Piibli 32. raamat — Joona

Kirjutaja: Joona

Kirjutamine lõpetati: u 844 e.m.a

JOONA oli misjonär, kes elas üheksandal sajandil e.m.a. Kuidas ta suhtus Jehoovalt saadud ülesandesse? Milliseid uusi kogemusi ta sai? Kas inimesed võtsid teda kuulda? Millised olid tema kuulutustöö tulemused? Joona raamatu põnev jutustus vastab neile küsimustele. See raamat kirjutati ajal, mil Jehoova valitud rahvas oli murdnud temaga sõlmitud lepingu ja hakanud teenima ebajumalaid. Joona raamat näitab, et Jumala halastus ei piirdu vaid ühe rahvaga, isegi mitte Iisraeliga. Selles ülistatakse Jehoova suurt halastust ja heldust, mis on täielik vastand ebatäiuslike inimeste juures nii sageli ilmnevale halastamatusele, kannatamatusele ja usupuudusele.

² Nimi Joona tähendab ’tuvi’. Joona oli Sebuloni maa-alalt Galilea piirkonnast Gat-Heeferis pärit prohvet Amittai poeg. Kirjakohast 2. Kuningate 14:23—25 võime lugeda, et Iisraeli kuningas Jerobeam II laiendas Iisraeli piire, nagu Jehoova oli Joona kaudu ennustanud. Järelikult kuulutas Joona prohvetina umbes aastal 844 e.m.a, kui Jerobeam sai Iisraeli kuningaks. See oli aastaid enne, kui Assüüria, mille pealinnaks oli Niinive, hakkas valitsema Iisraeli üle.

³ Pole kahtlustki, et kogu Joona raamat on usaldusväärne. Jeesus viitas Joonale kui reaalsele inimesele. Ta selgitas Jumala vaimu abil kahte prohvetlikku juhtumit Joona elust, mis kinnitab, et selles raamatus on kirjas usaldusväärsed prohvetiennustused (Matt. 12:39—41; 16:4; Luuka 11:29—32). Juudid on alati arvanud Joona raamatu kaanoni hulka ning nende jaoks on see ajalooline kirjutis. Jutustuse tõepärasust kinnitab ka see, et Joona kirjutas oma vigadest ja eksimustest avameelselt ega püüdnud neid kuidagi ilustada.

⁴ Mida aga öelda suure kala kohta, kes Joona alla neelas? Selle kala liigi üle on palju spekuleeritud. Näiteks on kašelott võimeline inimese tervelt alla neelama. Seda võib ka mõrtsukhai. Piibel aga ütleb lihtsalt: ”Jehoova saatis ühe suure kala, et see neelaks Joona” (Joona 2:1). Milline kala see konkreetselt oli, seda ei täpsustata. Ei saa kindlalt väita, kas see oli kašelott või mõrtsukhai või mõni muu tundmatu mereelukas.a Meile peaks piisama Piibli informatsioonist, et see oli ”suur kala”.

MILLE POOLEST KASULIK

⁹ Joona tegutsemisviis ning selle tagajärjed peaksid olema meile hoiatuseks. Joona põgenes Jumalalt saadud ülesande eest. Ta oleks hoopis pidanud seda täitma asuma ning olema veendunud, et Jehoova toetab teda (Joona 1:3; Luuka 9:62; Õpet. 14:26; Jes. 6:8). Minnes aga vastassuunas, ilmnes Joona vale suhtumine selles, et ta ei julgenud öelda meremeestele, et on ”Jehoova, taeva Jumala” teenija. Tema julgus oli minema pühitud (Joona 1:7—9; Efesl. 6:19, 20). Joona enesekesksus viis ta nii kaugele, et ta võttis Jehoova halastust Niinive vastu isikliku solvanguna. Ta üritas oma teguviisi õigusta, öeldes Jehoovale, et teadis algusest peale, milline on tulemus — seega, milleks oli teda üldse vaja kuulutama saata? Jehoova noomis Joonat lugupidamatu ja kaebleva hoiaku pärast. Me peaksime õppima Joona kogemustest ja mitte otsima vigu sellest, kuidas Jehoova halastust osutab või kuidas ta midagi teeb (Joona 4:1—4, 7—9; Filipl. 2:13, 14; 1. Kor. 10:10).

¹⁰ Jehoova imeliste omaduste helduse ja halastuse kujutamine ületab kõik muu selles raamatus. Jehoova saatis prohveti hoiatama Niinivet läheneva hävingu eest, ning kui linna elanikud kahetsesid, oli ta valmis neile halastama. Tänu sellele püsis Niinive veel rohkem kui 200 aastat, umbes aastani 632 e.m.a, mil meedlased ja babüloonlased selle hävitasid. Jehoova osutas halastust ka Joonale, kui päästis ta merel mässava tormi käest ning pakkus talle varju kiikajonipuu all, ”päästes teda ta vaevast”. Lastes kiikajonipuul kasvada ning seejärel kuivada, näitas Jehoova Joonale, et ta osutab halastust ja heldust sellele, kellele soovib (Joona 1:2; 3:2—4, 10; 2:11; 4:6, 10, 11).

¹¹ Kirjakohas Matteuse 12:38—41 ütles Jeesus usujuhtidele, et neile ei anta muud tunnustähte kui ”Joona tunnustäht”. Kui Joona oli olnud kolm päeva ja kolm ööd ”haua sisemuses”, läks ja kuulutas ta Niinivele, saades selle elanikele ”tunnustäheks” (Joona 2:1; 2:3; 3:1—4). Samuti oli ka Jeesus ligi kolm päeva hauas ning seejärel äratati ta üles. Kui tema järelkäijad andsid sellest sündmusest tunnistust, sai Jeesus tolleaegsele sugupõlvele ”tunnustäheks”. Vastavalt juutide ajaarvestusele ning sellele, kuidas kõik toimus Jeesuse puhul, võib see ”kolme päeva ja kolme öö” pikkune ajaperiood olla ka lühem kui kolm täispikka päeva.b

¹² Samas arutluses vastandab Jeesus Niinive elanike kahetsuse juutide kõva südamega ning sellega, et nad hülgasid ta täielikult. Jeesus koges sellist suhtumist oma teenistuse ajal, öeldes: ”Niinive mehed tõusevad üles kohtupäeval selle soo kõrval ja mõistavad selle hukka; sest nad parandasid meelt Joona jutluse tõttu. Ja vaata, siin on rohkem kui Joona!” (Vaata ka Matteuse 16:4 ja Luuka 11:30, 32). Mida mõtles Jeesus sõnadega ”siin on rohkem kui Joona”? Ta viitas endale kui suurimale prohvetile, kelle Jehoova saatis kuulutama: ”Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!” (Matt. 4:17). Kuid suurem osa tolle põlvkonna juute hülgas ”Joona tunnustähe”. Kuidas on lood tänapäeval? Kuigi enamik inimesi ei pane Jehoova hoiatussõnumit tähele, kasutavad tuhanded üle maailma aulist võimalust kuulda head sõnumit Jumala Kuningriigist, mida esmalt kuulutas Inimese Poeg Jeesus. Nagu kahetsevad niinivelased, kellele said osaks õnnistused Joona kuulutustöö kaudu, võivad ka nemad kogeda Jehoova halastust ning kaua elada, sest ”Jehoova käes on pääste” (Joona 2:10).

[Allmärkused]