1, 2. a) Kuidas lohutasid kaks inglit Jeesuse apostleid, kui ta taevasse läks? b) Millised küsimused on tõstatanud Kristuse tulevane tagasitulemine?

ÜKSTEIST meest seisis Õlimäe idanõlvakul ja vahtis ainiti taevasse. Just mõne hetke eest oli Jeesus Kristus nende seast üles tõusnud ja ta kuju kadus pikkamööda nende silmist, kuni pilv selle täielikult varjas. Koos Jeesusega oldud aastate jooksul olid need mehed saanud temalt külluslikult tõendeid, et ta on Messias; nad olid läbi elanud nii südamevalu, mida ta surm põhjustas, kui ka joovastuse, mida ta ülesäratamine põhjustas. Nüüd oli ta läinud.

² Äkitselt ilmusid kaks inglit, kes laususid need lohutavad sõnad: „Galilea mehed, miks te seisate ja vaatate üles taeva poole? See Jeesus, kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal kombel kui te nägite teda taevasse minevat!” (Apostlite teod 1:11) Millist kinnitust see küll andis — Jeesuse taevaminek ei tähendanud seda, et ta ei tegele enam maa ja inimkonnaga! Hoopis vastupidi — Jeesus pidi tulema tagasi. Pole kahtlustki, et need sõnad täitsid apostlid lootusega. Ka tänapäeval omistavad miljonid inimesed Kristuse tagasitulemise tõotusele suurt tähtsust. Mõned räägivad sellest kui „teisest tulemisest” ehk „advendist”. Kuid enamikule tundub olevat ebaselge see, mida Kristuse tagasitulemine tegelikult tähendab. Mil viisil Kristus tagasi tuleb? Millal? Ja kuidas mõjutab see meie elu tänapäeval?

Mil kombel Kristus tagasi tuleb

3. Mida paljud inimesed Kristuse tagasitulemise kohta usuvad?

³ Raamatu An Evangelical Christology sõnul „rajab Kristuse teine tulemine ehk tagasitulemine (parousia) lõplikult, avalikult ja igaveseks Jumala kuningriigi”. Laialt on levinud uskumus, et Kristuse tagasitulemine on avalikult nähtav, et igaüks, kes planeedil elab, näeb seda sõnasõnaliselt. Selle arusaama toetuseks viitavad paljud Ilmutuse 1:7 tekstile, kust me loeme: „Vaata, tema tuleb pilvedega ja kõik silmad saavad teda näha, ja need, kes tema läbi pistsid.” Aga kas see salm on mõeldud sõnasõnaliseks mõistmiseks?

4, 5. a) Kuidas me teame, et teksti Ilmutuse 1:7 ei saa mõista sõnasõnaliselt? b) Kuidas Jeesuse enda sõnad seda arusaama kinnitavad?

⁴ Tuleta meelde, et Ilmutuse raamat on esitatud „tundemärkidena”. (Ilmutuse 1:1, NW) Niisiis peab see salm olema sümboolne; ja pealegi, kuidas saaksid Kristuse tagasitulemist näha „need, kes tema läbi pistsid”? Nad on olnud surnud ligi 20 sajandit! Pealegi ütlesid inglid, et Kristus tuleb tagasi „samal kombel”, kui ta läks. Aga kuidas ta lahkus? Kas miljonite inimeste nähes? Ei, seda sündmust jälgisid vaid vähesed ustavad. Ja kui inglid apostleid kõnetasid, kas nad vaatlesid sõnasõnaliselt Kristuse kogu teed taevasse? Ei, pilvkate varjas Jeesust nende pilgu eest. Mõni aeg pärast seda pidi ta ilmselt sisenema vaimsesse taevasse vaimolevusena, inimsilmadele nähtamatuna. (1. Korintlastele 15:50) Seega nägid apostlid äärmisel juhul ainult Jeesuse teekonna algust; nad ei näinud selle lõppu, tema naasmist taevasse, Jehoova, oma Isa juurde. Seda võisid nad mõista vaid oma ususilmadega. — Johannese 20:17.

⁵ Piibel õpetab, et Jeesus tuleb tagasi sellega väga sarnasel kombel. Jeesus ise ütles natuke aega enne oma surma: „Veel on pisut aega, siis maailm ei näe mind enam.” (Johannese 14:19) Ta ütles ka, et „Jumala riik ei tule tähelepanu äratades”. (Luuka 17:20) Kuid mis mõttes siis „kõik silmad saavad teda näha”? Vastuse saamiseks vajame me esiteks selget arusaamist sõnast, mida Jeesus ja tema järelkäijad seoses tema tagasitulemisega kasutasid.

6. a) Miks sellised tõlkesõnad nagu „tagasitulemine”, „saabumine”, „advent” ja „tulemine” ei vasta täiesti kreeka sõnale pa·rou·siʹa? b) Mis näitab, et pa·rou·siʹa ehk „juuresviibimine” kestab palju kauem kui ainult hetkesündmus?

⁶ Tõsiasi on, et Kristus teeb palju enamat, kui vaid „tuleb tagasi”. See väljendus, nagu ka „tulemine”, „saabumine” või „advent”, viitab üksiksündmusele väikese ajahetke jooksul. Aga see kreekakeelne sõna, mida kasutasid Jeesus ja tema järelkäijad, tähendab palju enamat. See sõna on pa·rou·siʹa, mille sõnasõnaline tähendus on „lähedalolek” ehk „juuresviibimine”. Enamik õpetlasi nõustub, et see sõna hõlmab mitte ainult üht saabumist, vaid ka sellele järgnevat juuresviibimist — justnagu kuningliku isiku ametliku visiidi puhul. See juuresviibimine ei ole hetkesündmus; see on eriline ajajärk, kindlaksmääratud ajaperiood. Jeesus ütles Matteuse 24:37—39 (NW), et „inimese Poja juuresviibimine [pa·rou·siʹa]” on nagu „Noa päevad”, mille haripunkt oli Veeuputus. Noa ehitas laeva ja hoiatas kurje inimesi aastakümneid, enne kui Veeuputus tuli ja pühkis ära laostunud maailmasüsteemi. Niisiis kestab ka Kristuse nähtamatu juuresviibimine mitmeid aastakümneid, enne kui ka see suures hävingus haripunkti saavutab.

7. a) Mis tõestab, et pa·rou·siʹa on inimsilmadele nähtamatu? b) Kuidas ja millal täituvad kirjakohad, mis kirjeldavad Kristuse tagasitulemist „kõigi silmadele” nähtavana?

⁷ Kahtlemata pole pa·rou·siʹa inimsilmadele sõnasõnaliselt nähtav. Kui see oleks nähtav, siis miks pidi Jeesus kulutama nii palju aega, nagu me näeme, et anda oma järelkäijatele tundemärk, mis aitab neil seda juuresviibimist ära tunda?a Ent siis, kui Kristus tuleb hävitama Saatana maailmasüsteemi, saab tema juuresviibimise fakt kõigile ilmselgeks. Siis on käes aeg, mil „kõik silmad saavad teda näha”. Isegi Jeesuse vastased on võimelised oma kohkumuseks mõistma, et Kristuse valitsus on reaalne valitsus. — Vaata Matteuse 24:30; 2. Tessalooniklastele 2:8; Ilmutuse 1:5, 6.