Mida nõuab Jehoova meilt tänapäeval?
”Hääl pilvest ütles: ”See on mu armas Poeg, kellest mul on hea meel; teda kuulake!”” (MATTEUSE 17:5)
1. Millal täitis Seadus oma eesmärgi?
JEHOOVA andis Iisraeli rahvale Seaduse koos selle paljude sätetega. Apostel Paulus ütles nende kohta: ”Need on nõuded ihu kohta, mis kehtivad uue korra ajani” (Heebrealastele 9:10, EP 97). Kui Seadus oli aidanud iisraellaste jäänusel Jeesuse kui Messia ehk Kristuse vastu võtta, oli ta oma eesmärgi täitnud. Seetõttu kuulutas Paulus: ”Seaduse lõpp on Kristus” (Roomlastele 10:4, EP 97; Galaatlastele 3:19—25; 4:4, 5).
2. Kes olid Seaduse all ja millal nad sellest vabanesid?
2 Kas see tähendab, et meile tänapäeval pole Seadus enam kohustuslik? Tegelikult pole valdav enamik inimkonnast mitte kunagi Seaduse all olnud, nagu selgitas laulukirjutaja: ”[Jehoova] annab teada oma sõna Jaakobile ja Iisraelile oma määrused ja seadused! Nõnda ei ole tema teinud ühelegi paganrahvale, ja seadusi ei ole nemad mitte tundnud!” (Laul 147:19, 20). Kui Jumal kehtestas Jeesuse ohvri alusel uue lepingu, polnud isegi Iisraeli rahval enam kohustust täita Seadust (Galaatlastele 3:13; Efeslastele 2:15; Koloslastele 2:13, 14, 16). Kui Seadus pole enam kohustuslik, mida nõuab siis Jehoova neilt, kes tahavad teda tänapäeval teenida?
Mida Jehoova nõuab
3., 4. a) Mida Jehoova meilt tänapäeval põhimõtteliselt nõuab? b) Miks me peaksime käima täpselt Jeesuse jälgedes?
3 Jeesuse viimase teenistusaasta jooksul läksid tema apostlid Peetrus, Jakoobus ja Johannes koos temaga kõrge mäe otsa, arvatavasti mõnele Hermoni mäe nõlvale. Seal nägid nad prohvetlikku nägemust Jeesusest suursuguses hiilguses ja kuulsid Jumala enda häält kuulutamas: ”See on mu armas Poeg, kellest mul on hea meel; teda kuulake!” (Matteuse 17:1—5). Seda Jehoova meilt põhimõtteliselt nõuabki — et me kuulaksime tema Poega ning järgiksime tema eeskuju ja õpetusi (Matteuse 16:24). Seetõttu kirjutas apostel Peetrus: ”Kristus kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes” (1. Peetruse 2:21).
4 Miks me peaksime käima täpselt Jeesuse jälgedes? Sest teda jäljendades me jäljendame Jumalat. Jeesus tundis Isa lähedalt, kuna ta oli enne maa peale tulekut loendamatuid miljardeid aastaid koos temaga taevas olnud (Õpetussõnad 8:22—31; Johannese 8:23; 17:5; Koloslastele 1:15—17). Maa peal olles esindas Jeesus lojaalselt oma Isa. Ta selgitas: ”[Ma] räägin seda selle järgi, kuidas mu Isa mind on õpetanud.” Jeesus jäljendas Jehoovat koguni nii täpselt, et ta võis öelda: ”Kes mind on näinud, see on näinud Isa” (Johannese 8:28; 14:9).
5. Millisele seadusele alluvad kristlased ja millal see seadus jõustus?
5 Milles seisneb Jeesuse kuulamine ja tema jäljendamine? Kas see tähendab mingile seadusele allumist? Paulus kirjutas: ”Ma ise .. ei ole seadusealune.” Siin viitas ta ”vanale lepingule”, Iisraeliga tehtud seaduselepingule. Paulus möönis, et ta on ”Kristuse seaduse” all (1. Korintlastele 9:20, 21, EP 97; 2. Korintlastele 3:14, UM). Vana seaduselepingu lõppedes jõustus ”uus leping” koos ”Kristuse seadusega”, mida tänapäeval on kohustatud täitma kõik Jehoova teenijad (Luuka 22:20; Galaatlastele 6:2, EP 97; Heebrealastele 8:7—13).
