„Siis saabus tervele kogudusele . . . rahuaeg”

1., 2. Miks on Saulus teel Damaskusesse?

RÜHM mehi läheneb Damaskusele, silmis vihaleek. Nad kavatsevad tungida Jeesuse jüngrite koju, siduda nad kinni, häbistada neid ja vedada nad Jeruusalemma sanhedrini ette.

² Jõugu liider Saulus on juba osalenud süütu vere valamises.a Alles hiljaaegu vaatas ta pealt Jeesuse jüngri Stefanose mõrva ja oli sellega päri. (Ap. t. 7:57–8:1.) Kuid ta ei rahuldu vaid Jeruusalemma jüngrite tagakiusamisega. Otsekui tuline tukk pillub ta sädemeid igas suunas. Ta on võtnud nõuks Isanda teeks nimetatava sekti maa pealt minema pühkida. (Ap. t. 9:1, 2; vaata kasti „Sauluse volitused Damaskuses”.)

3., 4. a) Mis Saulusega Damaskuse teel juhtub? b) Mida me selles peatükis uurime?

³ Äkitselt ümbritseb Saulust ere valgus ja sellest pimestatuna kukub ta maha. Tema kaaslased näevad samuti valgust ja jäävad ehmatusest tummaks. Siis kostab taevast hääl: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?” „Kes sa oled, isand?” küsib Saulus rabatult. Vastus, mida ta kuuleb, vapustab teda hingepõhjani. „Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad.” (Ap. t. 9:3–5; 22:9.)

⁴ Uurime nüüd, mida me võime Jeesuse sõnadest järeldada ning mida õpetlikku on Sauluse uskupöördumise loos. Vaatame ka, mida tegi kogudus siis, kui tagakiusamine vaibus.

5., 6. Mida me võime Jeesuse sõnadest järeldada?

⁵ Tasub tähele panna, et Jeesus ei öelnud Saulusele: „Miks sa mu jüngreid taga kiusad?”, vaid „Miks sa mind taga kiusad?” (Ap. t. 9:4.) See näitab, et Jeesus võtab oma jüngrite tagakiusamist isiklikult, otsekui tabaks see teda ennast. (Matt. 25:34–40, 45.)

⁶ Kui sinul tuleb usu pärast raskusi taluda, võid olla kindel, et Jehoova ja Jeesus teavad, mida sa läbi elad. (Matt. 10:22, 28–31.) Mõned raskused võivad kesta pikemat aega. Jeesus küll nägi, kuidas Saulus osales Stefanose mõrvas ja kuidas ta Jeruusalemma kristlasi kodudest välja tiris, kuid ta ei sekkunud, vaid lasi sel sündida. (Ap. t. 8:3.) See aga ei tähenda, et tagakiusatud jüngrid olid üksi jäetud. Jehoova andis neile Jeesuse kaudu jõudu jääda ustavaks.

 7. Mida teha, et tagakiusamine meid ei murraks?

⁷ Mida teha, et tagakiusamine meid ei murraks? Abiks on see, kui 1) võtame nõuks jääda Jehoovale ustavaks, tulgu mis tuleb, 2) palume Jehoovalt vastupidamiseks abi (Filipl. 4:6, 7), 3) jätame kättemaksu tema hooleks (Rooml. 12:17–21) ja 4) oleme kindlad, et ta annab meile jõudu pidada raskustes vastu seni, kuni ta need kõrvaldab (Filipl. 4:12, 13).

8., 9. Mida võis Hananias seoses oma ülesandega tunda?

⁸ Kui Jeesus oli Saulusele öelnud, kes ta on, sõnas ta: „Tõuse ja mine linna ning sulle öeldakse, mida sa pead tegema.” (Ap. t. 9:6.) Pimedaks jäänud Saulus talutati kättpidi Damaskusesse, kus ta paastus ja palvetas kolm päeva. Vahepeal aga ütles Jeesus nägemuses Hananiasele – mehele, kelle kohta kõik Damaskuse juudid head rääkisid –, et ta läheks ja otsiks Sauluse üles. (Ap. t. 22:12.)

