Kõik tõelised kristlased on evangeeliumikuulutajad

„Laulge Jehoovale, kiitke tema nime, kuulutage päevast päeva tema päästet!” (LAUL 96:2)

 1. Millist head sõnumit peavad inimesed kuulma ning kuidas on Jehoova tunnistajad andnud eeskuju selle sõnumi levitamises?

MAAILMAS, kus iga päev juhtub õnnetusi, on tõeliselt lohutav teada Piibli sõnumit, et sõjad, kuritegevus, nälg ja rõhumine lõppevad varsti (Laul 46:10; 72:3, 7, 8, 12, 16). Tõepoolest, kas pole see mitte hea sõnum, mida igaüks peab kuulma? Jehoova tunnistajad arvavad nii. Neid tuntakse kõikjal kui inimesi, kes kuulutavad „häid sõnumeid” (Jesaja 52:7). Tõsi küll, paljud tunnistajad on kogenud tagakiusamist seetõttu, et nad on otsusekindlalt rääkinud head sõnumit. Ent nii peavad nad silmas inimeste parimaid huve. Millist innukust ja visadust on tunnistajad küll ilmutanud!

 2. Mis on üks Jehoova tunnistajate innukuse põhjusi?

² Jehoova tunnistajate innukust tänapäeval võib võrrelda esimese sajandi kristlaste omaga. Ühes roomakatoliku ajalehes öeldi nende kohta õigesti: „Kohe, kui esimesed kristlased said ristitud, tundsid nad endal kohustust levitada evangeeliumi. Orjad andsid evangeeliumi edasi suust suhu.” („L’Osservatore Romano”.) Miks on Jehoova tunnistajad algkristlaste sarnaselt nii innukad? Esiteks seepärast, et hea sõnum, mida nad teatavaks teevad, on Jehoova Jumalalt eneselt. Kas võib olla mingit paremat põhjust innukuseks? Oma kuulutustööga avaldavad nad positiivset vastukaja laulukirjutaja sõnadele: „Laulge Jehoovale, kiitke tema nime, kuulutage päevast päeva tema päästet!” (Laul 96:2).

 3. a) Mis on Jehoova tunnistajate innukuse teine põhjus? b) Mida „[Jumala] pääste” hõlmab?

³ Laulukirjutaja sõnadest ilmneb ka teine põhjus, miks Jehoova tunnistajad on innukad. Nende sõnum on päästesõnum. Et parandada kaasinimeste elujärge, töötab osa inimesi meditsiini alal, mõned tegelevad sotsiaal- ja majandusküsimustega või muude selliste valdkondadega ning nende pingutused on kiiduväärt. Ent see, mida üks inimene võib teise heaks teha, on väga piiratud, võrreldes „[Jumala] päästega”. Jeesus Kristuse kaudu päästab Jehoova alandlikud inimesed patust, haigustest ja surmast. Need, kes sellest osa saavad, elavad igavesti! (Johannese 3:16, 36; Ilmutuse 21:3, 4.) Tänapäeval on pääste üks neist „imeasjadest”, millest kristlased räägivad, avaldades nii positiivset vastukaja üleskutsele: „Jutustage paganate seas tema au, tema imeasju kõigi rahvaste seas! Sest Jehoova on suur ja väga kiidetav ja tema on kardetavam kui kõik muud jumalad!” (Laul 96:3, 4).

Issanda eeskuju

4.–6. a) Millisel kolmandal põhjusel on Jehoova tunnistajad innukad? b) Kuidas ilmutas Jeesus innukust hea sõnumi kuulutamisel?

