Rõõmusta Kuningriigi lootuses!

„Rõõmustage lootuses. Pidage vastu viletsuse ajal.” — ROOMLASTELE 12:12, NW.

 1. Miks me võime ühenduses Jehoovaga rõõmu leida ja mida soovitas apostel Paulus kristlastel tungivalt teha?

„ÕNNELIK Jumal.” (1. Timoteosele 1:11, NW) Kui hästi see küll kirjeldab Jehoovat! Mispärast? Seepärast, et kõik tema teod toovad temale suurt õnne. Kuna Jehoova on kõigi heade ja õnnetoovate asjade Allikas, võivad kõik tema intelligentsed loodolesed ühenduses temaga õnne leida. Kohaselt soovitas apostel Paulus tungivalt, et kristlased hindaksid oma rõõmuküllast eesõigust tunda Jehoova Jumalat, olla tänulikud kõigi Tema imepäraste loomisandide eest ja rõõmustada helduse pärast, mida Ta neile osutab. Paulus kirjutas: „Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad!” — Filiplastele 4:4; Laul 104:31.

 2. Milline lootus toob suure rõõmu ja mida julgustatakse kristlasi selle lootuse suhtes tegema?

² Kas kristlased võtavad seda Pauluse pakutud innustust kuulda? Muidugi võtavad! Jeesus Kristuse vaimsed vennad rõõmustavad hiilgavas lootuses, mille Jumal neile on avanud. (Roomlastele 8:19—21; Filiplastele 3:20, 21) Jah, nad teavad, et võtavad osa inimkonna suurepärase tulevikulootuse täitmisest nii surnute kui elavate jaoks, teenides koos Kristusega tema taevases Kuningriigi valitsuses. Kujutle, kui väga nad rõõmustavad oma kaaspärija eesõigustes, teenides kuningate ja preestritena! (Ilmutuse 20:6) Milline õnn saab neile osaks, kui nad aitavad ustaval inimkonnal saavutada täiuslikkust ja juhatavad meie maa muutmist Paradiisiks! Tõesti, kõigil Jumala sulastel on „igavese elu lootus, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu”. (Tiitusele 1:2) Pidades silmas sellist suurepärast lootust, julgustab apostel Paulus kõiki kristlasi: „Rõõmustage lootuses.” — Roomlastele 12:12, NW.a

Tõeline rõõm — südame omadus

3, 4. a) Mida tähendab väljendus „rõõmustada” ja kui sageli peaksid kristlased rõõmustama? b) Mis on tõeline rõõm ja millest see sõltub?

³ „Rõõmustada” tähendab tunda ja väljendada rõõmu; see ei tähenda pidevas eufoorias ehk ülevoolavas seisundis olemist. Vastavad Piiblis kasutatud heebrea- ja kreekakeelsed sõnad „rõõm”, „juubeldamine” ja „rõõmustamine” väljendavad nii sisemist tunnet kui ka rõõmu välist avaldamist. Kristlasi julgustatakse: „jätkake rõõmustamist”, „rõõmustage alati”. — 2. Korintlastele 13:11; 1. Tessalooniklastele 5:16; NW.

⁴ Aga kuidas võib keegi alati rõõmustada? See on võimalik, sest tõeline rõõm on südame omadus, sügav sisemine omadus, vaimne omadus. (5. Moosese 28:47; Õpetussõnad 15:13; 17:22) See on Jumala vaimu vili, mida Paulus nimetas kohe pärast armastust. (Galaatlastele 5:22) Sisemise omadusena ei sõltu see välistest asjadest, isegi mitte meie vendadest. Kuid see sõltub Jumala pühast vaimust. Ja see tuleb sügavast sisemisest rahulolust teadmise tõttu, et meil on tõde, Kuningriigi lootus ja et me teeme seda, mis meeldib Jehoovale. Niisiis ei ole rõõm mitte paljas kaasasündinud iseloomujoon; see on osa „uuest isiksusest”, omaduste kogumist, mis eristas Jeesus Kristust. — Efeslastele 4:24; Koloslastele 3:10; NW.

 5. Millal ja milline võib olla rõõmu väljanäitamine?

⁵ Kuigi rõõm on südame omadus, võib seda teatud juhtudel kahtlemata välja näidata. Millised on need juhuslikud välised rõõmuväljendused? Need võivad olla ükskõik millised, alates rahulikust näoilmest kuni rõõmust hüppamiseni. (1. Kuningate 1:40; Luuka 1:44; Apostlite teod 3:8; 6:15) Kas see tähendab, et inimesed, kes ei ole jutukad ega pidevalt naeratavad, pole rõõmsad? Ei! Tõeline rõõm ei ilmuta ennast katkematu lõkerdamise, naermise, naeratamise või muigamise läbi. Olukorrad põhjustavad, et rõõmu väljendatakse mitmesugusel viisil. Mitte ainult rõõm üksi ei pane meid tundma kuningriigisaalis vaimusugulust, vaid pigem meie vennalik poolehoid ja armastus.

