Kuidas Jeesuse sünd toob rahu
INGLI kuulutus rahust inimeste seas, kellest Jumalal on hea meel, polnud siiski ainuke Jeesuse sünniga seotud teadaanne. Lisaks sellele, mida inglid teatasid üllatunud karjustele, olid nad kuulutanud Jumala sõnumeid vastsündinud Jeesusest ka Maarjale ja tema mehele Joosepile. Nende sõnumite üle mõtisklemine aitab meil Jeesuse sünnilugu paremini mõista ja saada aru inglite rahusõnumi tõelisest tähendusest.
Enne Jeesuse sündi, isegi enne seda, kui Maarja jäi lapseootele, ilmus talle ingel, keda Piibel nimetab Gabrieliks. „Tere, sa armuleidnu, Issand olgu sinuga,” tervitas ingel Maarjat. Nagu võid ette kujutada, oli Maarja vapustatud ja võib-olla isegi pisut hirmunud. Mida selline tervitus võis tähendada?
Gabriel selgitas: „Vaata, sa saad käima peale ning tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ja teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje, ja ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning tema kuningriigil ei ole otsa!” Maarja aga küsis, kuidas see võib juhtuda, kuna ta on neitsi ega ole mehega vahekorras olnud. Gabriel vastas, et ta jääb lapseootele Jumala pühast vaimust. Niisiis ei pidanud Maarjale sündima tavaline laps (Luuka 1:28–35).
Tõotatud kuningas
Gabrieli sõnad aitasid Maarjal aru saada, et poeglapsest, kelle tema ilmale toob, on ennustatud juba ammu. See, et Jehoova annab Maarja pojale „ta isa Taaveti aujärje”, pani ilmselt nii Maarja kui ka iga teise Pühakirja tundva juudi mõtlema tõotusele, mille Jumal oli andnud Iisraeli kuningale Taavetile.
Jehoova oli öelnud Taavetile prohvet Naatani kaudu: „Su sugu ning su kuningriik püsivad mu ees igavesti, su aujärg on kinnitatud igaveseks!” (2. Saamueli 7:4, 16). Jehoova ütles Taaveti kohta: „Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad! Tema sugu püsib igavesti ja tema aujärg nagu päike minu ees” (Laul 89:21, 30, 36, 37). Niisiis polnud see juhus, et Maarja ja Joosep mõlemad põlvnesid Taaveti soost.
Need polnud aga ainukesed Heebrea Kirjade ennustused Taaveti soost kuningliku pärija kohta. Maarja oli tõenäoliselt tuttav ka Jesaja ennustusega: „Meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks: Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst! Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õiglusega, sellest ajast ja igavesti!” (Jesaja 9:5, 6).
See, mida Gabriel Maarjale teada andis, oli midagi enamat kui kuulutus poisslapse imelisest sünnist. Maarja poeg pidi saama kuningas Taaveti troonipärijaks, Jumala Kuningriigi igaveseks pärijaks. Gabrieli ennustusel Jeesuse tulevase rolli kohta on sügav tähendus meile kõigile.
Kui Joosep sai teada, et tema tulevane naine ootab last, otsustas ta kihluse tühistada. Ta teadis, et laps pole tema oma. Võid ette kujutada, kui raske oli Joosepil uskuda Maarja selgitust oma raseduse kohta. Evangeeliumi jutustus annab teada: „Siis ilmus talle Issanda ingel unes ja ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda Maarjat, oma naist, enese juurde võtta, sest mis temas on sündinud, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ja sa pead temale nimeks panema Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest!”” (Matteuse 1:20, 21).
Mil määral Joosep mõistis seda, kuidas see laps rahva pattudest päästab, Piibel ei ütle. Sellegipoolest kinnitasid need sõnad talle, et Maarja polnud rikkunud Jumala seadust. Joosep tegi nii, nagu ingel oli talle öelnud, ning viis Maarja oma koju, mis tähendas sisuliselt abiellumist.
Tänu teiste pühakirjatekstide uurimisele võime aru saada, mida ingel mõtles. Inimajaloo alguses oli üks mässuline vaimolend seadnud küsimuse alla selle, kuidas Jehoova oma ülemvõimu kasutab. Heebrea Kirjadest saame teada, et too ingel väitis muu hulgas seda, et Jumala valitsemisviis on ebaõiglane ning ükski inimene ei jää raskustes olles Jehoova ees laitmatuks (1. Moosese 3:2–5; Iiob 1:6–12). Oli ju Aadam üks nendest, kes ei jäänud laitmatuks. Tema üleastumise tagajärjel on kõik inimesed pärinud patu ja surma (Roomlastele 5:12; 6:23). Jeesus aga sündis patuta, kuna teda ei sigitanud inimisa. Kuna Jeesus andis vabatahtlikult oma täiusliku inimelu lunastuseks, mis vastab täpselt Aadama kaotatule, sai Jeesus inimesed patust päästa ning avada neile igavese elu võimaluse (1. Timoteosele 2:3–6; Tiitusele 3:6, 7; 1. Johannese 2:25).
