Millisena näed sina põlde?

1., 2. Mida mõtles Jeesus sõnadega tekstis Johannese 4:35, 36?

JEESUS möödus ühel oma rännakul põldudest, kus kasvas ilmselt veel roheline oder. (Joh. 4:3–6.) See vili pidi olema valmis lõikuseks umbes nelja kuu pärast. Kuid Jeesus ütles oma jüngritele: „Vaadake põlde, need on valmis lõikuseks.” (Loe Johannese 4:35, 36.) Mida ta sellega mõtles?

² Jeesus ei rääkinud mitte vilja, vaid inimeste kogumisest. Mõtle, mis oli just juhtunud. Ehkki üldiselt hoidsid juudid samaarlastest eemale, oli Jeesus kuulutanud ühele Samaaria naisele ja see oli teda huviga kuulanud. Kui Jeesus ütles, et põllud on valmis lõikuseks, oli tema poole teel hulk samaarlasi. Too naine oli neile Jeesusest rääkinud ja nüüd tahtsid nad temast rohkem teada saada. (Joh. 4:9, 39–42.) Üks Piiblit selgitav teatmeteos ütleb selle loo kohta: „Nende inimeste agarus näitab, et nad olid otsekui lõikusküps vili.”

 3. Kuidas mõjutab sinu kuulutustööd see, kui sa suhtud inimestesse samamoodi nagu Jeesus?

³ Kuidas suhtud sina inimestesse, kellele sa kuulutad? Kas nad on sinu silmis nagu küps vili? Kui on, siis esiteks sa teed kuulutustööd innukamalt. Sa mõistad, et lõikusaeg ei kesta igavesti ja et sa ei tohi aega raisata. Teiseks, sa oled lõikustööd tehes rõõmus. Piibel ütleb, et lõikusajal rõõmustatakse. (Jes. 9:3.) Ja kolmandaks, sa näed igas inimeses potentsiaalset Jeesuse jüngrit. Seepärast püüad sa rääkida sellest, mis võiks huvitada sinu kuulajat.

 4. Mida me uurime selles artiklis Pauluse kohta?

⁴ Mõned jüngrid võisid mõelda, et samaarlastest ei saa kunagi Jeesuse järelkäijaid. Kuid Jeesus nägi neis oma potentsiaalseid jüngreid. Ka meie peaksime suhtuma oma territooriumil elavatesse inimestesse kui võimalikesse Kristuse jüngritesse. Meile on suurepäraseks eeskujuks Paulus. Mida me võime temalt õppida? Selles artiklis uurime, kuidas ta 1) mõtles inimeste uskumustele, 2) arvestas nende huvidega ja 3) nägi neis potentsiaalseid Jeesuse jüngreid.

 5. Miks võib öelda, et Paulus mõistis oma kuulajaid sünagoogis?

⁵ Paulus kuulutas tihti sünagoogides. Näiteks käis ta Tessaloonika sünagoogis ja „arutles sealolijatega kolmel hingamispäeval pühakirja põhjal”. (Ap. t. 17:1, 2.) Ilmselt tundis Paulus end sünagoogis üsna koduselt. Ta oli üles kasvanud juudiusuliste peres. (Ap. t. 26:4, 5.) Kuna Paulus mõistis juute, sai ta neile kindlustundega kuulutada. (Filipl. 3:4, 5.)

 6. Mille poolest erinesid Pauluse kuulajad Ateena turuväljakul neist, kes olid sünagoogis?

⁶ Kui Paulus oli sunnitud tagakiusamise tõttu Tessaloonikast ja Beroiast lahkuma, läks ta Ateenasse. Seal „arutles ta sünagoogis juutide ja teiste jumalakartlike inimestega”. (Ap. t. 17:17.) Kuid turuväljakul kuulutades olid tal hoopis teistsugused kuulajad. Nende hulgas oli filosoofe ja teisi mittejuute, kes pidasid Pauluse sõnumit „uueks õpetuseks”. Nad ütlesid talle: „Sa kõneled asjadest, mis on meie kõrvadele võõrad.” (Ap. t. 17:18–20.)

