”Vaata, Lõvi Juuda suguharust”

1.—3. Millisesse ohtlikku olukorda satub Jeesus, ja kuidas ta sellele reageerib?

SUUR jõuk inimesi otsib Jeesust. Nad on relvastatud mõõkade ja nuiadega ning nende seas on ka sõdureid. Ühisel kurjal eesmärgil liiguvad nad Jeruusalemma pimedatel tänavatel ja lähevad läbi Kidroni oru Õlimäe poole. On täiskuuöö, siiski kannavad nad tõrvikuid ja lampe. Kas nad vajavad valgust selle pärast, et pilved varjavad kuud? Või selle pärast, et tagaaetav peidab end nende arvates kuskil? Üks on igal juhul kindel: kes arvab, et Jeesus kössitab kuskil hirmununa, ei tunne seda meest.

² Jeesus teab, et teda ähvardab oht. Siiski on ta paigal ja ootab. Rahvahulk jõuab lähemale, eesotsas Juudaga, kes oli varem tema ustav sõber. Juudas annab Jeesuse jultunult ära, reetes oma endise isanda silmakirjaliku tervituse ja suudlusega. Jeesus säilitab sellegipoolest meelerahu. Siis astub ta rahva ette. ”Keda te otsite?” küsib ta. ”Naatsaretlast Jeesust,” kõlab vastus.

³ Enamik inimesi vabiseks hirmust sellise relvastatud rahvajõugu ees. Ilmselt just seda eeldab rahvahulk ka mehe puhul, kes nende ees seisab. Kuid Jeesus ei tõmbu kössi, ei põgene, ei prahvata suust mõnd hädavalet. Selle asemel vastab ta lihtsalt: ”Mina olen see.” Ta on nii rahulik ja nii julge, et inimesed on hämmastuses. Nad komistavad taganedes ja kukuvad maha! (Johannese 18:1—6; Matteuse 26:45—50; Markuse 14:41—46.)

4.—6. a) Kellega Jumala Poega võrreldakse ja miks? b) Millises kolmes valdkonnas ilmutas Jeesus julgust?

⁴ Kuidas suutis Jeesus niivõrd tõsise ohuga silmitsi seistes säilitada täieliku meelerahu ja enesevalitsuse? Lühidalt öeldes oli põhjuseks julgus. Vähe on omadusi, mida juhi puhul sama palju imetletakse ja vajatakse kui julgust ning ühelgi inimesel pole olnud seda nii palju kui Jeesusel, rääkimata sellest, et kellelgi võiks seda temast rohkem olla. Eelmisest peatükist saime teada, kui alandlik ja tasane Jeesus oli. Teda võis õigusega nimetada ”Talleks” (Johannese 1:29). Jeesuse julguse tõttu on teda aga kirjeldatud ka hoopis teisiti. Piibel ütleb Jumala Poja kohta: ”Vaata, Lõvi Juuda suguharust” (Ilmutus 5:5).

⁵ Lõvi seostatakse tihti julgusega. Kas oled kunagi silmast silma kohtunud täiskasvanud isalõviga? Kui oled, siis tõenäoliselt juhtus see loomaaias ning ilmselt oli see metsloom sinust turvalises kauguses puurivõre taga. Ometi võib ka selline kogemus kohutada. Kui vaatad sellele suurele ja võimsale olendile otsa ja tema vaatab üksisilmi sind, siis on sul arvatavasti raske ette kujutada, et lõvi üldse millegi kartuses põgeneda võiks. Piibel ütleb lõvi kohta, et ta on ”kangelane loomade seas, kes ei tagane kellegi eest” (Õpetussõnad 30:30). Selline julgus on ka Kristusel.

⁶ Arutlegem, kuidas oli Jeesus lõvi sarnaselt julge kolmes valdkonnas: kaitstes tõde, edendades õiglust ja seistes silmitsi vastupanuga. Näeme ka seda, kuidas me kõik — olgu me loomu poolest kartmatud või mitte — võime Jeesuse eeskujul julged olla.