 6. Miks kristlased võivad alati rõõmustada isegi ebameeldivaid olukordi kohates?

⁶ Rõõmu pidevus on selle sisemine püsivus kristlase uue isiksuse südamesttuleva omadusena. See teeb võimalikuks alati rõõmustada. Loomulikult võib miski meid vahetevahel häirida või me võime kohata ebameeldivaid olukordi. Aga meil võib ikka olla rõõm oma südames. Mõned algkristlased olid orjad ja neil olid isandad, kellele oli raske meele järele olla. Kas sellised kristlased suutsid alati rõõmustada? Jah, sest neil oli Kuningriigi lootus ja rõõm oma südames. — Johannese 15:11; 16:24; 17:13.

 7. a) Mida Jeesus ütles rõõmu kohta viletsuse ajal? b) Mis aitab meil viletsuse ajal vastu pidada ja kes andis selles suhtes kõige parema eeskuju?

⁷ Kohe pärast seda, kui apostel Paulus ütles: „Rõõmustage lootuses,” lisas ta: „Pidage vastu viletsuse ajal.” (Roomlastele 12:12, NW) Ka Jeesus rääkis rõõmust viletsuse ajal, kui ta ütles Matteuse 5:11, 12: „Õndsad [„õnnelikud”, NW] olete teie, kui inimesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad . . . Olge rõõmsad ja ilutsege [„rõõmustage ja hüpake rõõmust”, NW], sest teie palk on suur taevas.” Siin mainitud rõõmustamine ja rõõmust hüppamine ei tarvitse sugugi olla sõnasõnaline väline rõõmuavaldus; see on eeskätt inimese sügav sisemine rahulolu, et ta meeldib Jehoovale ja Jeesus Kristusele, kui jääb katsetes kindlaks. (Apostlite teod 5:41) Tegelikult aitab rõõm meil viletsuse ajal vastu pidada. (1. Tessalooniklastele 1:6) Jeesus andis selles parima eeskuju. Pühakiri räägib meile: „Ta kannatas välja piinaposti tema ette seatud rõõmu pärast.” — Heebrealastele 12:2, NW.

Rõõmustamine lootuses probleemidele vaatamata

 8. Milliseid probleeme võib kristlane kohata, kuid miks need ei võta ära tema rõõmu?

⁸ Jehoova sulaseks olemine ei vabasta inimest probleemidest. Tal võib olla perekonnaprobleeme, majanduslikke raskusi, nõrk tervis või tema armastatud omaksed võivad surra. Kuigi sellised asjad võivad põhjustada kurbust, ei võta nad siiski ära meie alust rõõmustamiseks Kuningriigi lootuses, sisemist rõõmu, mis on meie südames. — 1. Tessalooniklastele 4:13.

 9. Millised probleemid olid Aabrahamil ja kuidas me teame, et tal oli südames rõõm?

⁹ Vaadelgem näiteks Aabrahami. Tema elu ei olnud alati meeldiv. Tal oli perekonnaprobleeme. Tema ümmardaja Haagar ja naine Saara ei saanud omavahel läbi. Oli tülitsemist. (1. Moosese 16:4, 5) Iismael narritas Iisakit, kiusas teda taga. (1. Moosese 21:8, 9; Galaatlastele 4:29) Lõpuks suri Aabrahami armastatud naine Saara. (1. Moosese 23:2) Nendele probleemidele vaatamata rõõmustas ta Kuningriigi Seemne lootuse üle, Aabrahami Seemne, kelle kaudu pidid kõik maa suguharud ennast õnnistama. (1. Moosese 22:15—18) Rõõm südames, pidas ta pärast oma kodulinnast Uurist lahkumist Jehoova teenistuses vastu sada aastat. Sellepärast on temast kirjutatud: „Ta ootas linna, millel on alused ja mille ehitaja ning valmistaja on Jumal.” Aabrahami usu tõttu tulevasse Messia Kuningriiki võis juba Jumala poolt Kuningaks määratud Issand Jeesus ütelda: „Aabraham . . . hakkas rõõmutsema, et tema saab näha minu päeva. Ja ta nägi seda ja oli rõõmus!” — Heebrealastele 11:10; Johannese 8:56.

