Jumalakartlikke andjaid ootab igavene õnn
„Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” — JOHANNESE 3:16.
1, 2. a) Kes on suurim Andja ja mis on tema suurim and inimkonnale? b) Millist omadust ilmutas Jumal oma suurima anni andmisel?
JEHOOVA JUMAL on kõikidest kõige suurem Andja. Kristlik jünger Jakoobus kirjutas tema, taeva ja maa Looja kohta: „Kõik hea and ja kõik täiuslik annetus on ülalt ja tuleb valguse Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.” (Jakoobuse 1:17) Jehoova on ka kõigi aegade suurima anni Andja. Seoses tema suurima anniga inimkonnale on öeldud: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” — Johannese 3:16.
2 Need sõnad lausus ei keegi muu kui Jumala ainusündinud Poeg ise. Isa ainusündinud poeg loomulikult hindab ja armastab taolist isa, kes on tema elu ja kõigi heade asjade allikas, mis on antud, et ta oma elu nautida võiks. Kuid Jumala armastus ei piirdunud vaid selle ühe Pojaga. Taolise anni laiendamine teistele loodolestele ilmutaks Jumala armastuse erakordsel määral ülesnäitamist. (Võrdle Roomlastele 5:8—10.) See saab veelgi rohkem ilmseks, kui uurime, mida sõnad „on andnud” selles kontekstis tegelikult tähendavad.
Jumala and — tema „armas Poeg”
3. Kes veel nautisid taevase Isa armastust lisaks tema „armsale Pojale”?
3 Määratlemata ajaperioodi vältel nautis Jumal isiklikku läbikäimist oma ainusündinud Pojaga — „armsa Pojaga” — taevases valdkonnas. (Koloslastele 1:13) Kogu selle aja jooksul kasvasid Isa ja Poeg sellisel määral armastuses ja kiindumuses teineteise vastu, et taolist vastastikust armastust, nagu oli nende vahel, polnud mitte kellegi teise vahel. Ka teisi loodoleseid, keda Jumal oma ainusündinud Poja abiga olemasollu tõi, armastati kui Jehoova jumaliku perekonna liikmeid. Seega valitses armastus kogu Jumala perekonnas. Pühas Piiblis öeldakse kohaselt, et „Jumal on armastus”. (1. Johannese 4:8) Seetõttu koosneb Jumala perekond nendest, keda Isa, Jehoova Jumal, armastab.
4. Kuidas see, et Jumal andis oma Poja, hõlmab enamat kui vaid isikliku läbikäimise kaotust, ja kelle kasuks see toimus?
4 Jehoova ja ta esmasündinud Poja vahelised sidemed olid nii tihedad, et taolisest lähedasest läbikäimisest ilmajäämine oleks juba iseenesest suur kaotus. (Koloslastele 1:15) Kuid see, et Jumal ’andis’ oma ainusündinud Poja, tähendas enamat kui seda, et Jumal jättis ennast ilma isiklikust läbikäimisest „oma armsa Pojaga”. Asjad läksid isegi nii kaugele, et Jehoova lubas oma Pojal kogeda surma ja seega ajutiselt lakata eksisteerimast kui Jumala universumi perekonna liige. See surm tuli kasuks neile, kes polnud kunagi Jumala perekonna liikmed olnud. Jehoova poleks saanud anda abivajava inimkonna heaks suuremat andi kui oma ainusündinud Poeg, keda Pühakiri määratleb ka kui „Jumala loodu algust”. — Ilmutuse 3:14.
5. a) Millises lootusetus olukorras olid Aadama järeltulijad ja mida nõudis Jumala õigus ühelt Tema ustavalt Pojalt? b) Mida nõudis Jumala suurim and temalt endalt?
5 Esimene inimpaar Aadam ja Eeva ei säilitanud oma kohta Jumala perekonna liikmetena. Nad leidsid end taolises seisundis, kui nad Eedeni aiast Jumala vastu patustamise pärast välja aeti. Peale selle, et nad polnud enam Jumala perekonna liikmed, olid nad ka surmaotsuse all. Seetõttu ei olnud probleem mitte ainult nende järeltulijate kui Jumala perekonna liikmete tagasitoomises Jumala soosingusse, vaid ka selles, kuidas tühistada nende pealt Jumala surmaotsus. Vastavalt kehtivale Jumala õigusele, nõuaks see, et üks Jehoova Jumala ustavatest poegadest kogeks surma kui asendaja ehk lunastus. Seetõttu kerkis tähtis küsimus: „Kas väljavalitu on valmis kogema taolist asendavat surma inimpatustajate kasuks?” Lisaks nõuaks selle läbiviimine Kõikväeliselt Jumalalt imetegu. Samuti nõuaks see enneolematul määral Jumala armastuse väljendamist. — Roomlastele 8:32.
