14. Miks on tähelepanuväärne, et tähendamissõnas halastajast samaarlasest pidas Jeesus tähtsaks rääkida teest, mis läks „Jeruusalemmast alla Jeerikosse”?

¹⁴ Teiseks, mõtle tähendamissõnale halastajast samaarlasest. Jeesus alustas nii: „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse ja sattus röövlite kätte. Kui need ta riided olid riisunud ja temale hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha” (Luuka 10:30). On tähelepanuväärne, et Jeesus pidas tähtsaks rääkida teest, mis läks „Jeruusalemmast alla Jeerikosse”. Ta jutustas selle tähendamissõna Juudamaal, mitte kaugel Jeruusalemmast. Seepärast tema kuulajad ilmselt teadsid, millisest teest on jutt. See tee oli kurikuulus ning eriti ohtlik üksi reisiva inimese jaoks. Tee lookles üle inimtühja maastiku ja seal oli röövlite jaoks rohkesti varitsuskohti.

15. Miks ei saa näites halastajast samaarlasest kuidagi õigustada preestri ja leviidi ükskõiksust?

¹⁵ Jeesuse ütluses, et tee läks „Jeruusalemmast alla Jeerikosse”, on veel midagi tähelepanuväärset. Jutustuse kohaselt läksid mööda seda teed ka preester ja seejärel leviit, kuid kumbki neist ei peatunud, et ohvrit aidata (Luuka 10:31, 32). Preestrid teenisid Jeruusalemma templis ja leviidid abistasid neid. Paljud preestrid ja leviidid, kes polnud parasjagu templiteenistuses, elasid Jeerikos, sest see oli Jeruusalemmast vaid 23 kilomeetri kaugusel. Kahtlemata oli neil võimalus seda teed pidi rännata. Pane ka tähele, et preester ja leviit läksid „Jeruusalemmast”, suundudes seega templist eemale.b Nende ükskõiksust ei saanud õigustada väitega, et vigastatud mees paistis surnud olevat ja laiba puudutamine oleks neid templiteenistuseks mõneks ajaks kõlbmatuks teinud (3. Moosese 21:1; 4. Moosese 19:11, 16). Kas pole ilmne, et Jeesuse näited olid seotud asjadega, mis olid tema kuulajatele tuttavad?