10, 11. a) Milline võitlus meil kristlastena on ja kuidas meid päästetakse? b) Mis korvab meie võimetuse pidada täiuslikku võitlust oma patuse lihaga?

¹⁰ Ebatäiuslike inimestena tuleb meil võidelda ka omaenese patuse lihaga ja see võitlus teha seda, mis on õige, võib olla väga vaevarikas. Kuid meie võitlus omaenese nõrkuste vastu ei tähenda, et meil poleks lootust. Paulus tundis end selles konfliktis nõrgana, kirjutades: „Kes päästab mind sellest surma ihust? Tänu olgu Jumalale Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi!” (Roomlastele 7:24, 25) Me oleme päästetud Jeesus Kristuse ja tema antud lunastuse kaudu. — Roomlastele 5:19—21.

¹¹ Kristuse lunastusohver korvab meie võimetuse võitlust täiuslikult võidelda. Me võime selles lunastuses rõõmustada, sest see teeb võimalikuks puhastatud südametunnistuse ja meie pattude andeksandmise. Paulus räägib Heebrealastele 9:14 „Kristuse verest”, millel on võim ’puhastada meie südametunnistus surnud tegudest’. Seega ei pea kristlaste südametunnistus olema maha surutud hukkamõistu ja süütundega. See annab koos lootusega, mis meil on, tugeva jõu rõõmurikkaks õnneks. (Laul 103:8—14; Roomlastele 8:1, 2, 32) Meie lootuse üle mõtisklemine julgustab meid kõiki võitlust edukalt võitlema.

Oma lootuse pidevalt meeles hoidmine

12. Millisele lootusele võivad mõelda võitud kristlased?

¹² Nii vaimuga võitud jäänuse kui ka teiste lammaste jaoks on tähtis hoida oma „päästelootust” meeles, kandes seda kui kaitsvat kiivrit. (1. Tessalooniklastele 5:8) Võitud kristlased võivad mõelda imelisele eesõigusele saada surematus taevas, pääsedes Jehoova Jumalale lähedale ja nautides isiklikku seltsingut austatud Jeesus Kristuse, apostlite ja kõigi teiste 144000-ga, kes säilitasid sajandite jooksul oma laitmatuse. Milline kirjeldamatu seltsingu rikkus!

13. Mida ikka veel maa peal olevad võitud oma lootuse kohta tunnevad?

¹³ Mida veel maa peal olevad vähesed võitud oma Kuningriigi lootusest arvavad? Selle võiks kokku võtta Vahitorni Ühingu presidendi, F. W. Franzi sõnadega, kes ristiti 1913. aastal: „Meie lootus on kindel, see täitub täielikult ka kõige viimase 144000 väikese karja liikme juures määral, mida me pole suutelised isegi kujutlema. Meie, kes me olime osa jäänusest 1914. aastal, mil ootasime, et kõik me läheme taevasse, ei ole lakanud seda lootust väärtuslikuks pidamast. Aga me oleme selles suhtes tugevamad kui kunagi varem ja hindame seda ikka enam, mida kauem meil tuleb seda oodata. See on ootamist väärt, isegi kui tuleks oodata miljon aastat. Ma hindan meie lootust kõrgemalt kui kunagi enne ja ma kunagi ei taha lakata seda hindamast. Väikese karja lootus annab ka kinnituse, et teistest lammastest koosneva suure rahvahulga ootus täidetakse ilma mingi nurjumise võimaluseta üle meie kõige helgemate kujutlustegi. Sellepärast me oleme püsinud kindlana kuni selle tunnini ja tahame püsida kindlana seni, kuni Jumal on tegelikult tõestanud, et ta on truu oma ’kallitele ja suurimatele tõotustele’.” — 2. Peetruse 1:4; 4. Moosese 23:19; Roomlastele 5:5.

Juba praegu Paradiisi lootuses rõõmustamine

14. Millist lootust peab meeles pidama suur rahvahulk?

¹⁴ Selline juubeldava usu väljendamine annab neile, kes on teiste lammaste suurest rahvahulgast, suurepäraseid põhjusi rõõmustamiseks. (Ilmutuse 7:15, 16) Nad peavad hoidma meeles Harmagedoonis ellujäämise lootust. Jah, oota igatsusega selle nägemist, kuidas Jumala Kuningriik mõistab õigeks Jehoova Jumala suveräänsuse universumi üle ja pühitseb tema hiilgavat nime suure viletsuse toomise läbi, mis puhastab maa kurjadest, kelle jumalaks on olnud Kurat. Milline rõõm on elada üle see suur viletsus! — Taaniel 2:44; Ilmutuse 7:14.