6. Kuidas võiks ”Kristuse seadust” kirjeldada ja kuidas me saame seda täita?
6 Jehoova ei lasknud ”Kristuse seadust” reeglite koguna kirja panna ega organiseerida seda eri kategooriatesse, nagu tehti vana seaduselepinguga. See uus seadus Kristuse järelkäijate jaoks ei sisalda ulatuslikku käskude ja keeldude loetelu. Kuid oma Sõnas säilitas Jehoova neli põhjalikku jutustust oma Poja elust ja õpetustest. Lisaks sellele lasi Jumal mõningatel Jeesuse esimestel järelkäijatel inspiratsiooni all kirja panna juhtnööre isikliku käitumise, koguduse tegevuse, perekonnaliikmete kohtlemise ja muude asjade kohta (1. Korintlastele 6:18; 14:26—35; Efeslastele 5:21—33; Heebrealastele 10:24, 25). Kui me viime oma elu kooskõlla Jeesuse Kristuse eeskuju ja õpetustega ning järgime 1. sajandil elanud piiblikirjutajate inspireeritud nõuandeid, täidame sellega ”Kristuse seadust”. Jehoova soovib seda oma teenijatelt tänapäeval.
Armastuse tähtsus
7. Kuidas rõhutas Jeesus oma seaduse olemust viimase paasapüha ajal, mil ta oli koos apostlitega?
7 Kuigi Seaduse all oli armastusel tähtis koht, on see Kristuse seaduse tuum ehk kogu selle sisu. Seda fakti rõhutas Jeesus, kui ta oma apostlitega kokku sai, et tähistada 33. aasta paasapüha. Apostel Johannese kokkuvõtte järgi, mille ta kirjutas tol õhtul toimunu kohta, mainis Jeesus oma südamlikus vestluses 28 korda armastust. Sellega rõhutas ta apostlitele oma seaduse olemust ehk vaimu. Väärib märkimist, et tolle meeldejääva õhtu sündmuste tutvustuse juhatas Johannes sisse sõnadega: ”Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis tunni olevat tulnud, et ta siit maailmast läheb Isa juurde, armastas ta neid otsani, nõnda nagu ta oli armastanud omi, kes olid maailmas” (Johannese 13:1).
8. a) Mis näitab, et jüngrite hulgas esines pidevalt vaidlusi? b) Kuidas andis Jeesus oma apostlitele õppetunni alandlikkusest?
8 Jeesus armastas oma apostleid, kuigi ta oli püüdnud, saavutamata märgatavat edu, aidata neil üle saada nende liigsest võimu- ja positsiooniihast. Mõned kuud enne tema saabumist Jeruusalemma olid nad ”teel isekeskis vaielnud selle üle, kes on suurem”. Ja vahetult enne seda, kui nad jõudsid sellesse linna paasapüha pidama, puhkes jälle vaidlus positsiooni pärast (Markuse 9:33—37; 10:35—45). Selle probleemi kestvust näitab see, mis toimus kohe pärast seda, kui apostlid olid jõudnud ülemisse tuppa, et võtta osa paasaõhtust, mis neile üheskoos pidi jääma viimaseks. Sel ajal ei kasutanud keegi neist võimalust osutada tavapärast külalislahkust ja pesta ära teiste jalad. Andmaks neile õppetundi alandlikkusest, pesi Jeesus ise nende jalad (Johannese 13:2—15; 1. Timoteosele 5:9, 10).