7.—9. a) Mis juhtus, kui Jeesus oli 12-aastane, ja miks oleks see olukord võinud kartust tekitada? b) Kuidas ilmutas Jeesus julgust templis õpetajatega suheldes?

⁷ Selles maailmas, mida valitseb Saatan, ”vale isa”, läheb tihti vaja julgust, et tõe kaitseks välja astuda (Johannese 8:44; 14:30). Jeesus ei arvanud, et tõe kaitsmiseks tuleb tal kõigepealt täiskasvanuks saada. Kui Jeesus oli 12-aastane, jäi ta kord pärast paasapüha ilma vanemateta Jeruusalemma. Kolm päeva otsisid Maarja ja Joosep meeleheitlikult oma poega. Lõpuks leidsid nad ta templist. Mida ta seal tegi? ”Ta istus õpetajate keskel ning kuulas neid ja esitas neile küsimusi” (Luuka 2:41—50). Vaadelgem, millises olukorras see arutelu võis toimuda.

⁸ Ajaloolased ütlevad, et pärast pühi jäi osa tähtsamaid usujuhte tavaliselt templisse ja õpetas seal mõnes ruumikas siseõues. Inimesed istusid nende jalgade ette maha, et kuulata ja küsimusi esitada. Need õpetajad olid haritud mehed. Nad tundsid väga hästi Moosese Seadust ning samuti lõpmatut hulka keerukaid inimeste tehtud seadusi ja traditsioone, mida aastatega järjest lisandus. Kuidas sina oleksid end nende keskel istudes tundnud? Kas oleksid kartnud? See oleks täiesti loomulik. Ja kui sa oleksid kõigest 12-aastane? Paljud noored on ujedad (Jeremija 1:6). Mõned püüavad koolis iga hinna eest õpetajatele mitte silma hakata. Need noored kardavad, et neil palutakse midagi öelda; nad kardavad tähelepanu keskpunkti sattuda; nad kardavad, et neid võidakse panna piinlikku olukorda või naeruvääristada.

⁹ Ometi istus Jeesus seal nende õpetatud meeste keskel ja esitas kartmatult neile sügavaid küsimusi. Ja ta tegi isegi rohkem. Jutustuses öeldakse: ”Kõik, kes teda kuulasid, aina imestasid tema arusaamisvõime ja vastuste üle” (Luuka 2:47). Piiblis pole kirjas, mida ta tookord ütles, ent me võime olla kindlad, et ta ei korranud järele valesid, mida tolle aja usujuhid nii väga soosisid (1. Peetruse 2:22). Jeesus toetas hoopis Jumala Sõna tõde, ja tema kuulajad olid kindlasti hämmastunud, et see 12-aastane poiss väljendab julgelt nii sügavaid mõtteid.

10. Kuidas jäljendavad noored kristlased tänapäeval Jeesuse julgust?

¹⁰ Tänapäeval on lugematul hulgal noori kristlasi, kes astuvad Jeesuse jälgedes. Muidugi pole nad täiuslikud, nagu oli noor Jeesus. Ent nagu temagi, ei oota nad, et tõe kaitsmiseks tuleb kõigepealt täiskasvanuks saada. Oma koolis või kodukohas pöörduvad nad taktitundeliselt inimeste poole küsimustega, kuulavad neid ja räägivad lugupidavalt neile tõest (1. Peetruse 3:15). Sellised noored on aidanud oma klassikaaslastel, õpetajatel ja naabritel saada Kristuse järelkäijateks. Kuidas küll nende julgus Jehoovale heameelt teeb! Tema Sõnas on selliseid noori võrreldud kastepiiskadega — nad on värskendavad ja meeldivad ning neid on arvukalt (Laul 110:3).

11., 12. Kuidas Jeesus täiskasvanueas julgelt tõde kaitses?

