Väheste kaudu toidetakse paljusid
„Murdnud leivad, andis [Jeesus] need jüngrite kätte, jüngrid aga jagasid rahvahulkadele.” (MATT. 14:19)
1.—3. Kirjelda, kuidas toitis Jeesus suurt rahvahulka Betsaida lähistel. (Vaata pilti artikli alguses.)
KUJUTLE järgmist olukorda. (Loe Matteuse 14:14—21.) Lähenemas on 32. aasta paasapüha. Galilea mere põhjakaldal Betsaida küla lähedal ühes kõrvalises paigas on koos Jeesuse ja tema jüngritega viis tuhat meest ning lisaks veel naised ja lapsed.
2 Vaadates rahvahulka, hakkab Jeesusel neist kahju ning ta teeb terveks haiged nende seast ja õpetab neile palju asju Jumala kuningriigi kohta. Kui aeg on juba hiline, ärgitavad jüngrid Jeesust rahvast ära saatma, et nad saaksid minna lähedalasuvatesse küladesse endale toitu ostma. Kuid Jeesus ütleb oma jüngritele: „Andke teie neile süüa.” Küllap tekitavad tema sõnad neis hämmeldust, kuna kaasavõetud toitu on kasinalt — vaid viis leiba ja kaks väikest kala.
3 Kaastundest ajendatuna teeb Jeesus ime — see on ainus ime, mille on üles tähendanud kõik neli evangeeliumikirjutajat (Mark. 6:35—44; Luuka 9:10—17; Joh. 6:1—13). Jeesus laseb oma jüngritel kohalolijaile öelda, et nad istuksid viiekümne ja saja kaupa rohu peale. Pärast tänupalve esitamist hakkab ta leiba murdma ja kala jaotama. Selle asemel et jagada toitu otse inimestele, annab Jeesus selle „jüngrite kätte, jüngrid aga [jagavad] rahvahulkadele”. Milline ime, neil on süüa rohkem, kui nad jaksavad! Jeesus on toitnud tuhandeid inimesi väheste, oma jüngrite kaudu.a
4. a) Millise toidu andmisest oli Jeesus eelkõige huvitatud ja miks? b) Mida me arutame selles ja järgmises uurimisartiklis?
4 Veel rohkem oli Jeesus huvitatud vaimse toidu andmisest oma järelkäijatele. Ta teadis, et vaimne toit, Jumala Sõna tõed, viivad igavesse ellu (Joh. 6:26, 27; 17:3). Kaastunne ei ajendanud Jeesust mitte ainult leiva ja kalaga rahvahulki toitma, vaid lisaks kasutas ta palju tunde selleks, et isiklikult oma jüngreid õpetada (Mark. 6:34). Kuid ta teadis, et tema maa peal oleku aeg on lühike ja et ta läheb tagasi taevasse (Matt. 16:21; Joh. 14:12). Kuidas hoolitseb Jeesus taevas selle eest, et tema järelkäijad oleksid maa peal hästi toidetud? Ta kasutab samasugust moodust: ta toidab paljusid väheste kaudu. Kuid kes on need vähesed? Vaadelgem, kuidas Jeesus toitis väheste kaudu oma paljusid võitud järelkäijaid esimesel sajandil. Seejärel arutame järgmises artiklis küsimust, mis on väga tähtis meist igaühele: kuidas me võime kindlaks teha, kes on need vähesed, kelle kaudu Kristus meid tänapäeval toidab?
JEESUS VALIB VÄLJA VÄHESED
5., 6. a) Millise kaaluka otsuse Jeesus tegi, selleks et ta järelkäijad oleksid pärast tema surma vaimselt hästi toidetud? b) Kuidas valmistas Jeesus apostleid ette täitma väga tähtsat ülesannet, mis neil pidi pärast tema surma olema?
5 Vastutustundlik perepea kannab hoolt, et ta surma korral tema pere eest hoolitsetaks. Samuti Jeesus, kes pidi saama kristliku koguduse peaks, kandis hoolt, et ta järelkäijate eest peale tema surma vaimselt hoolitsetaks (Efesl. 1:22). Näiteks umbes kaks aastat enne oma surma tegi ta kaaluka otsuse. Ta valis välja esimesed neist vähestest, kelle kaudu ta pidi hiljem toitma paljusid. Vaadakem, mis toimus.
