Kelle palvetele vastatakse?
„PALVEGA saavutatakse rohkem, kui maailm oskab ette kujutada.” Nii ütles 19. sajandi Inglise poeet Alfred Tennyson. Aga paljud on tulutult palunud tervist, õnne, rahu ja rikkust. Mõnele tundub tõepoolest, et Jumal palveid tegelikult ei kuule. Piibel nimetab teda siiski „palve Kuuljaks”. — Laul 65:3, NW.
See võib kergesti panna sind küsima: „Kes on see ’palve Kuulja’? Kas me peame täitma erilisi nõudeid, et meie palveid kuuldaks? Kuidas me peaks paluma? Ja kelle palvetele vastatakse?”
Nende palveid kuuldi
Palve on sama vana kui inimkond. Mõtle meie esivanemate Aadama ja Eeva pojale Aabelile. Kui ta ohverdas Jumalale vastuvõetava ohvri, oli see kindlasti ühendatud siira anumise ja tänu sõnadega. — 1. Moosese 4:1—5.
Üheksandal sajandil enne meie ajaarvamist Jumala prohvet palus „Jehoovat, oma Jumalat kala kõhus”, kelle Jumal oli saatnud teda ära neelama. Kas oli see palve tagajärjekas? Jah, sest aja möödudes „Jehoova käskis kala ja see oksendas Joona kuivale maale”. Joona asus seejärel täitma Jumala antud korraldust minna Niinivesse. — Joona 2:1, 2, 11; 3:1—5.
Kui muistses Iisraelis elanud Taavetit ümbritsesid vaenlased, hüüdis ta: „Jehoova, kuule mu palvet, pane tähele mu anumist! Oma ustavuses vasta mulle, oma õiguses!” (Laul 143:1) Taaveti vabastamispalvetele vastati, sest tema vaenlastel ei õnnestunud teda kunagi surmata. Seepärast võis ta öelda: „Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad!” — Laul 145:18.
Kõige tähtsamate nõuete täitmine
On selge, et vanal ajal Jumala teenijate palvetele vastati. Muidugi ei palunud nad formaalselt mõnd nimetut Jumalat. Nad palusid usus Jehoovat, „Kõigekõrgemat üle kogu ilmamaa”. (Laul 83:19) Missuguseid tähtsaid nõudeid me peame siis täitma, et me palved oleks tagajärjekad?
Palu ainult Jehoovat. On kasutu ja tegelikult pühakirjavastane paluda ebajumalaid, millest tehtud kujudel on kõnevõimetu suu, kurdid kõrvad, tundetud käed, liikumatud jalad ning hääletu kurk. (Laul 115:5—7; 1. Johannese 5:21) Vastupidiselt neile väärtusetuile jumalaile tegutseb Jehoova nende heaks, kes teda armastavad ja teenivad. Sajandeid tagasi näiteks palusid Baali-nimelise ebajumala prohvetid, et see saadaks tule taevast alla. Kuigi nad palvetasid hommikust õhtuni, ei olnud Baal võimeline vastama. Kui siis Eelija Jehoova poole pöördus, vastas Jehoova, saates taevast tule, mis põletas täielikult altarile asetatud ohvri. — 1. Kuningate, 18. peatükk.
Lähene Jumalale ainult Jeesus Kristuse kaudu. Jehoova Jumal saatis oma ainusündinud Poja Jeesus Kristuse maa peale lunastushinnaks, et vabastada inimkond patust ja surmast. (Johannese 3:16, 36; Roomlastele 5:12; 6:23) Neile, kes sellest korraldusest tahtsid kasu saada, avas Jumal sellega uue tee temale palves lähenemiseks. Laulik Taaveti sarnased varasemad Jumala teenijad palusid Jehoovat otseselt. (Laul 4:2; 17:1; 55:2; 102:2) Aga Jeesuse kaudu lähenemine oli uus. Jeesus ütles: „Ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu! Kui te midagi palute minu nimel, siis ma teen seda.” (Johannese 14:6, 14, NW) Kuskil Pühakirjas ei näidata, nagu tuleks Jumalat kellegi teise kaudu paluda.
Niisiis, kui oleme kord õppinud, et peame paluma Jumalat Jeesuse nimel, ei vastata meie palvetele muidu, kui me palume ainult Jehoovat tema Poja kaudu. Aga on muidki põhjusi, miks Jehoova paljudele palvetele ei vasta.