 7. Kuidas kohandas Paulus oma ettekannet, nagu ilmneb tekstist Apostlite teod 17:22, 23?

⁷ Loe Apostlite teod 17:22, 23. Paulus ei rääkinud mittejuutidega Ateenas samamoodi nagu juutidega sünagoogis. Ilmselt mõtles Paulus, mida ateenlased usuvad. Ta jälgis hoolega ümbrust ja pani tähele nii mõndagi nende religiooni kohta. Paulus püüdis jagada pühakirja tõde nii, et rääkis kõigepealt millestki, millega ateenlased olid päri. Üks piibliõpetlane märgib: „Juudikristlasena mõistis ta, et paganlikud kreeklased ei kummarda ainsat tõelist Jumalat, keda uskusid juudid ja kristlased. Siiski püüdis ta ateenlasi veenda, et Jumal, keda ta kuulutab, pole neile võõras.” Niisiis oli Paulus valmis kohandama oma ettekannet vastavalt kuulajaskonnale. Ta ütles ateenlastele, et tema sõnum pärineb „tundmatult Jumalalt”, keda nad teenivad. Ehkki mittejuudid polnud pühakirjaga tuttavad, ei löönud Paulus neile käega. Ta lihtsalt rääkis neile heast sõnumist teisel viisil. Paulus suhtus neisse kui koristusküpsesse vilja.

 8. a) Kuidas sa võid teada saada, mida usuvad inimesed sinu territooriumil? b) Mida sa võiksid öelda, kui keegi ütleb, et ta kuulub teise religiooni?

⁸ Ole tähelepanelik nagu Paulus. Püüa panna tähele, mis võiks huvitada kedagi sinu territooriumil. Kas miski tema kodu juures vihjab sellele, millised on tema tõekspidamised? Kas tema nimi, riietus, välimus või isegi sõnakasutus annab aimu tema uskumustest? Või ehk on ta sulle otse öelnud, et kuulub teise religiooni? Kui eripioneer nimega Flutura kohtab sellist inimest, siis ta vastab: „Ma pole siin selleks, et teile oma vaateid peale suruda, vaid et rääkida teiega teemal ...”

 9. Kuidas sa võid leida uskliku inimesega ühise keele?

⁹ Mis teemadel sa võiksid uskliku inimesega rääkida? Püüa leida midagi, millega te olete ühel nõul. Võimalik, et ta usub samuti vaid ühte Jumalasse, peab Jeesust inimkonna päästjaks või on seda meelt, et peagi tehakse kogu kurjusele lõpp. Võta aluseks see, mida te mõlemad usute, ja püüa kuulutada Piibli sõnumit just talle huvipakkuval viisil.

10. Mida me peaksime püüdma teha ja miks?

¹⁰ Pea meeles ka seda, et inimesed ei pruugi uskuda kõike, mida nende religioon õpetab. Seega, isegi kui keegi ütleb sulle, mis usku ta on, katsu välja selgitada, mida ta isiklikult usub. „Nüüdsel ajal on paljude uskumused seotud filosoofiaga,” ütleb eripioneer David Austraaliast. Donalta Albaaniast märgib: „Mõned ütlevad, et nad kuuluvad mingisse religiooni, aga hiljem tunnistavad, et tegelikult nad Jumalat ei usu.” Üks misjonär Argentinast ütleb, et mõned võivad väita end uskuvat kolmainsust, kuid tegelikult ei pruugi nad uskuda, et Isa, Poeg ja püha vaim on kõik üks Jumal. See vend lisab: „Seda mõistes on palju lihtsam leida inimestega ühist keelt.” Niisiis, püüa teada saada, mida inimene tegelikult usub. Nii järgid Pauluse eeskuju, kes ütles: „Ma teen kõik, mis võimalik, kõiksuguste inimeste aitamiseks.” (1. Kor. 9:19–23.)