6 Pärast seda, kui Jeesus oli öö läbi palvetanud, kogus ta kokku oma jüngrid ja valis nende seast 12 apostlit (Luuka 6:12—16). Järgneva kahe aasta jooksul veetis ta nende 12-ga eriti palju aega, õpetades neid nii oma sõnade kui ka eeskujuga. Ta teadis, et neil oli veel palju õppida. Ta andis neile väärtuslikku nõu ja põhjalikku väljaõpet kuulutustööks (Matt. 10:1—42; 20:20—23; Luuka 8:1; 9:52—55). Ilmselgelt valmistas ta neid ette täitma väga tähtsat ülesannet, mis neil pidi olema pärast tema surma ja taevasse naasmist.
7. Kuidas andis Jeesus mõista, mille eest pidid apostlid eelkõige hoolt kandma?
7 Milline tähtis ülesanne apostlite ees seisis? 33. aasta nädalatepüha lähenedes oli selge, et apostlid pidid teenima „ülevaatajaametis” (Ap. t. 1:20). Kuid mille eest tuli neil eelkõige hoolt kanda? See tuleb ilmsiks sellest, mida Jeesus pärast ülesäratamist Peetrusega vesteldes ütles. (Loe Johannese 21:1, 2, 15—17.) Mõnede teiste apostlite juuresolekul sõnas Jeesus Peetrusele: „Toida mu lambakesi.” Sellega näitas Jeesus, et apostlid pidid olema nende väheste hulgas, kelle kaudu ta hakkab andma vaimset toitu paljudele. Need südantsoojendavad ja paljuütlevad sõnad ilmestavad hästi Jeesuse tundeid oma „lambakeste” vastu.b
PALJUDE TOITMINE ALATES NÄDALATEPÜHAST
8. Kuidas näitasid uued usklikud nädalatepühal, et nad said selgesti aru, millist kanalit Kristus kasutab?
8 Alates 33. aasta nädalatepühast kasutas ülesäratatud Kristus oma apostleid kanalina, mille kaudu ta toitis enda ülejäänud võitud järelkäijaid. (Loe Apostlite teod 2:41, 42.) Juudid ja proselüüdid, kes said sel päeval vaimuga võitud kristlasteks, tundsid selle kanali selgesti ära. Kõhklematult „keskendusid [nad] apostlite õpetusele”. Ühe õpetlase sõnade kohaselt võib kreeka verb, mis on tõlgitud vastega „keskendusid”, tähendada seda, et ollakse „püsivalt ja sihiteadlikult ustav teatud teguviisile”. Uutel usklikel oli suur nälg vaimse toidu järele ja nad teadsid täpselt, kust seda saada. Nad lootsid ustavalt apostlitele, et nad selgitavad Jeesuse sõnu ja tegusid ning heidavad valgust tema kohta käivatele pühakirjatekstidele (Ap. t. 2:22—36).c
9. Millest ilmnes, et apostlid hoidsid selgelt oma tähelepanu keskmes kohustust toita Jeesuse lambaid?
9 Apostlid hoidsid selgelt oma tähelepanu keskmes kohustust toita Jeesuse lambaid. Näiteks pane tähele, kuidas nad käsitlesid vastrajatud koguduses kerkinud tundlikku küsimust, mis oleks võinud tekitada lõhenemist. Kummalisel kombel puudutas küsimus toitu, ent füüsilist toitu. Erinevalt heebrea keelt kõnelevatest leskedest ei arvestatud igapäevases toidujagamises kreeka keelt kõnelevate leskedega. Kuidas apostlid selle delikaatse küsimuse lahendasid? „Need kaksteist” määrasid seitse pädevat venda korraldama toidujagamist, mis oli „vajalik töö”. Apostlid — kellest enamik kahtlemata osales toidu jagamises rahvahulkadele, keda Jeesus ime läbi toitis — mõistsid, et neil on palju tähtsam keskenduda vaimse toidu andmisele. Seega pühendasid nad end „sõna teenimisele” (Ap. t. 6:1—6).