Miks Jumal ei vasta
Jumala vastamine meie palvetele ei olene meie mingist erilisest keha asendist palvetamisel. Piibel ei nõua meilt palvetamist teatud erilises asendis. Muidugi näitab põlvitamine alandlikkust Jumala ees. Aga on sobiv palvetada ka seistes, laua taga istudes, voodis lebades või päevatoimetuste ajal. (Taaniel 6:10, 11; Markuse 11:25) Jehoova vastab isegi hääletuile palveile! Enne, kui Nehemja rääkis Pärsia kuningale, et ta tahaks üles ehitada Jeruusalemma lõhutud müürid, ’palus ta taeva Jumalat’ hääletult, ja Jehoova vastas sellele palvele. (Nehemja 2:1—6) Miks siis Jumal nii paljudele palvetele vastamata jätab, kui asend tähtis ei ole?
Jehoovale ei meeldi õelate palved. Jah, „kes pöörab oma kõrva ära käsuõpetust kuulmast, selle palvegi on jäledus”. (Õpetussõnad 28:9) Prohvet Jesaja kaudu ütles Jumal oma sõnakuulmatule rahvale: „Kui te käsi laotate, peidan ma oma silmad teie eest, kui te ka palju palvetate, ei kuule ma mitte — teie käed on täis verd!” (Jesaja 1:15) Loomulikult ei vastata õelate palvetele isegi siis, kui need on esitatud Jumalale Kristuse kaudu.
Jumal ei vasta silmakirjalikele palvetele. „Kui te palvetate,” ütles Jeesus Kristus, „siis ärge olge nagu silmakirjatsejad; sest need armastavad palvetada kogudusekodades ja tänavate nurkadel, et nad paistaksid inimestele silma. Tõesti ma ütlen teile, et neil on oma palk käes!” Jeesus lisas: „Ent sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja sule uks, ja palu oma Isa, kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule.” (Matteuse 6:5, 6) Seda öeldes ei mõistnud Jeesus hukka kõiki avalikke palveid, sest ta ka ise palvetas teiste kuuldes. (Matteuse 14:19) Aga Kristus näitas, et on väär palvetada avalikult vaid selleks, et teised näeks ja kuuleks ning kiidaks selle eest.
Jehoova ei vasta ebasiiratele, päheõpitud, sõnu korrutavatele palvetele. Jeesus ütles: „Aga kui te palvetate, siis ärge palju lobisege, nõnda nagu paganad, sest nad arvavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu. Ärge siis saage nende sarnaseks, sest Jumal, teie Isa, teab, mida te vajate, enne kui te teda palute.” (Matteuse 6:7, 8) Idamaades on paljud inimesed arvamisel, et nii sageli kui nad palveveskit (silindrit, mille sisse on pandud üleskirjutatud palved) pööravad, on ka nende palved korratud. Miljonid teised kasutavad palvehelmeid või loevad palveid palveraamatutest. Kuid need, kes soovivad, et Jumal neid kuuleks, hoiduvad palvete sellisest kordamisest ja panevad tähele Jeesuse järgmisi juhiseid.
„Palvetage . . . nõnda”
Järgnevalt esitas Jeesus palve, mida paljud nimetavad eeskujupalveks. (Matteuse 6:9—13) Ta ütles: „Teie palvetage siis nõnda: meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi.” Jumala nimetamine „meie Isaks” näitab, et teistelgi on tema teenijatepere liikmeina temaga lähedane vahekord. Jumala nime, Jehoova pühitsemine on tähtsaim, aga kuidas ta seda pühitseb? Kurjade inimeste eemaldamisega puhastab ta oma nime kõigest teotusest, mis selle peale on kuhjatud. — Hesekiel 38:23.
„Sinu kuningriik tulgu; sinu tahe sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal,” lisas Jeesus. (NW) Taevane Messia Kuningriik, mille kaudu tuleb Jumala valitsus ja mis allub tema Pojale, hakkab peatselt tegutsema, et eemaldada maa pealt kõik need, kes hakkavad vastu jumalikule suveräänsusele. (Taaniel 2:44) Aga mida tähendab see, kui palume, et Jumala tahe sünniks ka maa peal nõnda nagu taevas? Siin palutakse Jehoovat teostada maa suhtes oma eesmärgid, mille hulka kuulub ka vastuhakkajate eemaldamine. — Ilmutuse 16:14—16; 19:11—21.
Olles seadnud Jumala, Tema pühitsemise ja eesmärgid oma eeskujupalves esimesteks, jätkas Jeesus: „Meie igapäevane leib anna meile tänapäev.” Kui Jehoovat palutakse anda „tänapäeva” hädavajalik, edendab see usku Jehoova võimesse hoolitseda oma teenijate igapäevaste tarviduste eest. See ei ole omakasupüüdlik soov saada ülemääraseid ande.