9. Kuidas lahendas Jeesus olukorra, mis kujunes pärast viimast paasapüha?
9 Pane tähele, mis sellest õppetunnist hoolimata jälle aset leidis pärast seda, kui paasapüha oli peetud ja Jeesus oli seadnud sisse oma läheneva surma mälestusõhtu. Luuka evangeelium ütleb: ”Nende seas tõusis vaidlus ka selle kohta, keda neist tuleks arvata suuremaks.” Selle asemel et apostlite peale vihaseks saada ja nendega tõrelema hakata, andis Jeesus neile lahkelt nõu selle kohta, kui tarvilik on erineda võimuahnetest maailma juhtidest (Luuka 22:24—27). Seejärel ütles ta sõnad, mida võiks pidada Kristuse seaduse nurgakiviks: ”Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite!” (Johannese 13:34).
10. Millise käsu andis Jeesus oma jüngritele ja mis kuulus selle juurde?
10 Hiljem tol õhtul tõi Jeesus välja selle, kui kaugele peaks kristlik armastus ulatuma. Ta ütles: ”See on minu käsusõna, et te armastaksite üksteist nõnda nagu mina teid olen armastanud! Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest!” (Johannese 15:12, 13). Kas Jeesus ütles, et tema järelkäijad peaksid olema valmis oma kaasusklike eest surema, kui olukord seda nõuab? Nii sai asjast aru Johannes, tolle sündmuse pealtnägija, kes kirjutas hiljem: ”Sellest me oleme ära tundnud Jumala armastuse, et tema [Jeesus Kristus] oma elu on jätnud meie eest; ja meiegi peame jätma elu vendade eest” (1. Johannese 3:16).
11. a) Kuidas saame meie Kristuse seadust täita? b) Millist eeskuju andis Jeesus?
11 Niisiis, me ei saa täita Kristuse seadust lihtsalt sellega, et jagame teistele tema kohta õpetust. Me peame ka elama ja käituma nagu Jeesus. Tõsi küll, Jeesus kasutas oma kõnedes kauneid, hästi valitud sõnu. Kuid ta õpetas ka oma eeskujuga. Kuigi Jeesus oli olnud taevas vägeva vaimolendina, ei jätnud ta kasutamata võimalust teenida oma Isa huve maa peal ja näidata, kuidas meie peame elama. Ta oli alandlik, lahke ja arvestas teistega ning aitas neid, kes olid koormatud ja rõhutud (Matteuse 11:28—30; 20:28; Filiplastele 2:5—8; 1. Johannese 3:8). Jeesus innustas ka oma järelkäijaid armastama üksteist nii, nagu tema armastas neid.
12. Miks võib öelda, et Kristuse seadus ei kahanda vajadust armastada Jehoovat?
12 Milline koht on Kristuse seaduses armastusel Jehoova vastu — Seaduse suurimal käsul? (Matteuse 22:37, 38; Galaatlastele 6:2.) Kas teine koht? Kindlasti mitte! Armastus Jehoova ja kaaskristlaste vastu on üksteisega lahutamatult seotud. Pole võimalik tõeliselt armastada Jehoovat, armastamata ka oma venda, sest apostel Johannes märkis: ”Kui keegi ütleb: ”Mina armastan Jumalat”, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik. Sest kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei või armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud.” (1. Johannese 4:20; võrdle 1. Johannese 3:17, 18.)
13. Millist mõju avaldas jüngrite kuulekus Jeesuse uuele käsule?
13 Kui Jeesus andis oma jüngritele uue käsu armastada üksteist nii, nagu tema armastas neid, kirjeldas ta mõju, mida see avaldab. Ta ütles: ”Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35). Tertullianuse sõnul, kes elas rohkem kui sada aastat pärast Jeesuse surma, avaldas algkristlaste vennalik armastus just sellist mõju. Tertullianus tsiteeris mittekristlasi, kes ütlesid Kristuse järelkäijate kohta: ’Vaata, kuidas nad armastavad üksteist ja kuidas nad on valmis koguni surema üksteise eest.’ Me võime endalt küsida: kas mina ilmutan sellist armastust kaaskristlaste vastu, mis tõestab, et ma kuulun Jeesuse jüngrite hulka?
Kuidas me tõestame oma armastust
14., 15. Mis võib Kristuse seaduse täitmise raskeks muuta, kuid mis võib aidata meil sellega hakkama saada?