6. Kuidas oli Jumala Poeg võimeline vastama patuse inimkonnaga seotud olukorra vajadustele ja mida ta seoses sellega ütles?
6 Vaid Jehoova ainusündinud Poeg suutis vastata patuse inimkonnaga seotud olukorra erivajadustele. Ta on Jumala valmistatud perekonna liikmetele kiindumuse osutamises selline oma taevase Isa kuju, et Jumala poegade seas pole talle võrdset. Kuna kõik intelligentsed loodolesed toodi olemasollu tema läbi, on tema kiindumus nende vastu kindlasti suur. Peale selle on Jeesus Kristuse, Jehoova ainusündinud Poja ülekaalus olev omadus armastus, sest ta ’on [Jumala] aupaistus ning ta olemuse [„täpne”, NW] kuju’. (Heebrealastele 1:3) Ilmutades oma valmidust väljendada seda armastust ülimal määral, andes oma elu patuse inimkonna kasuks, ütles Jeesus oma 12 apostlile: „Inimese Poeg ei ole tulnud ennast laskma teenida, vaid ise teenima ja andma oma hinge lunaks paljude eest!” — Markuse 10:45; vaata ka Johannese 15:13.
7, 8. a) Mis oli Jehoova ajend, kui ta läkitas Jeesus Kristuse inimmaailma? b) Millise missiooniga läkitas Jumal oma ainusündinud Poja?
7 Jehoova Jumalal oli eriline põhjus Jeesuse läkitamiseks sellesse parandamist vajavasse inimmaailma. Selle ajendiks oli jumalik armastus, sest Jeesus ise ütles: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu! Sest Jumal ei ole oma Poega läkitanud maailma, et ta maailma üle kohut mõistaks, vaid et maailm tema läbi õndsaks [„päästetud”, NW] saaks!” — Johannese 3:16, 17.
8 Jehoova läkitas armastavalt oma ainusündinud Poja viima läbi päästemissiooni. Jumal ei läkitanud oma Poega maailma üle kohut mõistma. Kui Jumala Poeg oleks läkitatud kohtumissiooni läbi viima, oleks inimkonna väljavaade lootusetu olnud. Hukkamõistev kohtuotsus, mille Jeesus Kristus inimperele teatavaks oleks teinud, oleks olnud surmamõistmine. (Roomlastele 5:12) Niisiis, taolise ainulaadse jumaliku armastuse väljendusega tasakaalustas Jumal surmaotsuse, mida puhas õigus oleks nõudnud.
9. Mida arvas laulik Taavet Jehoova andmise kohta?
9 Kõigis asjus väljendab ja demonstreerib Jehoova Jumal armastust kui oma isiksuse silmapaistvat joont. Ja on õige öelda, et Jumal annab armastavalt oma ustavatele maa peal olevatele kummardajatele ülikülluses häid asju. Nõnda arvas laulik Taavet, kui ta ütles Jumalale: „Kui suur on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes!” (Laul 31:20) Ajal, mil Taavat Iisraeli rahva üle kuningana valitses — jah, läbi kogu tema elu Jumala eriliselt väljavalitud rahva liikmena —, koges ta tihti Jehoova headust. Ja Taavet leidis, et see on suur.
Iisrael kaotab Jumala suure anni
10. Miks ei sarnanenud muistne Iisrael ühegi teise rahvaga maailmas?
10 Muistse Iisraeli Jumal oli Jehoova, ja seepärast ei sarnanenud see rahvas ühegi teise rahvaga maailmas. Jehoova tõi Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi järeltulijad prohvet Moosese kui vahemehe läbi iseenesega lepingusuhetesse. Ta polnud mitte ühegi teise rahvaga sel kombel tegelnud. Seepärast võis inspireeritud laulik hüüatada: „Ta annab teada oma sõna Jaakobile ja Iisraelile oma määrused ja seadused! Nõnda ei ole tema teinud ühelegi paganrahvale, ja seadusi ei ole nemad mitte tundnud! Halleluuja!” — Laul 147:19, 20.
11. Mis ajani nautis Iisrael soositud seisundit Jumalaga ja kuidas väljendas Jeesus muutust nendes suhetes?
11 Lihalik iisraeli rahvas oli jätkuvalt nendes eesõigustatud suhetes Jumalaga, kuni ta 33. aastal meie ajaarvamise järgi hülgas Jeesus Kristuse kui Messia. Iisraeli jaoks oli tõesti kurb see päev, mil Jeesus kurvalt hüüatas: „Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juurde on läkitatud! Kui mitu korda ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pojakesi tiibade alla, ja teie ei ole tahtnud! Vaata, teie koda jäetakse teil maha!” (Matteuse 23:37, 38) Jeesuse sõnad näitasid, et iisraeli rahvas oli selle Jumala erilise anni kaotanud, kuigi ta oli varem Jehoova soosingus. Kuidas nii?