⁹ Püüdkem panna end Hananiase olukorda. Teda võisid vallata vastakad tunded. Ühest küljest oli suur au, et kogudusepea Jeesus Kristus temaga rääkis ja talle ülesande andis. Teisest küljest aga polnud see ülesanne kergete killast ja võis tekitada Hananiases ebalust. Ta ütles Jeesusele: „Isand, ma olen paljudelt selle mehe kohta kuulnud, kui palju halba ta on teinud sinu pühadele Jeruusalemmas. Peapreestrid on andnud talle õiguse võtta siin kinni kõik, kes hüüavad appi sinu nime.” (Ap. t. 9:13, 14.)

10. Mida võib õppida Jeesuse kohta tema vestlusest Hananiasega?

¹⁰ Jeesus ei noominud Hananiast, et see oma muret väljendas. Ta oli andnud Hananiasele selged juhendid ja nüüd ta ka põhjendas, miks tal tuleb sellist tavatut ülesannet täita. Jeesus ütles: „Ma olen valinud selle mehe, et ta teeks mu nime teatavaks nii mittejuutidele, kuningatele kui ka Iisraeli poegadele. Ma näitan talle, kui palju tal tuleb minu nime pärast kannatada.” (Ap. t. 9:15, 16.) Seepeale kuuletus Hananias otsekohe. Ta otsis Sauluse üles ja ütles talle: „Saulus, mu vend, mind on saatnud isand Jeesus, kes ilmutas end sulle teekonnal, et võiksid saada tagasi nägemise ja täituda püha vaimuga.” (Ap. t. 9:17.)

11., 12. Mida me võime Sauluse uskupöördumise loost õppida?

¹¹ Mida me sellest loost õpime? Näiteks ilmneb siit, et Jeesus tõesti juhib kuulutustööd, nagu ta lubas. (Matt. 28:20.) Muidugi ei räägi ta tänapäeval kellegagi otse, kuid ta on määranud ametisse ustava ja aruka orja, kes kuulutustööd eest veab. (Matt. 24:45–47.) See ori, juhtiv kogu, annab kuulutajatele ja pioneeridele juhatust, kuidas leida üles inimesed, keda hea sõnum võiks huvitada. Paljud neist inimestest on vahetult enne Jehoova tunnistajatega kohtumist palvetanud, et Jumal neid aitaks, nagu oli juttu eelmises peatükis. (Ap. t. 9:11.)

¹² Hananiaselt võime õppida seda, et kui kuuletume Jeesusele, on sel head tulemused. Jeesus on andnud meile kõigile ülesande teha kuulutustööd. Kas sa kuuletud talle, isegi kui see töö tekitab sinus kõhedust? Paljudel meist on raske käia ukselt uksele ja võõrastega juttu teha. Võib nõuda eneseületust, et kuulutada äriterritooriumil, tänaval, telefoni või kirja teel. Hananias sai hirmust võitu ja tänu sellele õnnestus tal Saulust aidata, nii et too sai püha vaimu.b Hananias tuli oma ülesandega toime, kuna ta usaldas Jeesust ja suhtus Saulusesse kui oma venda. Meilgi aitab hirmudest võitu saada see, kui hoiame meeles, et kuulutustööd juhib Jeesus, kui oleme inimeste vastu empaatilised ja kui suhtume ka kõige tulisematesse vastastesse kui tulevastesse vendadesse ja õdedesse. (Matt. 9:36.)

13., 14. Mida võivad Sauluselt õppida need, kes pole veel ristitud?

¹³ Kui Saulus mõistis, mida tal tuleb teha, tegutses ta viivitamatult. Saanud nägemise tagasi, lasi ta end ristida ja hakkas Damaskuse jüngritega lävima. Peale selle hakkas ta kohe sünagoogides kuulutama, et Jeesus on Jumala poeg. (Ap. t. 9:20.)

¹⁴ Mida võivad Sauluselt õppida need, kes pole veel ristitud? Kui sa mõistad, mida Jumal sinult ootab, tegutse kohe. On tõsi, et Saulus oli Jeesuse imeteo tunnistajaks, ja kahtlemata andis see kogemus talle tegutsemiseks motivatsiooni. Kuid ka paljud teised nägid Jeesuse imesid. Näiteks rühm varisere nägi, kuidas ta tegi terveks kuivetunud käega mehe. Ja Laatsaruse ülesäratamine oli laialt teada. Ometi jätsid need imed paljusid külmaks, teisi ajasid need lausa marru. (Mark. 3:1–6; Joh. 12:9, 10.) Miks aga mõjus Jeesuse imetegu Saulusele teistmoodi, nii et temast sai täiesti teine mees? Sellepärast, et ta kartis Jumalat rohkem kui inimesi ja oli tänulik, et Jeesus oli talle halastanud. (Filipl. 3:8.) Jumalakartus ja sügav tänumeel aitavad ka sinul takistustest hoolimata alustada kuulutustööd ja lasta end ristida.