14 On väga oluline, et Jehoova teenijate puhul ilmneks samasugune armastus, nagu oli Kristusel. Ent kas sul on raske armastada kaaskristlasi, kellel on isekaid kalduvusi? Nagu oleme näinud, isegi apostlid vaidlesid ja püüdsid oma isiklikke huve edendada (Matteuse 20:20—24). Ka galaatlased tülitsesid omavahel. Olles näidanud, et ligimesearmastus täitis Seaduse, hoiatas Paulus neid: ”Kui te isekeskis purelete ja üksteist sööte, siis katsuge, et te üksteist ära ei neela.” Pärast liha tegude ja Jumala vaimu vilja vastandamist lisas Paulus manitsuse: ”Ärgem olgem ahned tühjale aule, üksteist ärritades, üksteist kadestades.” Seejärel esitas apostel üleskutse: ”Kandke üksteise koormat, ja nõnda te täidate Kristuse käsku” (Galaatlastele 5:14—6:2).
15 Kas Jehoova nõuab meilt liiga palju, kui ta soovib, et me täidaksime Kristuse seadust? Kuigi on ehk raske olla lahke nende vastu, kes on nähvanud meile teravate sõnadega ja meid emotsionaalselt räsinud, oleme kohustatud ’võtma Jumala enestele eeskujuks nagu armsad lapsed ja käima armastuses’ (Efeslastele 5:1, 2). Meil tuleb kestvalt panna tähele Jumala eeskuju, kes ”osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime” (Roomlastele 5:8). Näidates üles initsiatiivi, et aidata teisi, ka neid, kes on meid halvasti kohelnud, võime tunda rahuldust teadmisest, et jäljendame Jumalat ja kuuletume Kristuse seadusele.
16. Millega me tõestame, et armastame Jumalat ja Kristust?
16 Meil tuleks meeles pidada, et me tõestame oma armastust sellega, mida me teeme, mitte vaid sellega, mida me ütleme. Isegi Jeesusel oli kord Jumala tahte ühe aspektiga raske nõustuda kõige tõttu, mis sellega seotud oli. ”Isa, kui sa tahad, siis võta see karikas minult ära,” palvetas Jeesus. Kuid ta lisas kiiresti: ”Ometi ärgu sündigu minu, vaid sinu tahtmine!” (Luuka 22:42). Vaatamata kõigile kannatustele täitis Jeesus Jumala tahet (Heebrealastele 5:7, 8). Kuulekus tõestab meie armastust ja näitab, et me mõistame, et Jumala tee on parim. ”See on Jumala armastus,” ütleb Piibel, ”et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked!” (1. Johannese 5:3). Ja Jeesus ütles oma apostlitele: ”Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!” (Johannese 14:15).
17. Millise erilise käsu andis Jeesus oma järelkäijatele ja kust me teame, et see käib meie kohta tänapäeval?
17 Millise erilise käsu andis Kristus oma järelkäijatele peale selle, et käskis neil üksteist armastada? Ta käskis, et nad teeksid kuulutustööd, mille jaoks ta neid välja oli õpetanud. Peetrus ütles: ”Tema on meid käskinud rahvale kuulutada ja tunnistada” (Apostlite teod 10:42). Jeesus andis selge käsu: ”Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20; Apostlite teod 1:8). Jeesus näitas, et need juhendid käivad tema järelkäijate kohta ka praegu, ”lõpuajal”, kui ta ütles: ”Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots.” (Taaniel 12:4; Matteuse 24:14.) Muidugi on see Jumala tahe, et me kuulutaksime. Kuid mõned võivad arvata, et Jumal nõuab meilt liiga palju, kui ta tahab, et me seda tööd teeksime. Aga kas see on tõesti nii?
