuks ja õnneks hädavajalik. Jakoobuse 1:19 ütleb meile: „Olgu vaid iga inimene nobe kuulma, pikaline rääkima, pikaline vihale.” Perekonnaliikmed peavad üksteisega rääkima ja üksteist ka ära kuulama, sest perekondlik suhtlemine on otsekui kahesuunaline tänav. Isegi kui see, mida me ütleme, on õige, toovad meie sõnad tõenäoliselt rohkem kahju kui kasu, kui need on öeldud julmalt, uhkelt või tundetult. Meie kõne peaks olema meeldiv, „soolaga soolatud” (Koloslastele 4:6). Perekonnad, kes järgivad Pühakirja põhimõtteid ja suhtlevad hästi, taotlevad Jumala rahu.
20. Miks sa ütleksid, et perekonnaõnne seisukohalt on oluline armastus?
20 Neljas põhimõte on järgmine: perekonna rahuks ja õnneks on oluline armastus. Romantiline armastus võib abielus tähtsat rolli etendada ja pereliikmete vahel võib tekkida sügav kiindumus. Kuid veelgi tähtsam on see armastus, mida kreeka keeles tähistatakse sõnaga a·gaʹpē. See on seesama armastus, mida me kasvatame Jehoova, Jeesuse ja oma ligimeste vastu (Matteuse 22:37—39). Jumal osutas seda armastust inimkonna vastu, ’andes oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu’ (Johannese 3:16). Kui imepärane see küll on, et me võime sedasama armastust oma pereliikmete vastu ilmutada! See ülev armastus on tõesti „täiuslik ühtsuse side” (Koloslastele 3:14, UM). See liidab abikaasad ühte ning ajendab neid tegema seda, mis on parim teineteisele ning nende lastele. Kui tuleb ette raskusi, aitab armastus neil ühiselt lahendust otsida. Võime selles kindlad olla, sest „armastus .. ei otsi omakasu, .. tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik! Armastus ei hävi ilmaski!” (1. Korintlastele 13:4—8). Perekonnad, kus vastastikust armastust kinnitab ka armastus Jehoova vastu, on tõesti õnnelikud!
Taotle edaspidigi Jumala rahu
21. Mis teeb sinu perekonna tõenäoliselt rahumeelsemaks ja õnnelikumaks?
21 Eelmainitud ja ka muud Piibli põhimõtted on kirjas väljaannetes, mida Jehoova on heldekäeliselt andnud „ustava ja mõistliku sulase” kaudu (Matteuse 24:45). Näiteks leidub taolist teavet 192-leheküljelises raamatus „Perekonnaõnne saladus”, mis anti välja Jehoova tunnistajate „Jumala rahusõnumi toojate” piirkonnakonventidel, mida peeti kogu maailmas aastal 1996/97. Sellise väljaande abil Pühakirja isiklik ja perekondlik uurimine võib suureks kasuks olla (Jesaja 48:17, 18). Jah, kui sa Piibli nõuandeid rakendad, teeb see sinu perekonna väga tõenäoliselt rahumeelsemaks ja õnnelikumaks.
22. Mille me peaksime oma perekonnaelu keskpunktiks tegema?
22 Jehooval on tema tahet täitvate perekondade jaoks varuks imelisi asju ning ta on väärt, et me teda kiidaksime ja teeniksime (Ilmutuse 21:1—4). Tehku teie perekond seepärast oma elu keskpunktiks tõelise Jumala kummardamine. Ning õnnistagu meie armastav taevane Isa Jehoova teid rikkalikult, kui te taotlete Jumala rahu oma perekonnaelus!
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mida on perekondadel vaja selleks, et jumalakartlikult elada?
◻ Miks on perekond tänapäeval kriisiseisundis?
◻ Milles seisneb perekonnaõnne saladus?
◻ Millised on mõningad põhimõtted, mis aitavad meil perekonnaelus rahu ja õnne edendada?
[Pilt lk 24]
Hea suhtlemine aitab meil oma perekonnaelus Jumala rahu taotleda