⁴ Jehoova tunnistajad on innukad ka kolmandal põhjusel. Nad järgivad Jeesus Kristuse eeskuju (1. Peetruse 2:21). See täiuslik mees pühendus täielikult ülesandele ’viia rõõmusõnumit alandlikele’ (Jesaja 61:1; Luuka 4:17–21). Nii sai temast evangeeliumikuulutaja ehk heast sõnumist rääkija. Ta käis Galilea ja Juudamaa risti ja põiki läbi, „kuulutades kuningriigi evangeeliumi” (Matteuse 4:23). Ning kuna ta teadis, et paljud inimesed avaldavad sellele heale sõnumile positiivset vastukaja, ütles ta oma jüngritele: „Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta läkitaks töötegijaid välja oma lõikusele” (Matteuse 9:37, 38).

⁵ Kooskõlas oma palvega õpetas Jeesus teisi saama evangeeliumikuulutajateks. Peagi saatis ta oma apostlid iseseisvalt välja, sõnades neile: „Minnes kuulutage ning öelge: taevariik on lähedal!” Kas oleks olnud praktilisem hakata tolle aja ühiskondlikke probleeme lahendama? Või kas nad oleksid pidanud sekkuma poliitikasse, et võidelda laialtlevinud korruptsiooni vastu? Ei. Selle asemel andis Jeesus eeskuju kõigile kristlikele evangeeliumikuulutajatele, öeldes oma järelkäijatele: „Minnes kuulutage” (Matteuse 10:5–7).

⁶ Hiljem saatis Jeesus välja teise jüngrite rühma, kes pidi kuulutama: „Jumala riik on ... lähedal!” Kui nad tulid tagasi ja rääkisid oma kuulutusretke edukusest, oli Jeesus väga rõõmus. Ta palvetas: „Mina tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa oled tarkade ja mõistlike eest selle pannud varjule ja oled selle ilmutanud väetitele!” (Luuka 10:1, 8, 9, 21). Jeesuse jüngrid, kes olid varem olnud tublid kalamehed, põllumehed või mingi muu ameti pidajad, olid kõrgeltharitud religioonijuhtidega võrreldes justkui väetid. Ent jüngreid õpetati kuulutama kõige paremat head sõnumit.

 7. Kellele kuulutasid Jeesuse järelkäijad pärast tema taevaminekut head sõnumit kõigepealt?

⁷ Pärast Jeesuse taevaminekut jätkasid tema järelkäijad hea päästesõnumi levitamist (Apostlite teod 2:21, 38–40). Kellele nad kõigepealt kuulutasid? Kas nad läksid rahvaste juurde, kes ei tundnud Jumalat? Ei, nende esimene kuulutustööpõld oli Iisrael – rahvas, kes tundis Jehoovat juba rohkem kui 1500 aastat. Kas neil oli õigus kuulutada maal, kus Jehoovat juba kummardati? Jah oli. Jeesus oli neile öelnud: „[Te] peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!” (Apostlite teod 1:8). Iisraelil oli vaja kuulda head sõnumit sama palju kui igal teisel rahval.

 8. Kuidas jäljendavad Jehoova tunnistajad tänapäeval Jeesuse järelkäijaid, kes elasid esimesel sajandil?

⁸ Samamoodi kuulutavad Jehoova tunnistajad tänapäeval kogu maailmas. Nad teevad koostööd Johannese nähtud ingliga, kellel „oli igavene evangeelium, et armuõpetust kuulutada neile, kes elavad maa peal, ja kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele” (Ilmutuse 14:6). Aastal 2001 tegutsesid nad 235 maal ja territooriumil, sealhulgas ka sellistes maades, mida üldiselt peetakse kristlikeks. Kas Jehoova tunnistajad teevad valesti, kui nad kuulutavad kohtades, kuhu on juba rajatud ristiusu kirikuid? Mõnede arvates küll, ning nad ehk peavad sellist evangeeliumikuulutamist isegi „lammaste varastamiseks”. Ent Jehoova tunnistajad peavad meeles, mida tundis Jeesus tema ajal elanud alandlike juutide vastu. Ehkki neil juba oli preesterkond, ei kõhelnud Jeesus neile head sõnumit rääkida. Tal oli „hale meel nende pärast, sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Matteuse 9:36). Kui Jehoova tunnistajad leiavad alandlikke inimesi, kes ei tea midagi Jehoovast ega tema Kuningriigist, siis kas nad peaksid varjama head sõnumit selliste inimeste eest põhjusel, et mõni teine religioon väidab endal nende üle mõjuvõimu olevat? Jeesuse apostlite eeskuju silmas pidades on vastus eitav. Head sõnumit peab kuulutatama eranditult „kõigile rahvaile” (Markuse 13:10).

