⁹ On südantliigutav, kuidas Jeesus enda surmapäeval oma lähedaste vaimse heaolu eest hoolt kandis. Püüa endale järgmisi sündmusi ette kujutada. Jeesus on postile löödud ja tunneb piinavat valu. Et hingata, peab ta end ilmselt jalgadega ülespoole suruma. See põhjustab kahtlemata tugevat valu, kuna keharaskus rõhub naelahaavadele tema jalgadel ja piitsutatud selg hõõrdub vastu posti. Kuna rääkimine eeldab hingamise kontrollimist, on see talle arvatavasti väga raske ja valulik. Ometi lausub Jeesus vahetult enne oma surma sõnad, millega ta väljendab sügavat armastust oma ema Maarja vastu. Nähes Maarjat ja apostel Johannest enda lähedal seismas, ütleb Jeesus oma emale piisavalt tugeval häälel, nii et juuresolijad võivad seda kuulda: „Näe, su poeg.” Seejärel ütleb ta Johannesele: „Näe, su ema.” (Johannese 19:26, 27.) Jeesus teab, et see ustav apostel ei kanna hoolt üksnes Maarja füüsiliste ja materiaalsete vajaduste eest, vaid hoolitseb ka tema vaimse heaolu eest.b