15. a) Millist tervendamise tööd tegi Jeesus maa peal olles ja miks? b) Millised on Harmagedoonis ellujäänute tervisevajadused ja miks need erinevad ülesäratatute vajadustest?

¹⁵ Ilmutuse 7:17 ütleb suure rahvahulga kohta: „Tall . . . hoiab neid ja juhatab nad elava vee allikaile; ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist!” Kuigi see ennustus on praegu vaimselt täitumas, näevad Harmagedoonis ellujäänud selle sõnasõnalist täitumist. Kuidas nii? Mida tegi Jeesus, kui ta maa peal oli? Ta tervendas vigaseid, pani jalutud käima, avas kurtide kõrvad ja pimedate silmad ning ravis pidalitõbe, halvatust, „kõike tõbe ja kõike viga”. (Matteuse 9:35; 15:30, 31) Kas see pole just see, mida kristlased tänapäeval vajavad? Suur rahvahulk viib vana maailma nõrkused ja puudused uude maailma. Mida me ootame Talle selles suhtes tegevat? Harmagedoonis ellujäänute vajadused erinevad väga nende vajadustest, kes üles äratatakse. Ülesäratatud tõenäoliselt luuakse uuesti tervete, veatute ja täie tervise juures olevate kehadega, kuigi neis ei ole veel inimlikku täiuslikkust. Ülesäratamise ime tõttu ei ole ilmselt enam vaja imetervendamise abil parandada mingeid nende varasemaid nõrkusi. Kuid teisest küljest paljudel inimestel suurest rahvahulgast on tänu nende ainulaadsele Harmagedoonis ellujäämise kogemusele vaja imetervendamist ja nad ka saavad seda. Nähtavasti oli Jeesuse tervendamiste peamine mõte kujutada suure rahvahulga julgustuseks rõõmuküllast väljavaadet, et nad mitte ainult ei jää ellu, vaid ka tervendatakse pärast seda.

16. a) Millal võib toimuda Harmagedoonis ellujäänute imetervendamine ja millise tulemusega? b) Millises lootuses me jätkame rõõmustamist Millenniumi jooksul?

¹⁶ Selline imetervendamine toimub Harmagedoonis ellujäänute hulgas loogiliselt suhteliselt peatselt pärast Harmagedooni ja tublisti enne ülesäratamise algust. (Jesaja 33:24; 35:5, 6; Ilmutuse 21:4; võrdle Markuse 5:25—29.) Siis inimesed viskavad ära prillid, kepid, kargud, ratastoolid, kunsthambad, kuulmisaparaadid ja muu sellise. Milline põhjus rõõmustamiseks! Kui hästi Jeesuse varane tervist tagasiandev tegevus sobib kokku Harmagedoonis ellujäänute osaga olla uue maa aluseks! Jõuetukstegevad haigused on teelt kõrvaldatud, nii et need ellujäänud võivad hoogsalt edasi liikuda, vaadates innukalt nende ees laiuvale imepärasele Millenniumi tegevusele, neid ei takista see, millega vana maailm neid ehk vaevata võis. Ja kogu Millenniumi jooksul rõõmustavad nad õnneliku eesmärgi kättesaamise lootuses, et saada tuhande aasta lõpul täielikult täiuslik inimelu.

17. Milliseid rõõme on Paradiisi taastamistöö käigus?

¹⁷ Kui see on sinu lootus, siis mõtle ka rõõmule võtta osa Paradiisi taastamisest maa peal. (Luuka 23:42, 43) Pole kahtlustki, et Harmagedoonis ellujäänud aitavad maad puhastada ja valmistavad sellega ette meeldivaid paiku, kuhu surnud üles äratatakse. Matused asendatakse nende vastuvõtmisega, kes on üles äratatud, kaasa arvatud meie endi armsad omaksed, kes on läinud surma. Ja mõtle rikastavale sõprusele möödunud sajandite ustavate meeste ja naistega. Kellega sa eriti tahaksid rääkida? Kas see on Aabel, Eenok, Noa, Hiiob, Aabraham, Saara, Iisak, Jaakob, Joosep, Mooses, Joosua, Raahab, Deboora, Simson, Taavet, Eelija, Eliisa, Jeremija, Hesekiel, Taaniel või Ristija Johannes? Ka see meeldiv väljavaade on siis osa sinu lootusest. Sa oled võimeline nendega rääkima, neilt õppima ja koos nendega töötama kogu maa paradiisiks tegemisel.