12. Kes olid ’Jeruusalemma lapsed’ ja mida nende kokkukogumine oleks Jeesuse jaoks tähendanud?
12 Kasutades terminit „lapsed”, viitas Jeesus vaid lihalikele ümberlõigatud juutidele, kes elasid Jeruusalemmas ja esindasid kogu juudi rahvast. Jeesuse jaoks oleks ’Jeruusalemma laste’ kokkukogumine tähendanud nende „laste” toomist Jumalaga sõlmitud uude lepingusse, kus Jeesus ise oleks teeninud vahemehena Jehoova ja lihalike juutide vahel. (Jeremija 31:31—34) See oleks toonud kaasa pattude andeksandmise, sest nii kaugele ulatus Jumala armastus. (Võrdle Malakia 1:2.) See oleks tõepoolest olnud suur and.
13. Millise kaotuse tõi kaasa Jumala Poja hülgamine Iisraeli poolt, aga miks Jehoova rõõm ei kahanenud?
13 Kooskõlas oma prohvetliku Sõnaga, ootas Jehoova nii kaua, kui see oli mõistlik, enne kui ulatas mittejuutidele anni pääseda uue lepingu osalisteks. Kuid hüljates Messia, Jumala enese Poja, kaotas lihalik iisraeli rahvas selle suure anni. Seetõttu Jehoova tasakaalustas oma Poja hülgamise, ulatades selle anni inimestele, kes ei kuulunud juudi rahva hulka. Sel viisil Jehoova kui Suure Andja rõõm püsis kahanematuna.
Andmise rõõm
14. Miks on Jeesus Kristus kogu universumi kõige õnnelikum loodoles?
14 Jehoova on „õnnelik Jumal”. (1. Timoteosele 1:11, NW) Teistele andmine on üks asi, mis teeb ta õnnelikuks. Ja esimesel sajandil m.a.j. ütles tema ainusündinud Poeg: „Andmises on rohkem õnne kui saamises.” (Apostlite teod 20:35, NW) Kooskõlas selle põhimõttega on Jeesusest saanud Looja kõige õnnelikum loodoles terves universumis. Kuidas nii? Jehoova Jumalast endast järgmisena on Jeesus Kristus andnud kõige suurema anni, loovutades oma elu inimkonna kasuks. Tegelikult on ta ’õnnelik Potentaat’. (1. Timoteosele 6:15, NW) Seega on Jeesus eeskuju selles, mida ta ütles suuremast õnnest andmisel.
15. Mille eeskuju ei lakka Jehoova kunagi olemast ja kuidas võivad tema intelligentsed loodolesed teatud määral kogeda tema õnne?
15 Jehoova Jumal ei lakka kunagi olemast Jeesus Kristuse vahendusel heldekäeline Andja kõigile oma intelligentsetele loodolestele ja Ta on alati neile parim andmise eeskuju. Kuna Jumal leiab rõõmu teistele heade andide andmisest, on ta pannud heldekäelisuse vaimu ka oma intelligentsete loodoleste südametesse maa peal. Selliselt peegeldavad ja jäljendavad nad tema isiksust ja kogevad teatud määral tema õnne. (1. Moosese 1:26; Efeslastele 5:1) Jeesus ütles sobivalt oma järelkäijatele: „Andke, siis antakse ka teile; hea, tuubitud ja raputatud ja kuhjaga mõõt antakse teie rüppe; sest sama mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse ka teile.” — Luuka 6:38.
16. Millisele andmisele viitas Jeesus Luuka 6:38—s?
16 Jeesus andis oma jüngritele suurepärase eeskuju, kuidas teha andmisest harjumuslik teguviis. Ta ütles, et taoline andmine leiab saajatelt hea vastuvõtu. Luuka 6:38—s ei viidanud Jeesus üksnes materiaalsete andide andmisele. Ta ei käskinud oma jüngritel järgida teguviisi, mis nad materiaalses mõttes vaeseks teeks. Selle asemel juhatas ta neid järgima teguviisi, mis annab neile vaimse külluse tunde.
Igavene õnn on kindlustatud
17. Millise imepärase anni on Jumal neil viimseil päevil oma tunnistajatele andnud?
17 Millise imepärase anni on Jehoova, kogu loodu Pea, neil viimseil päevil oma tunnistajatele andnud! Ta on andnud meile oma Kuningriigi hea sõnumi. Meil on suur eesõigus olla Jeesus Kristuse, Jumala valitseva Poja käe all oleva rajatud Jumala Kuningriigi kuulutajad. (Matteuse 24:14; Markuse 13:10) Võimalus kasutada suud Kõigekõrgema Jumala tunnistajatena on võrreldamatu and ja kõige paremini saame Jumalat jäljendades andmist ellu rakendada, kui jagame Kuningriigi sõnumit teistega, enne kui tuleb selle kurja asjadesüsteemi lõpp.
