Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Johannese evangeeliumist
JOHANNES – „jünger, keda Jeesus armastas” – oli viimane neist, kes panid Jumala vaimu vahendusel kirja loo Kristuse elust ja teenistusest (Joh. 21:20). Aastal 98 kirja pandud Johannese evangeelium koosneb valdavas osas üksikasjadest, mida kolmes teises evangeeliumis toodud pole.
Apostel Johannes kirjutas oma evangeeliumi kindla sihiga. Enda üleskirjutuste kohta ütleb ta: „Need on kirjutatud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nime sees” (Joh. 20:31). Selle evangeeliumi sõnum on meile tõepoolest ülimalt väärtuslik (Heebr. 4:12).
„VAATA, SEE ON JUMALA TALL”
Jeesust nähes teatab Ristija Johannes veendunult: „Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!” (Joh. 1:29). Kui Jeesus rändab kuulutades, õpetades ja vägevaid tegusid tehes läbi Samaaria, Galilea, Judea ja maa, mis jääb teisele poole Jordanit, ’tulevad paljud tema juurde ja usuvad temasse’ (Joh. 10:41, 42).
Üks Jeesuse silmapaistvamaid imetegusid on Laatsaruse ülesäratamine. Paljud, kes näevad, kuidas neli päeva surnud olnud mees taas ellu ärkab, usuvad Jeesusesse. Ent ülemad preestrid ja variserid peavad nõu Jeesus ära tappa. Seepärast läheb Jeesus sealt ära „kõrbelähedasse kohta, Efraimi-nimelisse linna” (Joh. 11:53, 54).
Vastused piiblilistele küsimustele:
1:35, 40 – Kes oli see jünger, kes lisaks Andreasele oli koos Ristija Johannesega? Kirjutaja viitab oma evangeeliumis Ristija Johannesele alati kui „Johannesele”, ennast aga ei maini ta kusagil nimepidi. Seega võib see nimetu jünger olla tõenäoliselt evangeeliumi kirjapanija Johannes.
2:20 – Millist templit ’oli ehitatud nelikümmend ja kuus aastat’? Siin viitasid juudid Serubbaabeli templi taasehitamisele Judea kuninga Heroodese poolt. Ajaloolase Josephuse järgi algas töö Heroodese 18. valitsemisaastal ehk aastatel 18/17 e.m.a. Templipühamu ja muud tähtsamad ehitised püstitati kaheksa aastaga. Ent töö templikompleksi kallal jätkus kuni aasta 30 m.a.j paasapühani – just sel ajal ütlesid juudid olevat ehitustöö kestnud 46 aastat – ja veel edaspidigi.
5:14 – Kas haigus on patustamise tagajärg? Mitte tingimata. Mees, kelle Jeesus tervendas, oli olnud 38 aastat haige oma päritud ebatäiuse tõttu (Joh. 5:1–9). Jeesuse sõnade mõte oli see, et nüüd, mil mehele on osutatud armu, peaks ta püsima päästeteel ega tohiks enam tahtlikult pattu teha, muidu võib temaga juhtuda veel midagi halvemat kui see haigus. Juhul kui mees saab süüdlaseks andestamatus patus, teenib ta ära surma, kust teda üles ei äratata (Matt. 12:31, 32; Luuka 12:10; Heebr. 10:26, 27).
5:24, 25 – Kes on need, kes ’lähevad surmast ellu’? Siin kõneleb Jeesus neist, kes on varem olnud vaimses mõttes surnud, kuid kes tema sõnu kuuldes usuvad temasse ja lõpetavad patuteel käimise. Nad ’lähevad surmast ellu’ selles mõttes, et usu tõttu Jumalasse on neilt kõrvaldatud surma needus ning nad on saanud igavese elu lootuse (1. Peetr. 4:3–6).