18. Milliste edasiste rõõmude üle võime mõtiskleda?

¹⁸ Kujutle ka tervislikku toitu, puhast vett ja puhast õhku, kui meie maa on viidud tagasi sellisesse täiuslikku ökoloogilisse tasakaalu, millises Jehoova selle lõi. Elu on siis mitte täiuslikkuse passiivne nautimine, vaid aktiivne ja mõttekas osalemine rõõmuküllastes tegevustes. Mõtiskle ülemaailmse inimühiskonna üle, mis on vaba kuritegevusest, isekusest, kadedusest, tülidest — vennaskonna üle, kus kõik arendavad ja kannavad vaimu vilja. Kui erutav! — Galaatlastele 5:22, 23.

Lootus, mis teeb elu elamisväärseks

19. a) Millal peaks kogetama Roomlastele 12:12 nimetatud rõõmustamist? b) Miks me peaksime olema otsustavad, et mitte lasta eluraskustel meie lootust kõrvale lükata?

¹⁹ Täitunud ootus ei ole enam lootus, niisiis peab rõõmustamist, millele Paulus Roomlastele 12:12 julgustas, kogetama praegu. (Roomlastele 8:24) Vaid mõtlemine tulevastele õnnistustele, mida Jumala Kuningriik toob, annab meile juba nüüd põhjuse rõõmustada selle lootuse pärast. Ole siis otsustav mitte lubada langenud maailma eluraskustel oma hiilgavat lootust kõrvale lükata. Ära väsi ega anna alla, nii et kaotad vaate eesolevale lootusele. (Heebrealastele 12:3) Kristliku tee hülgamine ei lahenda sinu probleeme. Pea meeles, et kui keegi loobub Jumala teenimisest praeguste eluraskuste tõttu, siis on ta ikka nende raskuste kimbus, kuid kaotab lootuse ja kaotab seega võimaluse rõõmustada eelolevate imepäraste väljavaadete teostumisel.

20. Milline mõju on Kuningriigi lootusel neile, kes selle vastu võtavad, ja miks?

²⁰ Jehoova rahval on kõik põhjused õnnelikult elada. Nende särav, inspireeriv lootus teeb elu elamisväärseks. Ja nad ei hoia seda rõõmsat lootust iseendile. Ei, nad on innukad seda teistega jagama. (2. Korintlastele 3:12) Seega on need, kes Kuningriigi lootuse vastu võtavad, kindlust täis inimesed ja nad püüavad julgustada teisi, rääkides neile head sõnumit Jumalalt. See täidab selle sõnumi vastuvõtjate elu kõige imepärasema lootusega, mida inimkonnale üldse kunagi on antud — lootusega Kuningriigist, mis taastab maa peale Paradiisi. Kui inimesed seda vastu ei võta, rõõmustame meie ikka, sest meil on see lootus olemas. Need, kes seda tähele ei pane, on kaotajad; meie ei ole. — 2. Korintlastele 4:3, 4.

21. Mis on lähedal ja kuidas me peaksime oma lootust hindama?

²¹ Jumala tõotus on: „Vaata, ma teen kõik uueks!” (Ilmutuse 21:5) Uus maailm kõigi tema vaimustavate ja lõputute õnnistustega on lähedal. Meie lootus — kas siis elule taevas või paradiislikul maal — on hinnaline; hoia sellest kinni. Nendel kriitilistel viimsetel päevadel vaata sellele, rohkem kui kunagi varem, „otsekui hinge ankrule, kindlale ja tugevale”. Kuna meie lootus on ankurdatud Jehoova külge, kes on „igavene kalju — ajastute Kalju”, siis on meil kindlasti tugev ning reipakstegev põhjus kohe praegu ’rõõmustada lootuses’, mis meie ette on seatud. — Heebrealastele 6:19; Jesaja 26:4, The Amplified Bible.

[Allmärkus]

Küsimused kordamiseks

◻ Mis on inimkonna suur lootus?

◻ Mis on tõeline rõõm?

◻ Millal ilmselt leiab aset Harmagedoonis ellujäänute imetervendamine?

◻ Miks me ei peaks laskma eluraskustel oma lootust kõrvale lükata?

◻ Milliseid rõõme sa uues maailmas igatsusega ootad?

[Pilt lk 9]

Kas sinu südant ei täidaks rõõmuga olla tunnistaja sellistele tervendamistele, mida tegi Jeesus?

[Pilt lk 10]

Need, kes rõõmustavad Kuningriigist, julgustavad teisi oma lootuse jagamisega