15., 16. Mida hakkas Saulus sünagoogides tegema ning kuidas Damaskuse juudid reageerisid?

¹⁵ Kujuta ette, milliseid emotsioone võis kuulajates tekitada see, kui Saulus hakkas sünagoogides Jeesusest rääkima. Ühed olid üllatunud, teised šokis, kolmandad ilmselt ka vihased. „Kas see pole mitte seesama mees, kes kiusas Jeruusalemmas raevukalt taga neid, kes seda nime appi hüüavad?” küsisid nad. (Ap. t. 9:21.) Saulus rääkis, mis oli pannud teda meelt muutma, ja selgitas loogiliselt, et Jeesus ongi messias. (Ap. t. 9:22.) Kuid ka kõige raudsem loogika ei aita, kui inimene on kinni traditsioonides või uhkusest pimestatud. Saulus aga ei andnud alla.

¹⁶ Kolm aastat hiljem ihusid Damaskuse juudid ikka veel Sauluse peale hammast. Lõpuks võtsid nad nõuks ta ära tappa. (Ap. t. 9:23; 2. Kor. 11:32, 33; Gal. 1:13–18.) Kui salanõu sai Saulusele teatavaks, otsustas ta targu linnast põgeneda. Nagu piiblis öeldakse, „tulid Sauluse õpilased talle appi ja lasid ta öösel läbi müüriava korviga alla”. (Ap. t. 9:25.) Nendest sõnadest võib järeldada, et vähemalt mõned neist, kellele Saulus Damaskuses kuulutas, võtsid head sõnumit kuulda ja said Jeesuse jüngriteks.

17. a) Kuidas võidakse heale sõnumile reageerida? b) Miks me ei peaks meelt heitma, kui kõik ei võta meid kuulda, ja mida me saame teha?

¹⁷ Kui sa esimesi kordi piibli tõdedest oma sugulastele ja sõpradele rääkisid, siis ehk lootsid, et kõik võtavad sind kuulda. On ju piiblis öeldu äärmiselt loogiline. Paraku ilmselt enamik su vaimustust ei jaganud. Võib-olla hakkas mõni sugulane isegi suhtuma sinusse kui vaenlasesse. (Matt. 10:32–38.) Ära aga heida meelt. Püüa oma arutlemisoskust lihvida ja käitu alati hästi. Tänu sellele võivad ka kõige tulisemad vastased ajapikku leebuda. (Ap. t. 17:2; 1. Peetr. 2:12; 3:1, 2, 7.)

18., 19. a) Mida tegi Barnabas ja mis oli tulemus? b) Milles me võime Barnabast ja Saulust eeskujuks võtta?

¹⁸ Kui Saulus tuli Jeruusalemma, ei uskunud sealsed jüngrid esialgu, et ta on nüüd üks nendest. Kui aga Barnabas tema eest kostis, võtsid apostlid ta omaks ja Saulus jäi mõneks ajaks nende juurde. (Ap. t. 9:26–28.) Saulus ei häbenenud head sõnumit. (Rooml. 1:16.) Ta tegi julgelt kuulutustööd sellessamas linnas, kus ta varem oli Jeesuse jüngreid ägedalt taga kiusanud. Kui Jeruusalemma juudid mõistsid, et nende endine ninamees on pooli vahetanud, otsustasid nad ta ära tappa. Vennad said sellest teada ning viisid Sauluse Kaisareasse ja saatsid ära Tarsosesse. (Ap. t. 9:30.) Saulus hindas olukorda targalt ja allus Jeesuse juhtimisele, mis tuli koguduse kaudu. See oli hea nii talle endale kui ka kogudusele.

¹⁹ Väärib märkimist, et Barnabas tuli Saulusele appi omal algatusel. Kahtlemata aitas see kaasa lähedase sõpruse kujunemisele nende kahe innuka Jehoova teenija vahel. Kas sina püüad Barnabase sarnaselt uusi kuulutajaid aidata? Kas kutsud neid kuulutama ja püüad ka muul moel usus kinnitada? Jehoova tasub sulle selle eest rikkalikult. Või kui oled ise alles hiljaaegu kuulutajaks saanud, siis kas oled nagu Saulus valmis vastu võtma teiste abi? Kui teed koostööd kogenumate kuulutajatega, saad oskuslikumaks ja tunned kuulutustööst ka rohkem rõõmu. Ja mine tea, võib-olla leiad nii sõbra terveks eluks.