5:26; 6:53 – Mida tähendab omada „elu iseeneses”? Jeesus Kristuse puhul tähendab see seda, et Jumal on andnud talle kaks erilist võimet – võime anda inimestele puhas seisund Jehoova ees ning võime surnuid üles äratades neile elu anda. Jeesuse järelkäijatele tähendab „elu iseeneses” seda, et neid ootab ees elu selle tõelises tähenduses. Võitud kristlased jõuavad selleni, kui nad taevasele elule üles äratatakse. Ustavad, kel on maine lootus, saavad kogeda tõelist elu alles siis, kui nad Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõppedes on läbinud lõpliku katse (1. Kor. 15:52, 53; Ilm. 20:5, 7–10).
6:64 – Kas Jeesus teadis juba Juudas Iskariotti välja valides, et see ta reedab? Ilmselt mitte. Kuid kord aastal 32 sõnas Jeesus oma apostlitele: „Üks teie seast on kurat.” Võimalik, et just sellest ajahetkest – „algusest peale” – hakkas Jeesus panema tähele Juudas Iskarioti väära teguviisi (Joh. 6:66–71).
Õpetus meile:
2:4. Jeesus andis Maarjale mõista, et olles ristitud kui Jumala võitud Poeg, peab ta juhendeid oma taevaselt Isalt vastu võtma. Olgugi et Jeesus oli alles oma teenistustee alguses, oli ta täiesti teadlik sellest, mis ajal peab olema tehtud määratud töö, kaasa arvatud ohvrisurm. Jumala tahte täitmist ei saanud ta lasta segada ka kõige lähemal pereliikmel, nagu näiteks Maarjal. Samasuguse otsusekindlusega tuleks ka meil Jehoova Jumalat teenida.
3:1–9. Juutide ülema Nikodeemuse näite põhjal saame õppida kahte asja. Esiteks, Nikodeemus ilmutas alandlikkust, taipu ja teadlikkust oma vaimsetest vajadustest, kui ta tagasihoidlikus puusepapojas tundis ära Jumala läkitatud õpetaja. Alandlikkust vajavad ka tänapäeva tõsikristlased. Teiseks, Nikodeemusest ei saanud jüngrit ajal, mil Jeesus maa peal oli. Põhjuseks võis olla inimesekartus, positsioon süneedrionis või rikkusearmastus. See annab meile hoiatava õppetunni: me ei tohi lubada, et taolised kalduvused takistaksid meid oma piinaposti kandmast ja Jeesust pidevalt järgimast (Luuka 9:23, UM).
4:23, 24. Et Jumalale oleks meie teenistus meelepärane, peab see olema kooskõlas Piibli tõega ning juhitud pühast vaimust.
6:27. Hankida „rooga, mis jääb igaveseks eluks” tähendab seda, et me näeme oma vaimsete vajaduste eest hoolitsemise nimel vaeva. Nõnda toimides oleme õnnelikud (Matt. 5:3).
6:44. Jehoova hoolitseb meie igaühe eest. Ta tõmbab meid oma Poja juurde, lähenedes kuulutustöö kaudu meile individuaalselt ning aidates meil püha vaimu vahendusel mõista ja rakendada ellu Piibli tõdesid.
11:33–36. Tunnete väljendamine pole nõrkuse märk.
JÄRGIGEM JEESUST
Kätte on jõudmas 33. aasta paasapüha ning Jeesus pöördub tagasi Betaaniasse. 9. niisanil saabub ta eeslisälu seljas istudes Jeruusalemma. 10. niisanil tuleb Jeesus taas templisse. Vastuseks tema palvele Isa nime austada kostab hääl taevast: „Mina olen juba austanud ja austan veel!” (Joh. 12:28).
Paasasöömaajal jagab Jeesus oma järelkäijatele jumalagajätu käigus nõuandeid ning palvetab nende eest. Pärast seda kui Jeesus on arreteeritud, kohtus üle kuulatud ja postile löödud, äratatakse ta üles.