Kõik algkristlased kuulutasid evangeeliumi

 9. Kes kristlikust kogudusest osalesid kuulutustöös esimesel sajandil?

⁹ Kes osalesid kuulutustöös esimesel sajandil? Faktid näitavad, et kõik kristlased olid evangeeliumikuulutajad. William S. Williams märgib: „On üldteada, et algkirikus kuulutasid evangeeliumi kõik kristlased.” Viidates sündmustele, mis toimusid meie ajaarvamise 33. aasta nelipühil, ütleb Piibel: „Nad kõik [mehed ja naised] said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.” Evangeeliumikuulutajate seas oli mehi ja naisi, noori ja vanu, orje ja vabu kodanikke (Apostlite teod 1:14; 2:1, 4, 17, 18; Joel 3:1, 2; Galaatlastele 3:28). Kui paljud kristlased olid sunnitud tagakiusamise tõttu Jeruusalemmast põgenema, „käisid hajaliolevad mööda maad ja kuulutasid evangeeliumi sõna” (Apostlite teod 8:4). Evangeeliumi kuulutasid kõik „hajaliolevad”, mitte ainult mõned üksikud seda tegema määratud inimesed.

10. Milline kaheosaline käsk täideti enne juudi süsteemi hävingut?

¹⁰ See osutus tõeks kõigil neil varajastel aastatel. Jeesus ennustas: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matteuse 24:14). Nende sõnade esimese sajandi täideminekuna oli head sõnumit enne, kui Rooma väed hävitasid juutide religioosse ja poliitilise süsteemi, tõesti laialdaselt kuulutatud (Koloslastele 1:23). Lisaks kuuletusid kõik Jeesuse järelkäijad käsule: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Algkristlased ei innustanud alandlikke inimesi lihtsalt uskuma Jeesusesse ega jätnud neid siis teenima Jumalat omal viisil, nagu mõned jutlustajad tänapäeval seda teevad. Nad hoopis õpetasid inimesi saama Jeesuse jüngriteks, koondasid nad kogudustesse ja andsid neile väljaõpet, et nemad omakorda võiksid kuulutada head sõnumit ja teha jüngreid (Apostlite teod 14:21–23). Jehoova tunnistajad järgivad tänapäeval nende eeskuju.

11. Kes kuulutavad tänapäeval inimestele parimat head sõnumit?

¹¹ Rohkesti Jehoova tunnistajaid on järginud esimese sajandi eeskujusid – Paulust, Barnabast ja teisi – ning läinud teenima misjonäridena välismaale. Nende töö on olnud tõepoolest tulemusrikas, sest nad pole sekkunud poliitikasse ega pole mingil muul viisil kaldunud kõrvale ülesandest kuulutada head sõnumit. Nad on lihtsalt kuuletunud Jeesuse käsule: „Minnes kuulutage.” Ent enamik Jehoova tunnistajaid ei ole misjonärid välismaal. Paljud neist teenivad elatist ilmaliku tööga, paljud aga käivad veel koolis. Mõned kasvatavad lapsi. Kuid kõik tunnistajad jagavad inimestele head sõnumit, mida nad on teada saanud. Olgu nad noored või vanad, naised või mehed, nad avaldavad rõõmsalt vastukaja Piibli üleskutsele: „Kuuluta sõna, astu esile, olgu parajal või ebasobival ajal” (2. Timoteosele 4:2). ’Nad ei lakka õpetamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest’, järgides nii esimese sajandi eelkäijaid (Apostlite teod 5:42). Nad teevad inimestele teatavaks parima hea sõnumi.