11. Mis näitab, et Paulus kõneles lüstralastele köitvalt? (Vt Ap. t. 14:14–17.)

¹¹ Loe Apostlite teod 14:14–17. Paulus pani tähele, mis tema kuulajaid huvitab, ja arvestas sellega. Näiteks rahvahulk, kellele ta kuulutas Lüstras, teadis pühakirjast väga vähe. Kuid Paulus kõneles nii, et nad võiksid temast aru saada. Ta rääkis viljarikastest aegadest ja võimest nautida elu. Ta kasutas väljendeid ja näiteid, mida tema kuulajatel oli lihtne mõista.

12. Kuidas saada aru, mis inimest huvitab, ja kuidas oma esitlust kohandada?

¹² Püüa aru saada, mis huvitab inimesi sinu territooriumil, ja kohanda oma esitlust. Kuidas on sul võimalik kellegi kodu juurde jõudes teada saada, mis seal elavat inimest huvitab? Jällegi, ole tähelepanelik. Võib-olla teeb ta aiatöid, loeb raamatut, parandab autot või on tal midagi muud käsil. Ehk õnnestub sul vestlust alustada, kui mainid midagi selle kohta, mida ta parasjagu teeb. (Joh. 4:7.) Isegi inimese riietus võib temast nii mõndagi kõnelda. Näiteks võib sellest selguda tema rahvus, amet või koguni lemmik sporditiim. „Kohtasin üht 19-aastast noormeest, kelle T-särgil oli kuulus laulja,” jutustab Gustavo. „Küsisin talt selle kohta ja ta rääkis mulle, miks talle see laulja meeldib. See vestlus viis piibliuurimiseni ja nüüd on ta meie vend.”

13. Kuidas tutvustada piiblikursust huviäratavalt?

¹³ Kui tutvustad kellelegi piiblikursust, siis tee seda huviäratavalt. Selgita, kuidas see talle kasuks tuleb. (Joh. 4:13–15.) Õde nimega Poppy rääkis ühe naisega, kes kutsus ta sisse. Poppy märkas seinal pedagoogikaprofessori tunnistust ja ütles, et ka meie õpetame inimesi piiblikursuse ja koguduse koosolekute kaudu. Naine oli nõus hakkama Piiblit uurima ning tuli järgmisel päeval meie koosolekule ja mõne aja pärast ka ringkondlikule kokkutulekule. Aasta pärast ta ristiti. Küsi endalt: „Millest on huvitatud inimesed, kelle juurde mina korduskülastusi teen? Kuidas ma saaksin tutvustada neile piiblikursust nii, et see neid köidaks?”

14. Kuidas sa saad arvestada iga piibliõpilasega?

¹⁴ Valmistu igaks piibliuurimiseks, pidades silmas konkreetse õpilase tausta ja huvisid. Otsusta, mis kirjakohti sa loed, milliseid videoid sa näitad ja milliseid näiteid sa kasutad Piibli õpetuste selgitamiseks. Mõtle, mis köidaks sinu õpilast ja puudutaks tema südant. (Õpet. 16:23.) Üks Albaania naine, kes uuris Piiblit Flora-nimelise pioneeriga, ütles kindlalt: „Ma ei suuda uskuda surnute ülesäratamist.” Flora ei avaldanud oma õpilasele kuidagi survet. Ta ütleb: „Mõtlesin, et kõigepealt tuleb tal õppida tundma Jumalat, kes on surnute ülesäratamist tõotanud.” Sestsaadik tõstis Flora igal uurimiskorral esile Jehoova armastust, tarkust ja jõudu. Hiljem hakkas naine ülestõusmist uskuma ja nüüd on ta Jehoova tunnistaja.