Vastused piiblilistele küsimustele:
14:2 – Mil moel pidi Jeesus oma ustavatele järelkäijatele taevas „aset valmistama”? Sel moel, et Jumala ette ilmudes ning temale oma vere väärtust esitades tegi Jeesus kehtivaks uue lepingu. Aseme valmistamise hulka pidi kuuluma ka see, et Kristus saab kuningavõimu, misjärel algab tema võitud järelkäijate taevane ülestõusmine (1. Tess. 4:14–17; Heebr. 9:12, 24–28; 1. Peetr. 1:19; Ilm. 11:15).
16:7, 8, 13, 14 – Miks kasutatakse neis kirjakohtades trööstijast ehk tõe vaimust kõneldes asesõna „tema”? Sellel on pelgalt grammatiline põhjus. Johannese evangeelium pandi kirja kreeka keeles, kus sõna „trööstija” on meessoost. Seetõttu kasutas Johannes Jeesuse ütlust kirja pannes meessoost asesõna „tema”, kui ta viitas sellele, mida see trööstija peab korda saatma.
19:11 – Kas Jeesus vihjas Juudas Iskariotile, kui ta mainis meest, kes oli ta Pilaatuse kätte andnud? Tõenäoliselt ei pidanud Jeesus silmas Juudast või kedagi teist konkreetset inimest, vaid kõiki, kel oli tema tapmises patusüü. Nende hulka kuulusid nii Juudas, „ülempreestrid ja kõik Suurkohus” kui ka „rahvahulgad”, kes lasid end meelitada paluma Barabase vabastamist (Matt. 26:59–65; 27:1, 2, 20–22).
20:17 (UM) – Miks ütles Jeesus Maarja Magdaleenale, et see ei klammerduks tema külge? Ilmselt klammerdus Maarja Jeesuse külge, sest ta arvas, et Jeesus läheb ära taevasse ning ta ei näe teda enam kunagi. Kinnitamaks, et ta ei lähe veel ära, ütles Jeesus naisele, et see ei klammerduks ta külge, ning käskis tal hoopis minna jüngrite juurde ja anda neile edasi sõnum Jeesuse ülestõusmisest.
Õpetus meile:
12:36. Et võiksime saada „valguse lasteks” ehk valgusekandjaiks, tuleb meil omandada täpseid teadmisi Jumala Sõnast Piiblist. Seejärel tuleb meil neid teadmisi rakendada selleks, et tuua ka teisi vaimsest pimedusest välja Jumala valgusse.
14:6. Jumala heakskiidu saavutamiseks pole teist teed kui Jeesus Kristuse kaudu. Jehoova ligi tulla saame vaid Jeesusesse uskudes ja tema eeskuju järgides (1. Peetr. 2:21).
14:15, 21, 23, 24; 15:10. Jumala ja tema Poja armastusse saame jääda kuulekalt Jumala tahet täites (1. Joh. 5:3).
14:26; 16:13. Jehoova püha vaim on õpetaja ja meeldetuletaja, samuti annab see meile teada uusi tõdesid. Niisiis, see aitab meil kasvada teadmistes, tarkuses, taipamises, otsustus- ja mõtlemisvõimes. Seepärast peaksime olema püsivad palves ning paluma konkreetselt seda vaimu (Luuka 11:5–13).
21:15, 19 (UM). Jeesus küsis Peetruselt, kas ta armastab teda rohkem kui „neid”, see tähendab, nende ees lebanud kalu. Seeläbi rõhutas Jeesus seda, et Peetrusel tuleks valida tema täisajaline järgimine, aga mitte kalameheameti jätkamine. Tugevnegu evangeeliumilugudele mõeldes meie otsusekindlus armastada Jeesust rohkem kui midagi muud, mis võiks meid kütkestada. Jah, järgigem teda täiest hingest.
[Pilt lk 31]
Mida me saame Nikodeemuse näitest õppida?