¹¹ Täiskasvanueas ilmutas Jeesus tõde kaitstes ikka ja jälle julgust. Tegelikult kohtas ta kohe teenistuse alguses katsumust, mida paljud peaksid hirmuäratavaks. Ta pidi seisma vastakuti Saatanaga — Jehoova kõige vägevama ja ohtlikuma vaenlasega —, kusjuures Jeesus polnud mitte võimas peaingel, vaid lihast ja verest inimene. Jeesus tõrjus Saatana tagasi ja kui see inspireeritud Pühakirja valesti kohaldas, lükkas ta tema väited ümber. Jeesus lõpetas selle kõneluse julge käsuga: ”Mine minema, Saatan!” (Matteuse 4:2—11).

¹² Samasugust käitumismudelit järgis Jeesus kogu oma teenistuse ajal, kaitstes julgelt oma Isa Sõna, et seda ei väänataks ega kasutataks valesti. Tol ajal oli selline ebaausus religioossetes küsimustes väga tavaline, nagu see on praegugi. Jeesus ütles oma kaasaegsetele usujuhtidele: ”Te tühistate Jumala sõna oma pärimusega, mida te olete edasi andnud” (Markuse 7:13). Inimesed üldiselt imetlesid neid mehi, kuid Jeesus kuulutas kartmatult, et nad on pimedad teejuhid ja silmakirjatsejad (Matteuse 23:13, 16).a Kuidas võime meie selles aspektis Jeesuse julgust jäljendada?

13. Mida on meil vaja Jeesust jäljendades meeles pidada, kuid milline eesõigus meil on?

¹³ On muidugi hea meeles pidada, et erinevalt Jeesusest ei suuda meie näha teiste südamesse ja meil pole tema autoriteeti, et kohut mõista. Aga me võime teda jäljendada tõe kaitseks julgelt välja astudes. Kui me näiteks paljastame religioosseid valesid — valesid, mis on nii levinud Jumala, tema eesmärkide ja tema Sõna kohta —, siis laseme sel moel valgusel paista maailmas, mis on Saatana propaganda tõttu pimeduses (Matteuse 5:14; Ilmutus 12:9, 10). Me aitame inimestel vabaneda valeõpetustest, mis neid orjastavad, täidavad nende südame haiglasliku hirmuga ja mürgitavad nende suhted Jumalaga. Milline eesõigus on meil küll näha Jeesuse tõotuse täitumist: ”Tõde teeb teid vabaks”! (Johannese 8:32.)

14., 15. a) Mis oli üks viis, kuidas Jeesus tegi selgeks, ”mis on õiglus”? b) Millistest eelarvamustest ei teinud Jeesus välja, kui ta rääkis Samaaria naisega?

¹⁴ Piibli prohvetikuulutuses ennustati, et Messias teeb rahvaile selgeks, ”mis on õiglus” (Matteuse 12:18; Jesaja 42:1). Maa peal olles hakkaski Jeesus seda tegema. Ta näitas üles suurt julgust, olles inimestega tegeledes alati õiglane ja erapooletu. Näiteks keeldus ta kaasa minemast Pühakirjaga vastuolus olevate eelarvamuste ja kitsarinnalisusega, mis olid teda ümbritsevas maailmas nii levinud.

¹⁵ Kui Jeesus kõneles Samaaria naisega Sühhari kaevu juures, olid tema jüngrid üllatunud. Miks? Sel ajal juudid üldiselt põlgasid samaarlasi; selline halvakspanu oli saanud alguse juba palju-palju aastaid tagasi (Esra 4:4). Pealegi suhtusid mõned rabid naistesse põlastavalt. Rabide seadused, mis hiljem kirja pandi, ütlesid, et meestel pole hea naistega vestelda. Seal oli isegi mõte, et naised pole väärt, et neile Jumala Seadust õpetataks. Samaaria naisi peeti eriti ebapuhasteks. Jeesus ei teinud neist ebaõiglastest eelarvamustest väljagi ja õpetas avalikult Samaaria naist (kes elas ebamoraalset elu), ning isegi teatas talle, et on Messias (Johannese 4:5—27).

