Reinkarnatsioon
Definitsioon: Uskumus inimese ühe- või mitmekordsest taassünnist inimese või loomana. Tavaliselt usutakse nähtamatu „hingolemuse” taassündi teises kehas. See õpetus ei põhine Piiblil.
Kas see kummaline tunne, et mingi täiesti võõras isik või koht tundub tuttavana, tõestab, et reinkarnatsioon on tõsiasi?
Kas sa oled oma elus pidanud mõnda meest või naist eksikombel kellekski teiseks, kes on samuti praegu elus? Paljudel on seda juhtunud. Miks? Sellepärast, et mõnedel inimestel on ühesugused käitumisviisid või nad näevad peaaegu ühesugused välja. Niisiis see, et sul on tunne, et tunned inimest, kuigi sa pole teda kunagi varem näinud, ei tõesta, et sa olid temaga eelmises elus tuttav, kas pole nii?
Miks võib mõni maja või linn tunduda tuttavana, kuigi inimene pole seal kunagi varem olnud? Kas sellepärast, et sa elasid seal oma eelmise elu ajal? Paljud majad on ehitatud ühesuguse projekti järgi. Üksteisest kaugel asuvates linnades võib olla mööblit, mis on valmistatud samasuguste jooniste alusel. Ja kas ei ole õige ka see, et mõningates üksteisest kaugel asuvates paikades võib maastik väga sarnane näida? Niisiis on tunnet, et miski tundub tuttavana, võimalik ka ilma reinkarnatsiooni abita mõista.
Kas hüpnoosi all mällu kerkivad mälestused eelmisest elust kusagil teises paigas tõestavad reinkarnatsiooni?
Hüpnoosi all võib mällu kerkida palju ajusse talletunud informatsiooni. Hüpnotiseerijad toovad need alateadvuslikud mälestused esile. Aga kuidas on need mälestused sinna talletunud? Võib-olla sa lugesid mõningate inimeste kohta mingit raamatut, vaatasid filmi või õppisid neid tundma telesaadete kaudu. Kui asetasid end nende inimeste olukorda, siis võis see jätta sulle ereda mulje, otsekui oleksid sa selle ise läbi elanud. Mõningaid asju oled ehk teinud nii ammu, et sa oled need unustanud, kuid hüpnoosi all võib läbielatu meelde tulla, otsekui mäletaksid sa „eelmist elu”. Kui see oleks õige, kas ei oleks siis kõigil selliseid mälestusi? Aga kõigil neid ei ole. On märkimisväärne, et Ameerika Ühendriikides ei võta üha suurem hulk osariikide ülemkohtuid hüpnoosi abil saadud tunnistusi vastu. Minnesota ülemkohus teatas 1980. aastal ametlikult, et „parim ekspertiis näitab, et ükski asjatundja ei suuda kindlaks teha, kas hüpnoosi abil esilekutsutud mälestus või mistahes osa sellest mälestusest on tõde, vale või tühi loba — mälulünkade täitmine fantaasia abil. Selliste tulemuste täpsus ei ole teaduslikult usaldusväärne”. (State v. Mack, 292 N.W.2d 764) Selle meetodi usaldusväärsust kahandab ka see, et hüpnotiseerija saab hüpnotiseeritavat mõjutada.
Kas Piiblis on tõendeid reinkarnatsiooni uskumise kasuks?
Kas Matteuse 17:12, 13 kajastab usku reinkarnatsiooni?
Matt. 17:12, 13: „[Jeesus ütles:] ’Eelija on juba tulnud ja nad ei ole teda ära tundnud, vaid on temale teinud, mida nad tahtsid. Nõnda peab ka Inimese Poeg kannatama nende poolt!’ Siis jüngrid said aru, et ta neile rääkis Ristijast Johannesest.”
Kas see tähendas, et Ristija Johannes oli taaskehastunud Eelija? Kui juudi preestrid küsisid Johanneselt: „Oled sa Eelija?”, siis ta vastas: „Ei ole!” (Joh. 1:21) Mida Jeesus selle all siis mõtles? Nagu Jehoova ingel oli ennustanud, käis Johannes Jehoova läkitatud Messia eel „Eelija vaimus ja väes, et käänata isade südamed laste poole ja sõnakuulmatud õigete meelsuse poole, et soetada Issandale valmistatud rahvast”. (Luuka 1:17) Seega viis Ristija Johannes selle prohvetiennustuse täide, tehes tööd, mis sarnanes prohvet Eelija tööga. — Mal. 3:23, 24.
Kas Johannese 9:1, 2 toodud loos on viide reinkarnatsioonile?
Joh. 9:1, 2: „Ja mööda minnes ta [Jeesus] nägi inimest, kes sündimisest saadik oli olnud pime. Ja tema jüngrid küsisid temalt: ’Rabi, kes on pattu teinud, kas tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?’ ”
Kas on võimalik, et neid jüngreid oli mõjutanud nende juudi variseride uskumus, kes ütlesid, et „ainult heade inimeste hinged siirduvad teise kehasse”? („Juudi sõda”, Josephus, II raamat, VIII pt., 14. lõik) See ei ole tõenäoline, sest nende küsimusest ei ilmne, et nad oleksid pidanud teda „heaks inimeseks”. On palju tõenäolisem, et Jeesuse jüngritena uskusid nad Pühakirja ja teadsid, et hing sureb. Aga kuna isegi loode on emaihus elus ja kuna ta on eostatud patus, siis tahtsid nad ehk teada, kas veel sündimata laps võis olla pattu teinud, mille tagajärjel ta sündis pimedana. Igal juhul ei toetanud Jeesuse vastus reinkarnatsiooni õpetust ega ka mõtet, et laps oma ema ihus juba enne sündimist pattu teeb. Jeesus ise vastas: „Ei ole tema pattu teinud ega ta vanemad.” (Joh. 9:3) Jeesus teadis, et kuna me oleme Aadama järglased, on inimeste vead ja ebatäiuslikkus päritavad. Kasutades seda olukorda Jumala ülistamiseks, tegi Jeesus pimeda mehe terveks.