18. Mida me Jehoova tunnistajatena peame teistele andma?
18 Apostel Paulus viitas raskustele, mis talle osaks said, kui ta Kuningriigi sõnumit teistele kuulutas. (2. Korintlastele 11:23—27) Ka tänapäeval saab Jehoova tunnistajatele osaks raskusi ja neil tuleb loobuda isiklikest eelistest, üritades teistele Kuningriigi lootust jagada. Meil pole ehk kalduvust minna inimeste ustele, eriti kui oleme tagasihoidlikud. Kuid Kristuse järelkäijatena ei saa me vältida või mööda hiilida eesõigusest teistele vaimseid asju anda, kuulutades „seda head sõnumit kuningriigist”. (Matteuse 24:14, NW) Meil peab olema samasugune hoiak, nagu oli Jeesusel. Kui ta seisis surmaga silmitsi, palus ta: „Minu Isa, . . . mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!” (Matteuse 26:39) Seoses teistele Kuningriigi hea sõnumi kuulutamisega peavad Jehoova sulased tegema Jumala, mitte enda tahet — tegema seda, mida tema tahab, mitte seda, mida nemad võivad tahta.
19. Kes on „igaveste asupaikade” Omanikud ja kuidas me võime nendega sõbraks saada?
19 Taoline andmine nõuab meilt aega ja vahendeid, kuid olles jumalakartlikud andjad, kindlustame oma igavesti kestva õnne. Kuidas nii? Sest Jeesus ütles: „Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga [„ilmaliku rikkusega”, New International Version], et kui see saab otsa, nemad võtaksid teid vastu igavestesse telkidesse [„asupaikadesse”, NW].” (Luuka 16:9) Meie eesmärk peaks olema kasutada „ülekohtust mammonat”, et „igaveste asupaikade” Omanikega sõbraks saada. Kõik on Jehoova kui Looja oma, ja tema esmasündinud Poeg kui kõigi asjade Pärija on selles kaasomanik. (Laul 50:10—12; Heebrealastele 1:1, 2) Et nendega sõbraks saada, peame kasutama rikkusi nõnda, et see toob nende heakskiidu. See hõlmab õiget hoiakut materiaalsete asjade kasutamisel teiste heaks. (Võrdle Matteuse 6:3, 4; 2. Korintlastele 9:7.) Me võime kasutada raha õigesti, kindlustamaks oma sõprust Jehoova Jumala ja Jeesus Kristusega. Näiteks me teeme seda, kui kasutame rõõmsa meelega seda, mis meil on, et tulla appi inimestele, kes on tõelises hädas, ja kulutame oma vahendeid Jumala Kuningriigi huvide edendamiseks. — Õpetussõnad 19:17; Matteuse 6:33.
20. a) Miks võivad Jehoova ja Jeesus meid „igavestesse asupaikadese” juhatada ja kus võivad need paigad olla? b) Milline eesõigus on meil läbi igaviku?
20 Kuna Jehoova Jumal ja Jeesus Kristus on surematud, võivad nad olla meie Sõbrad igavesti ja juhatada meid „igavestesse asupaikadesse”. See peab paika, olgu need asupaigad siis taevas koos kõigi pühade inglitega või siin maa peal taastatud Paradiisis. (Luuka 23:43) Jumala armastav and Jeesus Kristuse näol tegi kõik selle võimalikuks. (Johannese 3:16) Ja Jehoova Jumal kasutab jätkuvalt kogu loodule andmisel Jeesust, millest Jehoova ise leiab ainulaadset õnne. Tegelikult on läbi igaviku meil endil andmise eesõigus, olles Jehoova Jumala universumi suveräänsuse ja tema ainusündinud Poja, meie Issanda ja Päästja Jeesus Kristuse kuningavõimu all. See toob kõigile jumalakartlikele andjatele igavese õnne.
Kas sa mäletad?
◻ Mida Jumala suurim and Temalt nõudis?
◻ Millise missiooniga läkitas Jumal oma Poja?
◻ Kes on kogu universumi kõige õnnelikum loodoles ja miks?
◻ Kuidas kogevad jumalakartlikud andjad igavest õnne?
[Pilt lk 10]
Kas sa hindad Jumala andi, mille ta oma Poja kui lunastusohvri näol andis?
[Pildid lk 12]
Kas sa otsid esmalt Jumala Kuningriiki, kuulutades head sõnumit ja toetades seda tööd oma vahenditega?