15. Mis ärritas Paulust ateenlaste juures, kuid miks ei löönud ta neile käega? (Vt Ap. t. 17:16–18.)

¹⁵ Loe Apostlite teod 17:16–18. Kuigi Ateenas oli levinud ebajumalakummardamine, hoorus ja paganlik filosoofia ning sealsed elanikud solvasid Paulust, ei löönud ta neile käega. Paulus ise oli varem olnud „teotaja, tagakiusaja ja jultunud mees”, kuid ta sai kristlaseks. (1. Tim. 1:13.) Just nagu Jeesus nägi potentsiaali Pauluses, nägi Paulus potentsiaali ateenlastes. Ja ta ei pidanud pettuma. (Ap. t. 9:13–15; 17:34.)

16., 17. Mis kinnitab, et kõiksugused inimesed võivad saada kristlaseks? Too näide.

¹⁶ Esimesel sajandil sai Jeesuse jüngriks igasuguse taustaga inimesi. Korintose kristlastele kirjutades ütles Paulus, et mõned selle koguduse liikmed olid varem olnud kurjategijad või elanud äärmiselt kõlblusetut elu. Ta sõnas: „Ometi olid mõned teist sellised. Aga te olete puhtaks pestud.” (1. Kor. 6:9–11.) Kas sina oleksid näinud neis inimestes potentsiaali muutuda ja saada Kristuse jüngriteks?

¹⁷ Ka tänapäeval on paljud teinud oma elus muudatusi, et saada Jeesuse jüngriks. Austraalias oli eripioneer Yukinal üks tore juhtum, mis kinnitas talle, et kõiksugused inimesed võivad Piibli sõnumit kuulda võtta. Kord nägi ta kinnisvarabüroos üht tätoveeringutega noort naist, kes kandis lohvakaid riideid. „Algul kõhklesin veidi, kuid hakkasin siis ikkagi temaga rääkima,” ütleb Yukina. „Sain teada, et ta on Piiblist nii huvitatud, et ta oli isegi lasknud Laulude raamatust mõned salmid oma kehale tätoveerida.” See naine hakkas Piiblit uurima ja meie koosolekutel käima.b

18. Miks ei tohiks me ühegi inimese puhul eeldada, et ta pole huvitatud?

¹⁸ Kui Jeesus ütles, et põllud on valmis lõikuseks, siis kas ta ootas, et enamik inimesi hakkab teda järgima? Sugugi mitte. Pühakiri ennustas, et vaid vähesed võtavad teda kuulda. (Joh. 12:37, 38.) Lisaks oli Jeesusel imepärane võime lugeda inimeste mõtteid. (Matt. 9:4.) Kuigi ta keskendus neile vähestele, kes teda uskusid, kuulutas ta innukalt kõigile. Meie ei suuda lugeda inimeste mõtteid. Seepärast on meil veelgi tähtsam mitte suhtuda eelarvamuslikult ühessegi territooriumisse või inimesse. Selle asemel püüdkem näha inimestes potentsiaali. Burkina Fasos teeniv misjonär Marc täheldab: „Need, kes minu arvates võiksid teha edusamme, lõpetavad tihti uurimise. Ja need, kellest ei tundu asja saavat, võivad edeneda väga hästi. Olen õppinud, et palju parem on usaldada Jehoova vaimu juhtimist.”

19. Kuidas tuleks meil inimestesse suhtuda?

¹⁹ Meile võib tunduda, et pole just palju neid, keda võiks võrrelda lõikusküpse viljaga. Kuid pea meeles, mida Jeesus ütles oma jüngritele: põllud on lõikuseks valmis. Inimesed võivad end muuta ja saada Kristuse jüngriteks. Jehoova peab neid potentsiaalseid jüngreid rikkuseks. (Haggai 2:7.) Kui suhtume inimestesse samamoodi nagu Jehoova ja Jeesus, siis püüame teada saada, milline on nende taust ja mis neid huvitab. Me ei suhtu neisse eelarvamusega, vaid loodame, et neist saavad meie vennad ja õed.