Proselütism või evangelism?

12. Mis on proselütism ja milline kaastähendus on sel sõnal tänapäeval?

¹² Kreekakeelne sõna pro·seʹly·tos tähendab ’juurdetulnu’ või ’pöördunu’. Eesti keelde on tulnud sellest sõna „proselütism”, mis tähendab üldiselt ’poolehoidjate püüdmist’. Tänapäeval väidavad mõned, et proselütism on kahjulik. Dokument, mille avaldas Kirikute Maailmanõukogu, räägib isegi „proselütismi patust”. Miks? Katoliku ajakiri teatab: „Õigeusu kiriku pidevate kaebuste tõttu on sõna „proselütism” kaastähenduseks saanud sunniviisiline usule pööramine.” („Catholic World Report”.)

13. Milliseid näiteid võib tuua kahjuliku proselütismi kohta?

¹³ Kas proselütism on kahjulik? See võib seda olla. Jeesuse sõnade kohaselt oli kirjatundjate ja variseride proselütism kahjulik inimestele, keda nad usule olid pööranud (Matteuse 23:15). Kindlasti on „sunniviisiline usule pööramine” vale. Ajaloolane Josephus räägib näiteks Makabeide perekonda kuuluvast Johannes Hyrkanosest, kes idumealasi alistades „lubas neil jääda oma maale juhul, kui nad lasevad end ümber lõigata ja on valmis täitma juudi seadusi”. Kui idumealased tahtsid elada juudi valitsuse all, pidid nad pöörduma juudi usku. Ajaloolased räägivad, et kaheksandal sajandil m.a.j vallutas Karl Suur paganlikud saksid, kes elasid Põhja-Euroopas, sundides neid jõhkralt usule pöörduma.a Kui siiras aga oli sakside või idumealaste usule pöördumine? Kui ehtne oli näiteks väikest Jeesust tappa püüdnud Idumea kuninga Heroodese ustavus Jumala inspireeritud Moosese Seadusele? (Matteuse 2:1–18.)

14. Kuidas avaldavad mõned ristiusu misjonärid inimestele survet usule pöörduda?

¹⁴ Kas usule pöördumist sunnitakse peale ka tänapäeval? Mõnes mõttes küll. Teatavasti pakuvad mõned ristiusu misjonärid potentsiaalsetele usule pöördujatele välisstipendiume. Või siis sunnivad nad näljast põgenikku enne toidupaki saamist jutlust kuulama. Vastavalt avaldusele, mille tegid 1992. aastal õigeusu juhid, „toimub proselütism mõnikord materiaalsete ahvatluste kaudu ja mõnikord mitmesuguste vägivaldsete võtete kaudu”.

15. Kas Jehoova tunnistajad tegelevad proselütismiga selle sõna tänapäevases tähenduses? Selgita.

¹⁵ Sundida inimest oma religiooni muutma on vale. On kindel, et Jehoova tunnistajad ei käitu sellisel viisil.b Seega ei tegele nad proselütismiga selle sõna tänapäevases tähenduses. Esimese sajandi kristlaste sarnaselt kuulutavad nad head sõnumit kõigile. Igaüks, kes avaldab vabatahtlikult positiivset vastukaja, on oodatud omandama sügavamaid teadmisi piibliuurimise kaudu. Need huvilised õpivad arendama usku Jumalasse ja tema eesmärkidesse ning see usk rajaneb täpsel Piibli tundmisel. Tulemuseks on see, et nad saavad hüüda päästeks appi Jumala nime Jehoovat (Roomlastele 10:13, 14, 17). Kas inimesed võtavad hea sõnumi vastu või mitte, on nende endi valida. Pole mingit sundust. Kui see toimuks sunniviisil, poleks usule pöördumisel mingit mõtet. Et olla Jumalale meele järgi, peab tema teenimine lähtuma südamest (5. Moosese 6:4, 5; 10:12).