16. Mis puutub eelarvamustesse, siis miks on kristlastel vaja julgust, et teistest erineda?

¹⁶ Kas oled kunagi viibinud inimeste seas, keda kammitsevad inetud eelarvamused? Võib-olla viskavad nad põlglikult nalja teisest rahvusest või rassist inimeste üle, räägivad halvustavalt vastassoo esindajatest või vaatavad ülalt alla neile, kel on teistsugune majanduslik või sotsiaalne positsioon. Kristuse järelkäijad ei kiida selliseid vaenulikke seisukohti heaks ja pingutavad kõvasti, et juurida oma südamest välja vähimadki eelarvamused (Apostlite teod 10:34). Igaüks meist peaks arendama julgust, et olla selles mõttes õiglane.

17. Mida Jeesus templis tegi ja miks?

¹⁷ Julgus ajendas Jeesust ka võitlema Jumala rahva puhtuse ja puhta kummardamise eest. Kui ta oma teenistuse alguses läks Jeruusalemma templi territooriumile, vapustas teda see, et kaupmehed ja rahavahetajad seal äri ajasid. Täis õigustatud pahameelt, ajas Jeesus need ahnitsejad koos kaubaga sealt välja (Johannese 2:13—17). Sama tegi ta ka hiljem, oma teenistuse lõpu poole (Markuse 11:15—18). Kindlasti sai ta selliste tegudega endale võimsaid vaenlasi, kuid ta ei kõhelnud nii toimimast. Miks? Lapsest saadik oli ta templit oma Isa kojaks nimetanud, ja ta tõesti pidas seda selleks (Luuka 2:49). Sealse puhta kummardamise rüvetamine polnud õige, ja ta ei võinud seda sallida. Tema innukus andis talle julgust teha, mida vaja.

18. Kuidas saavad kristlased tänapäeval ilmutada julgust, kui küsimuse all on koguduse puhtus?

¹⁸ Ka tänapäeval on Kristuse järelkäijad väga huvitatud Jumala rahva puhtusest ja puhtast kummardamisest. Kui nad näevad, et kaaskristlane paneb toime mingi tõsise väärteo, ei pigista nad silma kinni. Nad võtavad julgelt selle teema üles (1. Korintlastele 1:11). Nad hoolitsevad selle eest, et kogudusevanemad oleksid informeeritud. Kogudusevanemad saavad aidata neid, kes on vaimses mõttes haiged, ja nad saavad ka astuda samme, et hoida Jehoova lammaste seas puhtust (Jaakobuse 5:14, 15).

19., 20. a) Kuidas lokkas ebaõiglus Jeesuse päevil, ja millise survega pidi Jeesus silmitsi seisma? b) Miks keelduvad Kristuse järelkäijad osalemast poliitikas ja vägivallategudes, ja mis on üks tasu selle eest?

¹⁹ Kas me peaksime aga järeldama, et Jeesus võitles maailmas üldiselt valitseva sotsiaalse ebaõigluse vastu? Kindlasti oli tema ümber palju ebaõiglust. Tema kodumaad valitses võõrvõim. Roomlased rõhusid juute oma võimsa sõjaväe kohalolekuga, panid nende peale suured maksud ja isegi sekkusid nende usukommetesse. Pole siis ime, et paljud inimesed tahtsid, et Jeesus hakkaks tegelema poliitikaga (Johannese 6:14, 15). Jällegi tuli tal julgust ilmutada.