Jeesus lisas veel: „Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.” (Luuka 11:4 näidatakse, et need „võlad” on „patud”.) Jumalalt võime andeks saada vaid siis, kui oleme andestanud neile, kes patustavad meie vastu. (Matteuse 6:14, 15) Apostel Paulus ütles sobivalt: „Nagu Jehoova on teile rohkesti andeks andnud, nõnda andke ka teie.” — Koloslastele 3:13, NW.
Eeskujupalve lõpuks ütles Jeesus: „Ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast [„temast, kes on kuri”, NW].” Jehoova ei kiusa kunagi inimesi „kurjaga”. (Jakoobuse 1:13) Kiusatus on pärit kurjast, Kurat-Saatanast, aga mõnikord öeldakse Piiblis Jumalat tegevat teatud asju, kui tegelikult on mõeldud vaid, et ta talub nende sooritamist. (Rutt 1:20, 21; Koguja 7:14) Vastuseks palvele „ära saada meid kiusatusse” ei hülga Jehoova oma ustavaid teenijaid, kuigi lubab neid kiusata. Tõepoolest, „ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda”. — 1. Korintlastele 10:13.
Kui palume, et meid päästetaks temast, kes on kuri, tähendab see palvet, et Kuradile ei antaks luba meid võita, kui me ustavalt Jehoovat teenime. Kui oleme Jumala lojaalsed teenijad, võime olla kindlad, et ta sellisele palvele vastab, sest apostel Peetrus kirjutas: „Jehoova teab, kuidas päästa Jumalale andunud inimesi kiusatusest.” (2. Peetruse 2:9, NW) Eeskujupalve see osa on tõepoolest tähtis, sest Kurat-Saatan „käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata”! — 1. Peetruse 5:8.
Miks nende palveile vastatakse
Jumal vastab oma ustavate kummardajate palvetele. Miks? Üks põhjus on see, et nad paluvad vaid teda, Jehoovat, lähenedes talle Jeesus Kristuse kaudu. Nad hoiduvad kurjast ning väldivad silmakirjalikke ja pidevalt korratavaid palveid. Eeskujupalve pideva mehhaanilise kordamise asemel kasutavad Jehoova tunnistajad oma südamesttulevate tunnete väljendamisel selle palve suurepäraseid juhtnööre. Aga on veel muidki põhjusi, miks nende palveile vastatakse.
Need, kelle palveile vastatakse, on täitnud põhinõuded. Paulus mainis seda, kirjutades: „Kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad [„kes tõsimeelselt ja pidevalt teda otsivad”, NW].” (Heebrealastele 11:6) Pane tähele neid kahte põhilist punkti: Jehoova vastab nende palvetele, kes 1) usuvad, et Jumal on olemas, ja 2) „tõsimeelselt ja pidevalt, teda otsivad”.
Üks selline isik esimesel sajandil oli siiras pagan nimega Korneelius. Ta uskus, et Jumal on olemas, ning otsis teda pidevalt ja tõsimeelselt. Mida Korneelius täieliku teadmise saamiseks tegi? Ta pühendus kogu südamest Jumal Jehoovale ning lasi end selle pühendumise sümboliseerimiseks ristida. Seejärel oli Korneeliusel Jumalaga ilmselt lähedane vahekord, ning sel oli hea mõju tema palvetele. — Apostlite teod 10:1—44.
Enne Korneeliuse ristimist tema palved vaid tõusid „Jumala ette [teda] meelde tuletama”. (Apostlite teod 10:4) Aga usu alusel Jeesuse lunastusohvrisse Jumalale pühendudes ja end ristida lastes andus Korneelius täielikult Jehoovale. See rajas Jumala ning selle vaga mehe vahele sellise imelise lähedustunde, mis andis Korneeliusele piiramatu palve-eesõiguse. (Jakoobuse 4:8) Ta võis Jeesus Kristuse kaudu oma taevasele Isale läheneda ja oodata, et teda kuuldakse. Nii on kõigiga, kes end Kristuse kaudu Jumalale pühendavad ja ristida lasevad. Neilgi on piiramatu palve-eesõigus.
Sa tahad kindlasti, et su palvetele vastataks. Kui sa ei teeni Jehoovat temale pühendunud teenijana, on tõesti tark teda tõsimeelselt otsida! Tegutse nii nagu Korneelius ja Jumal vastab sinu palvetele.
[Pilt lk 6]
Kuidas Jumalale pühendumine ja ristimine mõjutas Korneeliuse palveid?