Miks see võib raske tunduda
18. Mida tuleks meil meeles pidada, kui me kannatame seetõttu, et teeme seda, mida Jehoova soovib?
18 Nagu oleme näinud, on Jehoova kogu ajaloo jooksul soovinud, et inimesed tegutseksid kooskõlas mitmesuguste nõuetega. Ja nii nagu on varieerunud see, mille tegemist neilt on oodatud, on erisugused olnud ka katsed, mida nad on kogenud. Jumala kallis Poeg koges äärmiselt raskeid katsumusi, mis lõppesid sellega, et ta tapeti kõige julmemal viisil selle tõttu, et ta tegi seda, mida soovis Jumal. Kui me kannatame seetõttu, et teeme seda, mida Jehoova soovib, tuleks meil meeles pidada, et tema pole meie katsumusi põhjustanud (Johannese 15:18—20; Jakoobuse 1:13—15). Saatana vastuhakk tõi kaasa patu, kannatused ja surma ning tema on see, kes lõi tingimused, mille tõttu on sageli väga raske teha seda, mida Jehoova oma teenijatelt ootab (Iiob 1:6—19; 2:1—8).
19. Miks on see eesõigus, kui saame teha seda, mida Jumal meilt oma Poja kaudu nõuab?
19 Jehoova on sel lõpuajal juhtinud oma Poja kaudu asjadekäiku nii, et tema teenijad kuulutavad kogu maa peal Kuningriigi valitsust, mis on ainus abinõu kõigi inimeste kannatuste lõpetamiseks. See Jumala valitsus teeb lõpu kõigile probleemidele maa peal — sõjale, kuritegevusele, vaesusele, vanadusele, haigustele, surmale. Kuningriik rajab ka hiilgava maise paradiisi, kus äratatakse ellu isegi surnud (Matteuse 6:9, 10; Luuka 23:43; Apostlite teod 24:15; Ilmutuse 21:3, 4). Milline eesõigus küll on kuulutada häid sõnumeid sellistest asjadest! Seega on selge, et pole mingi probleem teha seda, mida Jehoova meilt nõuab. Me kohtame vastupanu, milles on süüdi Kurat-Saatan ja tema maailm.
20. Kuidas me võime tulla toime igasuguste raskustega, mida põhjustab Kurat?
20 Kuidas me võime edukalt toime tulla igasuguste raskustega, mida Saatan meile põhjustab? Pidades meeles järgmisi sõnu: ”Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” (Õpetussõnad 27:11). Kuna Jeesus jättis maha turvalise elu taevas, et viia täide oma Isa tahe maa peal, andis ta sellega Jehoovale võimaluse vastata Saatana teotusele (Jesaja 53:12; Heebrealastele 10:7). Inimesena kannatas Jeesus välja kõik talle osaks saanud katsumused, koguni surma piinapostil. Kui me järgime teda kui meie Eeskuju, võime ka meie kannatustes vastu pidada ja teha seda, mida Jehoova meilt soovib (Heebrealastele 12:1—3).
21. Milliseid tundeid tekitab sinus armastus, mida on ilmutanud Jehoova ja tema Poeg?
21 Millist armastust on küll Jumal ja tema Poeg meie vastu üles näidanud! Tänu Jeesuse ohvrile on sõnakuulelikul inimkonnal väljavaade elada igavesti paradiisis. Ärgem siis laskem mitte millelgi oma lootust ähmastada. Selle asemel võtkem igaüks südamesse see, mille Jeesus tegi võimalikuks, olles seega nagu Paulus, kes ütles: ’Jumala Poeg on mind armastanud ja on iseenese andnud minu eest’ (Galaatlastele 2:20, meie kursiiv). Ja olgem südamest tänulikud oma armastavale Jumalale Jehoovale, kes ei nõua meilt mitte kunagi liiga palju.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mida nõuab Jehoova meilt tänapäeval?
◻ Kuidas rõhutas Kristus armastuse tähtsust viimasel õhtul, kui ta oli koos oma apostlitega?
◻ Kuidas võime meie tõestada, et armastame Jumalat?
◻ Miks on see eesõigus, kui saame teha seda, mida Jehoova meilt nõuab?
[Pilt lk 23]
Millise õppetunni andis Jeesus, pestes oma apostlite jalgu?
[Pilt lk 25]
Vaatamata vastupanule on hea sõnumi teatavaks tegemine meeldiv eesõigus