10. Millise ülesande andis Kristus Jeruusalemma apostlitele ja vanematele?
10 Aastaks 49 olid elusolevate apostlitega ühinenud mõned teised pädevad kogudusevanemad. (Loe Apostlite teod 15:1, 2.) „Jeruusalemma apostlid ja vanemad” teenisid juhtiva koguna. Koguduse pea Kristus kasutas seda väikest rühma pädevaid mehi, et lahendada õpetuslikke küsimusi ning juhtida kuningriigi hea sõnumi kuulutus- ja õpetustööd (Ap. t. 15:6—29; 21:17—19; Kol. 1:18).
11., 12. a) Mis näitab, et Jehoova õnnistas seda, kuidas tema Poeg esimesel sajandil kogudusi toitis? b) Miks võib öelda, et kanal, mida Kristus vaimse toidu andmiseks kasutas, oli selgesti äratuntav?
11 Kas Jehoova õnnistas seda, kuidas tema Poeg esimesel sajandil kogudusi toitis? Kahtlemata! Miks me võime selles nii kindlad olla? Apostlite tegude raamat annab teada: „Kui nad [Paulus ja tema reisikaaslased] nüüd rändasid linnast linna, andsid nad sealolijatele edasi määrused, mida tuli pidada ja mille kohta apostlid ja vanemad olid Jeruusalemmas otsuse teinud. Seetõttu said kogudused usus aina tugevamaks ja kasvasid arvuliselt päevast päeva” (Ap. t. 16:4, 5). Pane tähele, et need kogudused õitsesid tänu sellele, et nad tegid ustavalt koostööd Jeruusalemmas asunud juhtiva koguga. Kas ei kinnita see, et Jehoova õnnistas seda, kuidas tema Poeg kogudusi toitis? Pidagem meeles, et vaimne õitseng on võimalik vaid tänu Jehoova rikkalikule õnnistusele (Õpet. 10:22; 1. Kor. 3:6, 7).
12 Me oleme näinud, millist moodust Jeesus oma järelkäijate toitmiseks kasutas: ta toitis paljusid väheste kaudu. Kanal, mida ta vaimse toidu andmiseks tarvitas, oli selgesti äratuntav. Oli ju apostlite, algsete juhtiva kogu liikmete puhul olemas nähtav tõend taevase toetuse kohta. „Apostlite käte läbi [leidis] rahva hulgas aset palju tundemärke ja endeid,” ütleb Apostlite teod 5:12.d Niisiis polnud kristlaseks saanutel mingit põhjust mõistatada, kes on tegelikult need, kelle kaudu Kristus oma lambaid toidab. Kuid esimese sajandi lõpuks olukord muutus.
AEG, KUI UMBROHTU OLI PALJU JA NISU VÄHE
13., 14. a) Mil moel hoiatas Jeesus rünnaku eest ja millal hakkasid ta sõnad täituma? b) Millistest suundadest pidi rünnak tulema? (Vaata järelmärkust.)
13 Jeesus ennustas, et kristlik kogudus satub rünnaku alla. Mäletatavasti hoiatas Jeesus oma prohvetlikus tähendamissõnas nisust ja umbrohust, et äsjakülvatud nisu (võitud kristlaste) sekka külvatakse umbrohtu (võltskristlasi). Nagu ta ütles, lastakse mõlematel rahulikult kõrvuti kasvada kuni lõikuseni „selle ajastu lõpulejõudmisel” (Matt. 13:24—30, 36—43). Ei läinud kaua, kui Jeesuse sõnad hakkasid täituma.e
14 Ärataganemise algeid võis näha juba esimesel sajandil, kuid Jeesuse ustavad apostlid olid „takistuseks” ega lasknud väärõpetustel kogudust rüvetada ega mõjutada (2. Tess. 2:3, 6, 7). Ent pärast viimase apostli surma hakkas ärataganemine juurduma ja õitses palju sajandeid väldanud kasvuperioodil. Selle aja jooksul sai umbrohtu palju, samas kui nisu oli vähe. Polnud kanalit, mille kaudu oleks järjepidevalt ja organiseeritult vaimset toitu jagatud. See olukord pidi lõpuks muutuma. Kuid millal?
KES JAGAB TOITU LÕIKUSAJAL?
15., 16. Millised tulemused olid piibliuurijate usinal Pühakirja uurimisel ja milline küsimus kerkib?