Evangeeliumikuulutamine tänapäeval

16. Kuidas on Jehoova tunnistajad tänapäeval järjest suuremal määral evangeeliumi kuulutanud?

¹⁶ Nüüdsel ajal on Jehoova tunnistajad pidevalt kuulutanud head sõnumit Kuningriigist, viies nii järjest suuremal määral täide kirjakohta Matteuse 24:14. Tähtis abivahend selles evangeeliumikuulutamise töös on olnud ajakiri „Vahitorn”.c Kui „Vahitorni” esimesed numbrid aastal 1879 ilmusid, oli tiraaž umbes 6000 eksemplari ning see ajakiri ilmus ühes keeles. Aastal 2001 ehk üle 122 aasta hiljem on selle tiraaž juba 23 042 000 eksemplari 141 keeles. Paralleelselt selle kasvuga kuulutavad Jehoova tunnistajad evangeeliumi järjest suuremal määral. Võrdle seda mõnda tuhandet tundi, mil 19. sajandi igal aastal evangeeliumi kuulutati, nende 1 169 082 225 tunniga, mis pühendati kuulutustööle aastal 2001. Mõtle neile keskmiselt 4 921 702–le tasuta piiblikursusele, mida iga kuu juhatati. Kui rohkesti head tööd küll ära tehti! Ning seda tegid 6 117 666 Kuningriigi kuulutajat.

17. a) Milliseid valejumalaid tänapäeval kummardatakse? b) Mida peab igaüks teadma, hoolimata oma keelest, rahvusest või ühiskondlikust positsioonist?

¹⁷ Laulukirjutaja ütleb: „Teiste rahvaste jumalad on ebajumalad, Jehoova aga on teinud taevad!” (Laul 96:5). Tänapäeva maailmas on kummardamise objektideks natsionalism, rahvuslikud sümbolid, kuulsused, materiaalsed asjad ja koguni rikkus ise (Matteuse 6:24; Efeslastele 5:5; Koloslastele 3:5). Mohandas K. Gandhi ütles kord: „Minu kindel arvamus on see, et ... Euroopa on tänapäeval vaid nime poolest kristlik. Tegelikult kummardab ta mammonat [rikkust].” Tõsiasi on, et head sõnumit on vaja kuulda kõikjal. Igaüks, hoolimata sellest, mis keelt ta räägib, mis rahvusest ta on või milline ühiskondlik positsioon tal on, peab tundma Jehoovat ja tema eesmärke. Me soovime, et kõik avaldaksid positiivset vastukaja laulukirjutaja sõnadele: „Andke Jehoovale au ja võimus! Andke Jehoovale tema nime au” (Laul 96:7, 8). Jehoova tunnistajad aitavad inimestel õppida tundma Jehoovat, et nad saaksid temale õigesti au anda. Ning need, kes positiivselt reageerivad, saavad sellest suurt kasu. Millist kasu? Seda arutatakse järgmises artiklis.

[Allmärkused]

Kas sa oskad selgitada?

• Miks on Jehoova tunnistajad innukad evangeeliumikuulutajad?

• Miks kuulutavad Jehoova tunnistajad isegi seal, kuhu on rajatud ristiusu kirikuid?

• Miks võib öelda, et Jehoova tunnistajad ei tegele proselütismiga selle sõna tänapäevases tähenduses?

• Kuidas on Jehoova tunnistajatel evangeeliumikuulutamine tänapäeval edenenud?

[Pilt lk 9]

Jeesus oli innukas evangeeliumikuulutaja ning ta õpetas teisi sedasama tööd tegema

[Pilt lk 10]

Esimesel sajandil osalesid kõik koguduse liikmed evangeeliumikuulutamises

[Pilt lk 11]

On vale sundida inimest oma religiooni muutma