20., 21. Kuidas kasutasid Jehoova teenijad rahuaega 1. sajandil ja kuidas on nad teinud seda tänapäeval?

²⁰ Pärast neid sündmusi saabus tervele kogudusele Juudamaal, Galileas ja Samaarias rahuaeg. (Ap. t. 9:31.) Kuidas jüngrid seda soodsat aega ära kasutasid? (2. Tim. 4:2.) Jutustuses öeldakse, et kogudus muutus tugevamaks. Apostlid ja teised küpsed vennad kinnitasid jüngrite usku ja olid eestvedajateks, nii et kogudus „elas Jehoova kartuses” ja „sai püha vaimu kaudu kindlust”. Näiteks läks Peetrus appi Saaroni tasandikul asuva Lüdda linna jüngritele. Tänu sellele hakkasid paljud selle kandi elanikud Isandasse uskuma. (Ap. t. 9:32–35.) Jüngrid ei lasknud millelgi end Jehoova teenimisest kõrvale juhtida, vaid keskendusid üksteise aitamisele ja hea sõnumi kuulutamisele. Tulemuseks oli see, et kogudus muudkui kasvas.

²¹ 20. sajandi lõpu poole saabus Jehoova tunnistajatele paljudes riikides samuti rahuaeg. Aastakümneid Jumala rahvast rõhunud režiimid langesid ootamatult ja meie tööle seatud piirangud tühistati kas osaliselt või isegi täielikult. Jehoova tunnistajad kasutasid seda soodsat aega hästi ära ja hakkasid agaralt head sõnumit jagama. Tulemused olid suurepärased.

22. Kuidas tuleks meil kasutada vabadust, mis meil praegu on?

²² Kas sina kasutad hästi ära vabadust, mis sul praegu on? Riikides, kus on usuvabadus, on tihtipeale ka võimalus majanduslikult heale järjele jõuda ja Saatan tahab, et sa seda võimalust kasutaksid. (Matt. 13:22.) Ära lase tal end eksitada. Kasuta mistahes rahuaega targalt. Näe selles võimalust kuulutada head sõnumit ja kinnitada vendade-õdede usku. Pea meeles, et elu võib ootamatult muutuda.

23., 24. a) Mida me võime Tabiita loost kõrva taha panna? b) Mida meil tuleks teha?

²³ Nii juhtus tubli õe Tabiitaga (Dorkasega), kes elas 1. sajandil Lüdda lähedal Joppes.c „See naine tegi palju häid tegusid ja jagas rohkesti armuande.” Äkitselt aga jäi ta haigeks ja suri. See oli Joppe jüngritele ränk löök, eriti lesknaistele, keda tema lahkus oli sügavalt puudutanud. Nad kutsusid kohale Peetruse. Ta palvetas ja tegi imeteo, mida veel ükski apostel ei olnud teinud: äratas surnu ellu. Kujutle, kui rõõmsad võisid lesknaised ja teised jüngrid olla, kui Peetrus kutsus nad tuppa, kus oli olnud Tabiita surnukeha, ja näitas neile, et ta elab! Kahtlemata andis see sündmus neile jõudu eelseisvateks katsumusteks. On arusaadav, et selline ime „sai teatavaks üle kogu Joppe ja paljud hakkasid Isandasse uskuma”. (Ap. t. 9:36–42.)

²⁴ Sellest liigutavast loost võime kõrva taha panna kaks mõtet. Esiteks, elu on üürike. Seega on ülitähtis, et teeksime endale Jumala ees hea nime, kuniks veel on aega. (Kog. 7:1.) Teiseks, me võime kindlalt loota ülesäratamisele. Jehoova pani tähele kõike seda head, mida Tabiita tegi, ja tasus talle. Ta ei unusta ka meie tööd ja vaevanägemist, ning kui peaksime enne Harmagedooni surema, äratab ta meid uues maailmas ellu. (Heebr. 6:10.) Seega, olgu siis parajasti ebasoodus aeg või rahuaeg, ärgem laskem käsi rüppe, vaid tehkem ikka innukalt kuulutustööd! (2. Tim. 4:2.)