Kas see, mida Piibel õpetab hinge ja surma kohta, viitab reinkarnatsioonile?
1. Moosese 2:7 ütleb: „Jehoova Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse elavat õhku; nõnda sai inimene elavaks hingeks.” Pane tähele, et inimene ise oligi hing; hing ei olnud mittemateriaalne ega kehast lahus. „Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Hes. 18:4, 20) Ja surnud inimest nimetatakse „surnud hingeks”. (4. Moos 6:6, NW) Kui inimene sureb, siis „tema vaim väljub, siis ta pöördub tagasi oma mulda; samal päeval kaovad tema kõrged mõtted”. (Laul 146:4) Niisiis, kui inimene sureb, on kõik temas surnud; temast ei jää midagi ellu ega siirdu teise kehasse. (Üksikasju vaata peateemade „Hing” ja „Surm” alt.)
Kog. 3:19: „Mis sünnib inimlastega, see sünnib lojustega — neil on seesama saatus: nagu sureb üks, nõnda sureb teine.” (Nagu inimesestki, ei jää ka loomast peale surma midagi ellu. Ei ole midagi, mis võiks teises kehas taas sündida.)
Kog. 9:10: „Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata, sest surmavallas [„Šeolis”, NW], kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust!” (See paik, kuhu surnud lähevad, ei ole mitte teine keha, vaid Šeol, inimkonna ühine haud.)
Mille poolest erinevad teineteisest reinkarnatsioon ja lootus, mida Piibel pakub?
Reinkarnatsioon: Kui inimene sureb, siis siirdub hing, „tegelik mina”, sellele uskumusele vastavalt paremasse eksistentsi, juhul kui see inimene on elanud õiget ja korralikku elu, aga kui ta on teinud rohkem halba kui head, on võimalik, et hing jätkab eksistentsi loomana. Usutakse, et iga taassünd toob olendi tagasi samasse asjadesüsteemi, kus ta kogeb uusi kannatusi ja lõpuks sureb. Taassündide ahelat peetakse tegelikult lõputuks. Kas sind tõesti ootab selline tulevik? Mõned usuvad, et ainus pääsetee seisneb kõigi soovide surmamises meeleliste naudingute järele. Kuhu nad siis pääsevad? Sinna, mida mõned kirjeldavad kui teadvuseta elu.
Piibel: Piiblile vastavalt on inimene tervikuna hing. Kuigi inimene võib olla minevikus halba teinud, annab Jehoova Jumal talle andeks, kui ta kahetseb ja oma eluviisi muudab. (Laul 103:12, 13) Kui inimene sureb, siis ei jää temast enam midagi elama. Surm on nagu sügav unenägudeta uni. Surnud äratatakse üles. See ei ole reinkarnatsioon, vaid sama isiksuse tagasitoomine ellu. (Ap. t. 24:15) Enamik inimesi äratatakse üles eluks maa peal. See toimub siis, kui Jumal on praegusele kurjale süsteemile lõpu teinud. Haigused, kannatused ja isegi surma paratamatus jäävad siis minevikku. (Taan. 2:44; Ilm. 21:3, 4) Kas see lootus äratab sinus soovi selle kohta rohkem teada saada ning järele uurida, miks võib selles kindel olla?
Kui keegi ütleb:
„Mina usun taassündi”
Sa võiksid vastata: „Te loodate, et see toob lõpuks parema elu, kas pole nii? ... Öelge mulle, kas te tahaksite elada sellises maailmas, nagu seda kirjeldatakse siin, tekstis Ilmutuse 21:1—5?”
Või siis võiksid öelda: „Tore, et te seda mulle ütlesite. Tohin ma küsida, kas te olete alati seda uskunud? ... Mis ajendas teid oma endistest tõekspidamistest loobuma?” (Seejärel võid ehk kasutada mõtteid, mis on toodud leheküljel 307 oleva pealkirja all.)
Kolmas võimalus: „Mul on olnud meeldivaid vestlusi ka teistega, kes seda usuvad. Kas ma tohin küsida, miks on taassünd teie arvates vajalik?” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Kas te mäletate kõiki üksikasju oma eelmistest eludest, mida te usute endal olevat olnud? ... Aga neid oleks vaja mäletada, kui inimene peab parandama oma endisi vigu, kas pole nii?” 2) Kui inimene ütleb, et see on hea, et me neid ei mäleta, siis võiksid küsida: „Kuid kas teie arvates on halb mälu igapäevases elus kasuks? Kas see aitab siis meil oma olukorda parandada, kui me unustame umbes iga 70 aasta järel ära kõik, mida oleme õppinud?” 3) Kui inimene ütleb, et ainult paremad inimesed sünnivad uuesti inimestena, siis võiksid küsida: „Miks siis maailma olukorrad pidevalt halvemaks muutuvad? ... Piibel näitab, kuidas olukorrad meie ajal tegelikult paremaks muudetakse. (Taan. 2:44)”