²⁰ Jeesus selgitas, et tema kuningriik ei kuulu sellesse maailma. Enda eeskujuga õpetas ta oma järelkäijaid hoidma eemale tolle aja poliitilistest võitlustest ning keskenduma selle asemel Jumala kuningriigi hea sõnumi kuulutamisele (Johannese 17:16; 18:36). Ta andis võimsa õppetunni erapooletuse kohta, kui rahvahulk tuli teda kinni võtma. Peetrus hakkas kohe tegutsema, tõmbas tormakalt mõõga välja ja vigastas üht meest. Meil on lihtne Peetrust mõista. Kui vägivalla kasutamine võiks näida üldse kunagi õigustatud, siis ilmselt just sel ööl, kui rünnati süütut Jumala Poega. Ometi kehtestas Jeesus siis normi, mida tema maised järelkäijad järgivad tänase päevani. Ta ütles: ”Pane mõõk oma kohale tagasi, sest kõik, kes mõõga haaravad, mõõga läbi ka hukkuvad” (Matteuse 26:51—54). Kristuse järelkäijatelt nõudis sellise rahumeelse hoiaku säilitamine tol ajal kindlasti julgust, ja nii on see ka tänapäeval. Kristliku erapooletuse tõttu on Jumala rahva ajalugu tänapäeval puhas — seda ei määri osalemine praegusaegsetes arvukates sõdades, genotsiidides, mässudes ja teistes vägivallategudes. Selline hea maine on üks tasu nende julguse eest.

21., 22. a) Millist abi sai Jeesus enne oma raskeimat katsumust? b) Kuidas ilmutas Jeesus julgust kuni lõpuni?

²¹ Jehoova Poeg teadis juba ette, et ta kohtab maa peal tugevat vastupanu (Jesaja 50:4—7). Ta elu oli tihti ohus ning selle kõige kulminatsiooniks kujunes juhtum, mida kirjeldati selle peatüki alguses. Kuidas suutis Jeesus sellistest ohtudest hoolimata julgeks jääda? Mõtle, mida tegi Jeesus enne seda, kui rahvahulk tuli teda kinni võtma. Ta palvetas tungivalt Jehoova poole. Ja mida Jehoova tegi? Piibel ütleb, et Jeesust ”võeti kuulda” (Heebrealastele 5:7). Jehoova saatis taevast ingli, et see tema vaprat Poega kinnitaks (Luuka 22:42, 43).

²² Peagi pärast seda ütles Jeesus oma apostlitele: ”Tõuske üles, lähme!” (Matteuse 26:46). Kui söakad sõnad! Ta ütles ”lähme”, ehkki teadis, et ta palub rahvahulgal oma sõpru säästa, et tema kaaslased jätavad ta maha ja põgenevad ning et tal tuleb oma elu raskeimale katsumusele vastu minna üksinda. Ta oli üksi ebaseadusliku ja ebaõiglase kohtuprotsessi ajal, kui ta koges pilkeid ja piinamist ning suri vaevarikast surma. Kõige selle käigus ei kaotanud ta kordagi julgust.

23. Miks võib öelda, et Jeesus ei käitunud hulljulgelt, minnes vastu ohule ja teda ähvardavale surmale?

²³ Kas Jeesus oli hulljulge? Ei, hulljulgusel pole midagi pistmist tõelise julgusega. Jeesus ju õpetas oma järelkäijaid olema ettevaatlikud ja ohtudest arukalt eemale hoidma, et jätkata Jumala tahte täitmist (Matteuse 4:12; 10:16). Sel korral Jeesus aga teadis, et taganemisteed pole. Ta teadis, mis on Jumala tahe. Jeesus oli otsustanud jääda laitmatuks, seega oli ainus võimalus minna edasi ja võtta see katsumus vastu.

24. Miks me võime olla kindlad, et suudame jääda julgeks igas ettetulevas katsumuses?

²⁴ Kui tihti on Jeesuse järelkäijad astunud julgelt oma Isanda jälgedes! Paljud on jäänud kindlaks, kui neid on pilgatud, taga kiusatud, arreteeritud, vangistatud, piinatud ja isegi tapetud. Kust võtavad ebatäiuslikud inimesed sellise julguse? See ei lähtu neist endist. Nagu Jeesus sai abi ülalt, nii saavad ka tema järelkäijad (Filiplastele 4:13). Ära siis kunagi karda, mida tulevik võib tuua. Tee kindel otsus jääda laitmatuks, ja Jehoova annab sulle vajaliku julguse. Ammuta jätkuvalt jõudu meie Juhi Jeesuse eeskujust, kes ütles: ”Olge julged! Mina olen maailma ära võitnud” (Johannese 16:33).