Kui Jeesus oli maa peal, võisid inimesed saada eelmaigu sellest, mida tähendab patu mõju kaotamine. Jeesus tervendas inimesi igasugustest haigustest ning äratas koguni surnuid ellu (Matteuse 4:23; Johannese 11:1–4). Need imed olid eelkuma sellest, mida ta hakkab tegema tulevikus. Jeesus ise ütles: „Tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad ... [minu] häält ning tulevad välja” (Johannese 5:28, 29).
Tõotus tulevasest surnute ülesäratamisest aitab mõista, miks on Jeesuse sünd ja veel enam tema surm meie jaoks ülimalt tähtis. Jumal saatis oma poja maa peale, et „maailm tema läbi päästetaks”, ütleb Johannese 3:17 (P 1997). See hea sõnum tuletab meile meelde inglite kuulutust karjastele, kes Jeesuse sünniööl oma karja hoidsid.
Sõnum „suurest rõõmust”
Kui inglid teatasid Päästja Issand Kristuse sünnist, oli see inimkonnale tõesti sõnum „suurest rõõmust” (Luuka 2:10, 11). Sellest lapsest pidi saama Messias, suur prohvet ja valitseja, keda Jumala rahvas oli oodanud juba kaua (5. Moosese 18:18; Miika 5:1). Tema maisel elul ja surmal oli keskne roll Jehoova valitsemisõiguse tõestamisel, nii et inglid võisid tõesti öelda: „Au olgu Jumalale kõrges” (Luuka 2:14).
Jeesus, keda Piibel nimetab „viimseks Aadamaks”, näitas, et inimene suudab jääda Jehoovale ustavaks isegi kõige rängemates katsetes (1. Korintlastele 15:45). Sellega tõestas Jeesus, et Saatan on kuritahtlik valetaja, ning see andis ustavatele inglitele põhjuse rõõmu tunda.
Pöördugem aga tagasi küsimuse juurde, kas on realistlik loota, et inglite kuulutus Jeesuse sünniööl kunagi täitub. Vastus on jah. Rahu on hädavajalik tingimus, et saaks täituda Jumala eesmärk maaga, mis hõlmab ka maise paradiisi taastamist. Kui see eesmärk on täitunud, ajendab kõiki inimesi tegutsema armastus ja ustavus. Seega tähendab Jehoova eesmärgi täitumine ka seda, et ta peab kõrvaldama kõik, kes seisavad vastu tema ülemvõimule. See pole muidugi hea sõnum neile, kes on Saatana poolel ning kellele ei meeldi Jehoova normid. Neile tähendab Jumala eesmärgi täitumine hävingut (Laul 37:11; Õpetussõnad 2:21, 22).
Pane tähele, et inglid ei kuulutanud rahu kõigile inimestele. Selle asemel kuulutati rahu neile, kellest Jumalal on hea meel ehk kellel on tema soosing. Need, kes tõesti usuvad Jehoovasse, saavad Jeesuse ustavateks järelkäijateks ning hakkavad jäljendama tema omadusi. Niisugused inimesed on teiste vastu heldekäelised ja sõbralikud iga päev, mitte üksnes mõnel päeval aastas.
Kristlik vaim aasta ringi
Hea sõnum, mida Jeesus kuulutas, on puudutanud paljude inimeste südant ning nad on võtnud omaks kristlikud põhimõtted kõigis eluvaldkondades. Inimesed, kes olid varem enesekesksed, mõtlevad nüüd, mida Jeesus nende olukorras teeks. Mõningad, kelle elu keerles enne ainult varanduse ja lõbude ümber, on mõistnud vaimsete väärtuste tähtsust ning räägivad neist nüüd ka teistele. Sellised inimesed püüavad olla heldekäelised ja lahked iga päev. Kas just seda ei peakski ootama tõelistelt kristlastelt?
Kui kõik siirad inimesed mõtiskleksid inglite rahusõnumi tähenduse üle ning elaksid sellega kooskõlas, oleks elu maa peal kahtlemata palju parem.
Ennustused, mis on seotud Jeesuse sünniga, kinnitavad neile, kellel on Jumala heakskiit, et nad võivad elada tulevikus tõelises rahus ja seda igavesti. Kas ka sina sooviksid rahus elada? Võime olla kindlad, et inglite suurepärane teadaanne rahust täitub kõhklemata. Rahu pole lihtsalt tühi sõna, millest jõulude ajal räägitakse, see saab kindlasti tegelikkuseks.
[Pildid lk 7]
Kristlikku vaimu peaks ilmutama aasta ringi