15 Kasvuperioodi lõpupoole hakati Piibli tõe vastu suuremat huvi tundma. 1870-ndatel kogunes väike grupp siiraid tõeotsijaid kokku ja moodustas piibliklasse, mis olid lahus umbrohust — ristiusu kirikutes ja sektides olevatest võltskristlastest. Alandliku südame ja avatud meelega uurisid need siirad piibliuurijad, nagu nad end nimetasid, hoolikalt ja palvemeelselt Pühakirja (Matt. 11:25).
16 Piibliuurijate usin Pühakirja uurimine oli väga tulemuslik. Need ustavad mehed ja naised paljastasid valeõpetusi ja jagasid vaimseid tõdesid, avaldades ja levitades laialdaselt piibliainelist kirjandust. Oma tööga veensid nad tões paljusid, kes tundsid nälga ja janu vaimse tõe järele, ning võitsid nende südame. Seega kerkib intrigeeriv küsimus: kas piibliuurijad olid 1914. aastale eelnenud aastatel see kanal, mille kaudu Kristus toitis oma lambaid? Ei olnud. Nad olid ikka veel kasvuetapis ning vaimse toidu jagamise kanal oli alles kuju võtmas. Polnud veel tulnud aeg eraldada umbrohutaolisi võltskristlasi nisutaolistest tõelistest kristlastest.
17. Millised tähtsad sündmused hakkasid toimuma aastal 1914?
17 Nagu me eelmisest artiklist nägime, algas lõikusaeg aastal 1914. Alates sellest aastast hakkasid toimuma mitmed tähtsad sündmused. Jeesus krooniti kuningaks ja algasid viimsed päevad (Ilm. 11:15). 1914. aastast kuni 1919. aasta algupooleni tegi Jeesus koos oma Isaga vaimses templis väga vajalikku ülevaatus- ja puhastustööd (Mal. 3:1—4).f Seejärel, aastal 1919, oli aeg alustada nisu kogumisega. Kas lõpuks oli saabunud aeg, mil Kristus määrab ühe organiseeritud kanali, mille kaudu antakse vaimset toitu? Jah, nii see oli.
18. Mille määramisest räägib Jeesuse ennustus ja milline oluline küsimus tõstatus viimsete päevade algul?
18 Prohvetiennustuses lõpuaja kohta ütles Jeesus, et ta määrab ühe kanali, andmaks vaimset „toitu õigel ajal” (Matt. 24:45—47). Millist kanalit ta pidi kasutama? Nagu esimesel sajandil, pidi Jeesus taas toitma paljusid väheste kaudu. Ent kuna viimsed päevad olid just alanud, tõstatus oluline küsimus: kes saavad nendeks vähesteks? Seda ja teisi küsimusi seoses Jeesuse ennustusega arutletakse järgmises artiklis.
a Lõik 3: Ühel hilisemal juhtumil, kui Jeesus toitis ime läbi 4000 meest ning lisaks naised ja lapsed, andis ta jälle toidupalad „jüngritele, jüngrid aga jagasid need rahvahulkadele” (Matt. 15:32—38).
b Lõik 7: Peetruse eluajal olid kõik „lambakesed”, keda oli vaja toita, taevase lootusega.
c Lõik 8: Tõsiasi, et uued usklikud „keskendusid apostlite õpetusele”, viitab sellele, et apostlid andsid õpetust korrapäraselt. Mõned apostlite õpetused pandi inspiratsiooni all kirja ja on nüüd osa Piibli kreeka kirjadest.
d Lõik 12: Kuigi peale apostlite oli teisigi, kes said imepäraseid vaimuande, näib siiski, et enamikul juhtudel anti imepäraseid ande edasi otse mõne apostli kaudu või tema juuresolekul (Ap. t. 8:14—18; 10:44, 45).
e Lõik 13: Pauluse sõnad tekstis Apostlite teod 20:29, 30 näitavad, et kogudust pidi rünnatama kahest suunast. Esiteks pidi tõeliste kristlaste „sekka” tulema võltskristlasi („umbrohi”). Teiseks pidid tõeliste kristlaste „seast” mõned saama ärataganejateks, kes „räägivad pööraseid asju”.