77. PEATÜKK
Kuidas suhtuda ainelisse varasse
MÕISTUJUTT RIKKAST MEHEST
JEESUS RÄÄGIB RONKADEST JA LILLEDEST
„VÄIKE KARI” SAAB JUMALA KUNINGRIIKI
Samal ajal kui Jeesus variseri pool einestab, koguneb väljas tuhandeid inimesi, kes jäävad teda ootama. Midagi sarnast on mitu korda toimunud ka Galileas. (Markuse 1:33; 2:2; 3:9.) Paljud juudalased soovivad Jeesust näha ja kuulda, mis tõendab, et neil on sootuks teistsugune hoiak kui variseridel, kes koos Jeesusega söövad.
Kõigepealt ütleb Jeesus midagi, millel on eriline tähendus tema jüngritele: „Olge ettevaatlikud variseride juuretise, see tähendab silmakirjalikkuse suhtes.” Kuigi Jeesus on neid selle eest varemgi hoiatanud, kinnitab söömaajal nähtu, kui päevakohane see nõuanne on. (Luuka 12:1; Markuse 8:15.) Variserid üritavad oma kurjust peita valevagaduse taha, kuid nad on teistele ohtlikud ning nad tuleb paljastada. Jeesus selgitab: „Pole midagi varjatut, mis ei saaks avalikuks, ega salajast, mis ei tuleks ilmsiks.” (Luuka 12:2.)
Võib-olla on paljud Jeesuse ümber tunglevatest inimestest juudalased, kes ei ole kuulnud teda õpetamas Galileas. Seepärast kordab ta tähtsamaid mõtteid, millest ta seal rääkis. Ta ütleb oma kuulajatele: „Ärge kartke neid, kes võivad tappa keha, aga pärast seda ei suuda midagi rohkemat teha.” (Luuka 12:4.) Nii nagu enne, rõhutab ta oma järelkäijatele, kui oluline on olla veendunud selles, et Jumal hoolitseb nende eest. Samuti tuleb neil tunnustada Inimesepoega ja mõista, et Jumal suudab neid aidata. (Matteuse 10:19, 20, 26–33; 12:31, 32.)
Siis võtab üks mees rahva hulgast jutuks midagi, mis ta meelt painab. Ta lausub: „Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks minuga pärandi.” (Luuka 12:13.) Kuna Moosese seaduses on kirjas, et esmasündinud poeg saab pärandist kaks osa, ei peaks selle ümber mingit vaidlust olema. (5. Moosese 21:17.) Näib aga, et see mees tahab endale rohkem, kui talle seaduse järgi kuulub. Jeesus teeb õigesti, et ei sekku asjasse. Ta küsib: „Inimene, kes on mind määranud teile kohtunikuks või vahemeheks?” (Luuka 12:14.)
Seejärel manitseb ta kõiki oma kuulajaid: „Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest isegi kui inimesel on kõike külluses, ei taga see talle elu.” (Luuka 12:15.) Ükskõik, kui rikas keegi ka pole, sureb ta millalgi ja jääb kõigest ilma. Jeesus räägib ühe meeldejääva mõistujutu, mis seda mõtet kinnitab ning näitab, kui tähtis on olla Jumala silmis hea mainega.
Ta sõnab: „Ühe rikka mehe maa andis hea saagi. Mees mõtles endamisi: „Mida ma peaksin tegema, mul pole ju oma viljasaaki kuhugi panna?” Ta ütles: „Ma teen nii: ma lammutan oma aidad maha, ehitan suuremad ning kogun sinna kogu oma vilja ja kogu oma vara. Ja ma ütlen endale: „Sul on palju head varuks paljudeks aastateks. Puhka, söö, joo ja naudi elu.”” Aga Jumal ütles talle: „Sa rumal! Täna öösel võetakse sinult elu. Kellele jääb siis see, mida sa oled kogunud?” Nii juhtub inimesega, kes kogub endale varandust, aga pole rikas Jumala silmis.” (Luuka 12:16–21.)
Jeesuse jüngrid ja teised, kes teda kuulavad, võivad sattuda rikkuse tagaajamise püünisesse. Samuti võivad elumured juhtida nende tähelepanu Jehoova teenimiselt kõrvale. Seepärast kordab Jeesus häid nõuandeid, mis ta poolteist aastat tagasi mäejutluses jagas.
Ta ütleb: „Ärge muretsege oma elu pärast, et mida süüa, ega oma keha pärast, et millega riietuda. ... Jälgige ronkasid: nad ei külva seemet ega lõika ning neil pole salve ega aita, kuid Jumal toidab neid. Eks teie ole palju väärtuslikumad kui linnud? ... Vaadake, kuidas kasvavad lilled: nad ei rüga tööd teha ega ketra, kuid ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses polnud riietatud nagu üks nendest. ... Ärge siis vaevake end murega söögi ja joogi pärast – jätke muretsemine. ... Teie Isa teab ju, et te seda vajate. Pidage siis kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki ja kõike seda muud antakse teile.” (Luuka 12:22–31; Matteuse 6:25–33.)
Kes on need, kes peavad Jumala kuningriiki kõige tähtsamaks? Jeesuse sõnul „väike kari” ehk suhteliselt väike hulk Jumalale ustavaid inimesi. Hiljem antakse teada, et neid on vaid 144 000. Mis neid ees ootab? Jeesus märgib: „Teie Isa on otsustanud anda teile kuningriigi.” Nende sihiks pole koguda maa peale ainelist vara, mille vargad võivad varastada. Selle asemel on nende südamesooviks koguda ammendamatut varandust taevasse, kus nad koos Kristusega valitsema hakkavad. (Luuka 12:32–34.)