Kui Maarja ja Joosep Petlemma jõudsid, oli linnake rahvast tuubil täis. Kuna enne neid oli hulk teisigi saabunud ennast kirja panema, ei olnud neile majutuspaigas ruumi.b Neil ei jäänud muud üle kui ööbida laudas. Võime vaid kujutleda Joosepi muret, kui ta nägi, et tema naine kannatab teravate, järjest tugevnevate valuhoogude käes, mida ta kunagi varem polnud tundnud. See oli küll viimane koht, kus sünnitust oleks oodanud.

Naised kõigis maailma paikades mõistavad hästi, mida Maarja võis tunda. Jehoova oli umbes 4000 aastat varem andnud teada, et päritud patu tõttu tuleb naistel valuga lapsi ilmale tuua (1. Moosese 3:16). Pole mingit alust arvata, et Maarja oleks selles suhtes erand olnud. Luukas jätab taktitundeliselt kirjeldamata, kuidas kõik täpselt toimus, vaid ütleb lihtsalt: „Ta tõi ilmale oma esimese poja” (Luuka 2:7). Jah, esimese poja, sest hiljem sünnitas ta veel vähemalt kuus last (Markuse 6:3). See laps aga oli eriline: ta polnud mitte ainult oma ema esmasündinu, vaid Jehoova enda ainusündinud Poeg, „kõige loodu esmasündinu”! (Koloslastele 1:15.)

Nüüd lisab jutustus kuulsa detaili: „[Maarja] mähkis ta mähkmetesse ja asetas ta sõime” (Luuka 2:7). Jeesuse sündi kajastavad etendused, maalid ja väljapanekud kõikjal maailmas loovad sellest olukorrast ebarealistlikult halearmsa pildi. Püüdkem seda olukorda reaalselt ette kujutada. Sõimest ju söövad kariloomad. Perekond leidis ulualust seega laudast, kohast, kus on kõike muud kui hea õhk ja hügieenilised tingimused. Milline lapsevanem eelistaks sünnitada laudas, kui tal oleks mõni muu võimalus? Enamik vanemaid tahab oma lastele üksnes kõige paremat. Kui palju enam võisid Maarja ja Joosep soovida pakkuda parimat Jumala Pojale!

Ometi ei kibestunud nad oma piiratud võimaluste pärast; nad lihtsalt tegid oma olukorras parima. Näiteks pane tähele, et Maarja hoolitses ise vastsündinu eest, mähkis ta mugavalt sisse ja pani hellalt sõime magama, tehes kindlaks, et tal on soe ja hea olla. Maarja ei lasknud murel hetkeolude pärast takistada end andmast oma parimat. Samuti teadsid nii Joosep kui Maarja, et kõige tähtsam lapse heaoluks on õpetada teda Jumalat teenima (5. Moosese 6:6–8). Tänapäeval tuleb vanematel laps üles kasvatada maailmas, kus ei väärtustata Jumala teenimist. Seepärast teevad nad targasti, kui seavad endale samasugused prioriteedid nagu Joosep ja Maarja.